2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtule teadaolevaid menetluskulusid ei ole. Saata kohtuotsus pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1.Hagiavaldus ja hageja seisukohad
Tartu Maakohtu 08.06.2022 otsusega (tsiviilasjas nr 2-22-941) mõistis kohus Valter L.U L.U kasuks välja igakuise elatise kindla summana, s.o 225 eurot kuus. Lisaks mõistis kohus välja tagasiulatuva elatise. 10.09.2025 saabus Tartu Maakohtusse X.C hagiavaldus L.U vastu elatise vähendamiseks. 21.10.2025 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Hageja nõustub tasuma igakuiselt kostjale 60 eurot. Hageja toob välja, et tal on osaline töövõime ning lisaks hagejale on tema ülalpidamisel alaealised kaksikud (sünd. xxxx). Hageja sissetulekuteks on osalise töövõime toetus, kuid sellest peetakse kohtutäituri poolt kinni 35% hageja elatise nõude katteks ja Eesti Töötukassalt laekus oktoober 2025.a näitel 247,85 eurot kuus, ja laekumisi töötamisest osalise koormusega, viimati mais 2025 OÜ xxxxxx, töötasu 155 eurot. Hagejal ei ole olnud võimalik pikemalt OÜ-s xxxxxx töötada, kuna abikaasa vajas abi kaksikutest laste eest hoolitsemisel. Hageja on sissetulekute suurendamiseks aegajalt pakkunud toidukulleri teenust, millest saadav lisatasu septembris 2025 185,08 eurot. Hageja sissetulek on umbes 440 eurot kuus. Hageja esitas tõendid temal 15.01.2024.a sündinud laste xxxxxx L.U (dtl 9) jaxxxxxxxx L.U (dtl 12) sündimise kohta. Hageja esitas oma kontoväljavõtteid. 2.Kostja vastuväited ja seisukohad. Kostja vastas (dtl 140-143) ja hagiga ei nõustu. Lapse vajadused ei ole vähenenud ja lapse isa majanduslik seisund ei õigusta elatise vähendamist. Elatis laekub kostjale kohtutäituri vahendusel, laekuvad summad on väiksemad kohtu poolt väljamõistetust, laekumised on ebaregulaarsed. Hageja ei ole täitnud lapse ülalpidamise kohustust täiel määral. Kostja ei pea võimalikuks kompromissi sõlmimist, kuna lapse vajadused nõuavad praeguse elatise suuruse säilitamist. Kostja esitas pangakonto väljavõtted (dtl 152-155), millelt nähtuvad elatise laekumised alates 01.01.2022-14.04.2026, seejuures on aastal 2022 maksed toimunud X.C-lt, alates veebruarist 2023 kohtutäiturilt. Dtl 150 vastuses esitab kostja väited, et tegelikult on kostja vajadused praeguseks ajaks suurenenud ja kulud kasvanud.
3.Menetluse käik. Kohus võttis kohtute infosüsteemist Tartu Maakohtu otsuse 08.06.2022 tsiviilasjas nr 2-22941, millega on rahuldatud L.U hagi X.C vastu osaliselt, mõistetud välja elatis alates 01.08.2021 kuni 31.05.2022 ja kohus määras elatisevõla tasumise tähtajad: tasumine vähemalt 50 euro kaupa nii et kogu elatisevõlg on makstud hiljemalt 31.12.2023.a Kohus mõistis välja elatise alates 01.06.2022 kindla summana 225 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni 05.05.2033. Kohus käesolevas asjas, tuginedes TsMS § 230 lg 3 ja lapse huvides lahendatavale vaidlusele võttis andmed kostja töötamise kohta töötamise registrist. Dtl 195-196. Kohus küsis andmed hageja sissetulekute kohta Sotsiaalkindlustusametilt Maksu- ja Tolliametilt (dtl 187-188).
