B2 Impact OÜ hagi C.J vastu põhivõla, intressi ja viivise nõudes
Hagihind
2903,05 eurot Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: C.J (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi C.J vastu põhivõla, intressi ja viivise nõudes.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale, C.J-ile , toimetada kohtuotsus kätte avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 14.10.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse C.J (kostja) vastu võla ja viivise nõudes, mida täpsustas 13.11.2025. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja kokku 2658,17 eurot, millest 2412,62 eurot on põhivõlg, 18,43 eurot intress ja 227,12 eurot sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 15.10.2025 viivise põhivõlgnevuse tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja 03.05.2019 krediidilepingu, millega võimaldati kostjale limiiti kuni 3000 eurot. Pooled muutsid 22.01.2020 lepingu tingimusi ning suurendasid laenulimiiti kuni 5000 euroni. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud limiiti kokku summas 5470 eurot selliselt, et võttis 04.05.2019 kasutusele 991 eurot, 09.10.2019 kasutusele 1404 eurot, 16.11.2021 kasutusele 2697 eurot ja 03.03.2023 kasutusele 378 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma raha kasutamise eest tasu 47,8515% aastas. 16.01.2019 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr oli 59,87% aastas ning pärast 22.01.2020 muudatust 61,79% aastas. Viivisemäär oli 49,09% aastas. Kostja on lepingu kestel teostanud tagasimakseid kokku summas 8722,32 eurot, millest põhivõla katteks on arvestatud 2910,53 eurot, kulude katteks 264,37 eurot ja intressi katteks 5547,42 eurot. Kostjal jäid tasumata 04.09.2024, 04.10.2024, 04.11.2024 ja 04.12.2024 osamaksed, saatis krediidiandja kostjale 18.11.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ütles lepingu 03.12.2024 üles. Kostjat teavitati 10.12.2024 kirjaga nõude loovutamisest hagejale. Kostja tasus inkassomenetluses 146,85 eurot, mille hageja on arvestanud põhivõla katteks. Hageja nõuab hagis kostjalt tasumata põhivõlga, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intressi perioodi 03.10.2024–03.12.2024 eest ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni, samuti edasiulatuvalt kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja leiab, et Multitude Bank p.l.c järgis kostjaga krediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Multitude Bank p.l.c tuvastas kostja isikusamasuse 03.05.2019 Eedeni postkontoris ID-kaardi alusel. Kostja märkis laenutaotluses, et tema keskmine kuusissetulek on 850 eurot ja kohustused 50 eurot. Kostjal oli laenutaotluses kohustus avaldada õiged andmed. Multitude Bank p.l.c kontrollis, et kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Sellises olukorras oli krediidivõimelisuse hindamiseks piisav lähtuda kostja esitatud andmetest. Multitude Bank p.l.c ei kontrollinud täiendavalt kostja esitatud andmete õigsust ega hinnanud tema pangakonto väljavõtet.
2.Tartu Maakohus võttis hagi 25.11.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse temale kättetoimetamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale dokumente muul viisil kätte toimetada, mistõttu toimetas kohus need lõpuks kostjale kätte avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõte ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.03.2026 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 alusel luges kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte ilmumisest, s.o 04.04.2026. Hagile vastamise tähtaeg saabus 20.04.2026. Kostja määratud tähtaja jooksul kohtule hagivastust ei esitanud.