(dtl 178) ja
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Kohus kontrollis Tartu Maakohtu 08.06.2022.a otsusest tsiviilasjas nr 2-22-941, et käesolevas asjas hagejalt X.C on välja mõistetud praeguses asjas kostjaks olevalt L.U ülalpidamiseks elatis kindlas summas 225 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus hindas lapse ülalpidamiskulusid ja vajadusi ja määras elatise summa nii tagasiulatuvalt elatise võlana ja selle tasumise tähtajad, kui ka elatise edasiulatuvalt alates 01.06.2022. Kohus lähtus elatise kindlaksmääramisel edasiulatuvaks perioodiks alates
01.01.2022.a kehtivast Perekonnaseadusest. Kohus arvutas elatisesumma PKS § 101 lg 1, lg 2 alusel, võttes arvesse baassumma 200 eurot, võttes arvesse muutuvat brutokuupalka ja riigi poolt makstavat lapsetoetust. S.t. kohus lähtus PKS § 101 lg 3-6 sätetest, mis kehtivad ka käesoleval ajal. Hageja taotles elatise väljamõistmist kindla summana, alates 01.04.2022 225 eurot kuus. Kohus võttis arvesse, et kostja X.C saab miinimumpalka, millele lisandub igakuine töövõime toetus, kostjal on osaline töövõime.
5.TsMS § 459 sätestab: (1) Pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hageja taotleb käesolevas hagis varasemalt väljamõistetud elatisesumma vähendamist, kuna tal on osaline töövõime. Ta saab osalise töövõime toetust, millest arvutatakse juba Töötukassa väljamakse eelselt maha kohtutäituri nõude alusel 35% L.U elatise katteks. Hagejal väitel ei ole tal enam võimalik tööl käia, kuna tema abikaasa vajab abi kaksikute eest hoolitsemisel. Hageja peresse on sündinud kaksikud lapsed 15.01.2024.a.
6.PKS § 102 lg 1, lg 2 järgi Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja tugineb elatise vähendamist nõudes asjaolule, et tal on osaline töövõime ja et tal ei ole võimalik töötada, kuna kodus on vajalik tema abi kaksikutest laste eest hoolitsemisel. Ka toob hageja elatise vähendamise põhjusena esile, et tal on nüüdseks ajaks kaksikud lapsed lisaks kostjale.
7.Kohus kontrollib, kas hageja esitatud põhjused elatisesumma vähendamiseks on tekkinud pärast TsMS § 459 lg 1 p 2 märgitud tähtaega ehk pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hagejal on laps xxxxxx L.U sündinud xxxxxxxxxxx(dtl 9) ja xxxxxx L.U sündinud xxxxxxxxxx (dtl 12). Kohtuotsus, millega kostja ülalpidamiseks elatis välja mõisteti, on tehtud 08.06.2022, seega on hagejal sündinud kaksikud lapsed pärast kostja ülalpidamiseks elatise väljamõistmist ja esineb PKS § 102 lg 2 nimetatud põhjus, mis võimaldab väljamõistetud elatist vähendada alla miinimumelatise summa. Hageja viitab käesolevas asjas esitatud hagis, et tal on osaline töövõime. Hageja on esitanud Eesti Töötukassa otsuse (dtl 13), millest nähtub, et X.C-l on kindlaks tehtud osaline töövõime perioodiks 20.07.2024 -19.07.2029. Samast otsusest nähtub ka, et X.C-l on ka eelnevalt hinnatud töövõime ja hindamisperiood lõpeb 19.07.2024. Seega on X.C-l ka varasemalt olnud hinnatud osaline töövõime ja seda kinnitab ka 08.06.2022.a kohtuotsuse p.11, kus on kirjas, et X.C-l on osaline töövõime, ta saab osalise töövõime toetust 57% kehtivast töövõimetoetuse päevamäärast ehk 9,3081 eurot päevas.
Kuna X.C-l on juba varasemalt elatise väljamõistmisel olnud osaline töövõime, mida kohus on arvesse võtnud elatise väljamõistmisel, siis see ei ole asjaolu, mis on tekkinud pärast varasema asja arutamise lõpetamist ja TsMS § 459 lg 2 p2 järgi ei ole alust seda asjaolu arvesse võtta kui mõjuvat põhjust, millele tugineda elatise vähendamist nõudes.
8.Kohus hindab X.C sissetulekuid käesoleval ajal, et teha kindlaks, kas kostja ülalpidamiseks välja mõistetud elatise 225 eurot kuus maksmise jätkumisel osutuvad hagejale sündinud kaksikud vähem kindlustatuks kui elatis saav laps ehk kostja. Hageja väitel on tema sissetulek igakuiselt elatist 60 eurot.
440 eurot kuus ja ta oleks võimeline kostjale tasuma
Kostja väitel ei ole tema ülalpidamiskulud vähenenud, vaid oluliselt suurenenud (dtl 150). On kasvanud kulud riietele ja jalanõudele, lisandunud vältimatud kulud ravimitele ja hambaravile.
8.1.Hageja sisetulekuks on osalise töövõime toetus, millest peetakse juba enne väljamaksmist kinni 35% L.U-le määratud elatise nõude katteks ja ta saab kätte 247,85 eurot (oktoober 2025 näitel). Kohus kontrollis hageja kontoväljavõtetelt (dtl 78- 134), et kostja saab perioodil 01.10.2024-15.10.2025 osalise töövõimetoetuse väljamakseid Eesti Töötukassalt 234,51-247,85 eurot. Perioodil 15.10.2025-28.04.2026 (dtl 156-171) laekub X.C-le osalise töövõime toetus 256,11 eurot kuus. Eesti Töötukassa kodulehelt on kättesaadav teave, et alates 01.04.2025 oli töövõimetoetuse päevamäär 21,74 eurot, osalise töövõimetoetuse päevamäär 12,39 eurot ja osalise töövõime toetus kuus keskmiselt 371,75 eurot kuus. Alates 01.04.2026 on töövõimetoetuse päevamäär 22,89 eurot, osalise töövõimetoetuse päevamäär 13,0473 eurot ja osalise töövõime toetus kuus keskmiselt 391,42 eurot kuus. X.C kohtule esitatud hagiavalduse täienduses märgib, et kohtutäituri poolt peetakse otse kinni 35% temale makstavast töövõimetoetusest. Sama kinnitavad kostja seadusliku esindaja poolt esitatud pangakonto väljavõtted (dtl 153-155), millelt nähtuvad kinnipidamised kohtutäitur Anne Böckleri poolt ja X.C esitatud konto väljavõtted (dtl 173), millest nähtuvad kohtutäitur Oksana Kutšmei kinnipidamised. Seega tõendavad pangakontode väljavõtted, et X.C-le makstakse osalise töövõime toetust, mis käesoleval ajal (alates 01.04.2026) on keskmiselt 391,42 eurot kuus. Sellest toetusest peetakse kostja kasuks kinni seni tekkinud elatisevõlga.
8.2.Hageja pangakonto väljavõtetelt nähtub, et hageja on saanud töötasu OÜ-lt xxxxxx perioodil 01.10.2024 (sellest kuupäevast algab pangakonto väljavõte) dtl 78 -134 ja dtl 156171 aasta 2025 jooksul kokku 555 eurot ja aastal 2026 (kuni 02.03.2026) 100 eurot. Seega töötasu sellelt tööandjalt aastal 2025 kuu keskmisena 46,25 eurot ja aastal 2026 (kolm esimest kuud) kuu keskmisena 33,33 eurot. 03.02.2026 on X.C saanud töötasu tööandjalt xxxxxxxx OÜ 50 eurot (töötasu avanss). Aasta 2025 jooksul (maikuu-detsembrikuu) on X.C saanud töötasu Bolt Operations OU-lt kokku 952,16 eurot, seega 10 kuu keskmine tasu 95,22 eurot. 09.02.2026 on Bolt Operations OÜ-lt tasu 13,96 eurot. Seega tõendatud sissetulekud töötasuna aasta 2025 jooksul 46,25+95,22=141,47 eurot. Maksu- ja Tolliameti vastusest kohtule X.C töötasu kohta aastatel 2025-2026 (dtl 179, 187188) nähtub, et X.C töötasu on OÜ-st xxxxxx deklareeritud 2025.aasta aprillikuus, maikuus ja detsembrikuus kokku 254,14 eurot, jaanuaris 2026 töötasu 50,81 eurot, veebruaris 2026 101,63 eurot ja märtsis 2026 216,50 eurot.