3.Kohus andis 09.06.2026 kirjaga hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise selgitamiseks ja nõude ümberarvestuse esitamiseks. Kohus hindas esialgselt, et hagi aluseks olevate asjaolude põhjal ei ole hagi aluseks oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järgitud kohaselt VÕS §-st 4034 tuleneva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Kohus selgitas, et kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi, siis vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7 loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole
2-25-17240 suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus märkis, et annab hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgi nõude ümberarvestus ja vajadusel oma hagiavalduses esitatud nõudeid vastavalt täpsustada. Kohus määras hagejale tähtajaks 10 päeva alates kirja kättetoimetamisest. Hageja sai kirja kätte 12.06.2026, seega saabus hagejale määratud tähtaeg 22.06.2026. Hageja määratud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ja midagi uut ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et B2 Impact OÜ hagi C.J vastu võla, intressi ja viivise nõudes ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Seetõttu ei saa kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega ning vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
5.Hageja tugineb hagi alusena sellele, et kostja rikkus tema ja Multitude Bank p.l.c vahel 03.05.2019 sõlmitud krediidilepingust tulenevat maksekohustust, jäi viivitusse kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ei täitnud kohustust ka temale antud täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles krediidiandja lepingu üles alates 03.12.2024. Hageja väitel loovutas krediidiandja lepingust tulenevad nõuded kostja vastu temale ja hageja nõuab hagis kostjalt lepingu ülesütlemise seisuga tagastamata krediidi põhiosa ja tasumata intressi ning alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast viivist põhivõlalt, sh viivist kuni hagiavalduse esitamiseni lepingujärgses intressimääras ja edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
6.Kohus leiab, et hagi aluseks olev, kostja ja Multitude Bank p.l.c vahel 03.05.2019 sõlmitud krediidilepingu puhul on tegemist VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguga, s.o krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid. VÕS § 403 4 näeb tarbijakrediidilepingu puhul krediidiandjale ette vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohustuse. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on kohustatud krediidiandja seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 3 küsib krediidiandja krediidivõimelisuse
2-25-17240 hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm 24.11.2023. a nr 2-21-13098, p-d 17 ja 18), et tulenevalt VÕS § 4034 lg-dest 2 ja 3, samuti KAVS § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 sätestatust, peab krediidiandja omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Riigikohus on sealjuures selgitanud, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohus on avaldanud ka seisukohta, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hagi asjaolude kohaselt lähtus krediidiandja kostja kui tarbija krediidivõimelisuse hindamisel kostja enda avaldatud andmetest, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 850 eurot ja finantskohustused 50 eurot. Multitude Bank p.l.c kontrollis, et kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Kohus hindab, et hageja ei ole põhistanud, et krediidiandja oleks piisava põhjalikkusega selgitanud välja kostja maksevõimet. Kostja esitatud andmed ja maksehäireregistrist saadud info kostja maksehäire puudumise kohta ei saanud olla kostja krediidivõimelisuses veendumiseks piisav ning krediidiandja oleks pidanud koguma krediidivõimelisuse hindamiseks täiendavaid andmeid, sh vajadusel küsima kostjalt pangakonto väljavõtet. Krediidiandja ei kontrollinud kostja sissetulekute, kohustuste ega majapidamiskulude suurust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral tõendama krediidiandja.
2-25-17240 Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud hageja nõuetele vastuväiteid. Samas võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm 24.11.2023. a nr 2-21-13098, p 26), et see tähendab, et ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Selleks saab kohus vajaduse korral anda krediidiandjale võimaluse esitada vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks lisatõendeid. Kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata. Kohus andis korduvalt hagejale tähtaja, nii enne hagi menetlusse võtmist kui menetluse kestel, et põhistada täiendavalt krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist või esitada VÕS § 4034 lg 7 kohane nõuete ümberarvestus ning vastavalt oma nõudeid täpsustada. Hageja kohtu antud tähtaegade jooksul hagi ei täiendanud, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist täiendavalt ei põhistanud ega esitanud ka VÕS § 4034 lg 7 kohast nõuete ümberarvestust. Hagi aluseks olevate asjaolude põhjal järeldab kohus, et krediidiandja rikkus hagi aluseks oleva 03.05.2019 tarbijakrediidilepingu sõlmimisel kostjaga vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Seega saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule teavet VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tagasimaksete uuesti määramise kohta, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, siis ei ole võimalik kohtul hinnata põhinõude sissenõutavaks muutumist ja seega ei saa kohus anda hinnangut ka hageja nõuete osaliselt põhjendatuse kohta. Kohus leiab, et seetõttu tuleb jätta hagi tervikuna rahuldamata.
7.TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kuna kostja tegelik elu- ja viibimiskoht ei ole teada ja kohtul ei ole õnnestunud temale menetlusdokumente kätte toimetada, siis TsMS § 317 lg 1 alusel toimetab kohus otsuse kostjale kätte avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus
8.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud ja seega ei ole kostjal saanud tekkida ka menetluskulusid. Seetõttu puudub vajadus määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.