Töötasu laekumine hagejale stabiilselt ja erinevatelt tööandjatelt osutab, et hageja on võimeline töötama, saama töötasu ja töötabki. Veel on X.C-le tehtud ülekandeid eraisikutelt, näiteks Txxxx Õxxxxx, aasta 2025 jooksul kokku 350 eurot (selgitusega: pulmakink 2x, ülekanne, halloween).
8.3.Tsiviilasjas nr 2-22-941 esitas X.C tõendina oma töölepingu, mis on sõlmitud 1.novembril 2022.a OÜ-ga xxxxxxx(esindaja Txxxx Õxxxx, tööleping on tähtajatu, töötasu suurusega 654 eurot kuus.
8.4.Esitatud ja uuritud tõendite alusel järeldab kohus, et hageja X.C sissetulekuks on käesoleval ajal igakuiselt osalise töövõime toetus suurusega 371,75 eurot kuus (aastal 2025) ja suurusega 391,42 eurot kuus (aastal 2026). Lisaks sellele töötab X.C erinevate tööandjate juures ja saab töötasu, mille tõendatud suurus on aastal 2025 vähemalt 141,47 eurot kuus ja aastal 2026 (kolme kuu keskmisena) 122,98 eurot kuus.
8.5.08.06.2022.a kohtuotsuse tegemise ajal oli X.C sissetulek osalise töövõime toetus ja töötasu OÜ-lt Rxxxxx miinimumpalga suuruses ehk 654 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et X.C sissetulekud ja majanduslik olukord on sama, mis see oli aastal 2022, kui mõisteti välja elatis kindlas summas 225 eurot kuus. Ka aastal 2022 oli X.C osalise töövõimega, töötas ja sai töötasu. Nii on see ka praegusel ajal ehk aastal 2026 ja 2025 septembris-detsembris (hagi elatise vähendamiseks esitati 10.09.2025). Asjaolu, et X.C käesoleval ajal ilmselt igapäevaselt ei tööta, on X.C valik. Hageja põhjendust (ei ole olnud võimalik Rxxxxx OÜ-s töötada, kuna abikaasa vajas abi kaksikutest laste eest hoolitsemisel) ei pea kohxs veenvaks, kuna hageja lapsed (nii kaksikud kui ka L.U) vajavad ka ülalpidamist ja selleks rahalisi vahendeid. Kui hageja abikaasa on lastega kodus, peab keegi, s.o. hageja, perele ülalpidamist teenima. Hageja kaksikutest lapsed sündisid xxxxxxxxxx, s.t. et vähemalt 2025.aasta teisel poolaastal ei saanud olla hagejale takistusi tööle minekul. Mitmikute sünni puhul on võimalik saada tõhusamat abi ja toetust sotsiaalkaitsesüsteemilt ja spetsialiseerunud meditsiinipersonalilt. Kohus on seisukohal, et nii nagu elatise väljamõistmisel aastal 2022 on hagejal ka käesoleval ajal ja alates hagi esitamisest võimalik teenida sissetulekut vähemalt samasugusel tasemel, nagu see oli aastal 2022 ehk miinimumpalga tasemel. Astal 2022 oli miinimumpalk 654 eurot kuus, aastal 2025 oli miinimumpalk 886 eurot kuus ja alates 01.04.20266 on see 946 eurot kuus. Aastal 2022 elatise väljamõistmisel oli hageja sissetulek 654+279,24= 933,24 eurot kuus (töötasu pluss osalise töövõime toetus). Aastal 2025 pidanuks see olema 866+371,75 eurot=1257,75 eurot kuus ja alates 01.04.2026 946+391,42 eurot= 1337,42 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et hageja pangakontode väljavõtetest nähtuv kinnitab, et hagejal on võimalik leida tööd erinevate tööandjate juures ja teenida sissetulek, mis tagab kõigi hageja kolme lapse ülalpidamise nõutavas ulatuses. Hagejal on käesoleval ajal kaks kehtivat töösuhet. Märkusena märgib kohus, et hageja pangakonto väljavõtetest nähtub, et hageja teeb sageli ja arvestatavates summades kandeid hasartmängukeskkondadesse. Kohus kontrollis töötamise registrist (dtl 192-193), et hageja on aastate jooksul töötanud erinevate tööandjate juures, seejuures on OÜ Rxxxxxxtema tööandja olnud juba aastast 2016, s.t. püsivat töösuhet, OÜ Rxxxxxxon ka töölepingus kinnitanud tähtajatut töösuhet. Töötamise registrist nähtuvalt kestab töösuhe ka praegu. Lisaks sellele on hagejal võlaõigusseadusel põhinev kehtiv leping töötamiseks ettevõttega Wolt Eesti OÜ. Seega on hagejal mitmekülgsed võimalused töötamiseks. Kohus kontrollis kinnistusraamatust, et hagejale kinnisvara ei kuulu.
9.Kohus on seisukohal, et vanemal on kohustus teenida sissetulekut ja vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Selle kohta Riigikohtu otsus 25.04.2018 nr 2-16-10021 (p. 20). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid (Riigikohtu otsus asjas 3-2-1-35-17 p.21.4). Samas lahendis märkis Riigikohus, et piisava sissetuleku teenimise kohustuste täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Kohus on eespool hinnanud, et hageja X.C juba aastal 2022 töötas sama tööandja juures, oli samas terviseseisundis (osalise töövõimega), seega ei ole tema võimalustes piisavat sissetulekut teenida midagi halvemaks muutunud. Käesolevaks ajaks on lisandunud uusi kaasaegseid töötamisvõimalusi (nt Bolt kullerina), mida hageja on ka kasutanud. Teadaolevalt on tegemist paindlike töötamisviisidega, mis võimaldavad ka lastega vahetult tegeleda ja last hooldavale teisele vanemale abiks olla. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et hageja väited tema sissetuleku ebapiisavusest või võimatusest töötada on otsitud ega ole kooskõlas tegeliku olukorraga. Kui hageja tegutseb sissetuleku saamiseks vähemalt samal tasemel nagu aastal 2022- töötab vähemalt miinimumpalgaga ja saab osalise töövõime toetust, oleks tema sissetulek aastal 2025 1257,75 eurot kuus ja alates 01.04.2026 1337,42 eurot kuus. Hageja on vabatahtlikult loobunud stabiilselt tööl käimisest ja sissetuleku teenimisest.
10.PKS § 102 lg 2 järgi kui vanemal ei ole sissetulekut piisavalt, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui hagejalt on kostja ülalpidamiseks välja mõistetud kindel summa 225 eurot kuus ja ta panustab ka temaga koos elavate laste ülalpidamiseks- kahele lapsele- kummalegi 225 eurot, siis on tema väljaminekud laste ülalpidamiseks 3x225= 675 eurot. Hagejalt sai oodata aastal 2025 sissetulekut vähemalt 1257 eurot, mistõttu jäi tal enda vajadusteks vähemalt 582 eurot (1257-675=582). Alates 01.04.2026 peaks hageja olema suuteline sissetulekut saama vähemalt 1337,42 eurot (osalise töövõime toetus 391,42 eurot+miinimumpalk 946 eurot). Andes kostjale ülalpidamist kohtu poolt välja mõistetud suuruses 225 eurot kuus, jääb hageja kahe lapse ülalpidamiseks ja hageja enda ülalpidamiseks veel 1112,42 eurot kuus ehk igaühele rohkem kui 370 eurot. Sellises olukorras puudub igasugune alus väita, et hageja juures kasvavad lapsed osutuvad varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on kindlaks teinud, et elatise maksmisel kostjale Tartu Maakohtu 08.06.2022.a otsusega tsiviilasjas nr 2-22-941 väljamõistetud summas 225 eurot kuus ei jää hagejaga koos elavad lapsed, 15.01.2024.a. sündinud kaksikud halvemasse olukorda ehk varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav kostja. Puudub mõjuv põhjus, mis annaks aluse kostja ülalpidamiseks välja mõistetud elatisesummat 225 eurot kuus vähendada alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Hageja nõue jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 164 lg 1 järgi Hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesoleval juhul on tegemist täisealise hageja nõudega vähendada temalt välja mõistetud elatist. See ei ole lapse ülalpidamisasi ja kohaldamisele kuulub TsMS §162 lg 1. Neid sätteid arvestades jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.