Hageja: Bondora AS (rg-kood: 11483929; asukoht A. H. Tammsaare tee 56, XXX-i ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
C.E
Kostja: C.E (ik XXX; s: XXX-i ) Menetlemise viis
vastu
võlgnevuse
elukoht RR-
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Bondora AS hagi osaliselt.
Mõista C.E-lt Bondora AS kasuks välja tarbijakrediidilepingust nr BL2968730 tulenev 15.06.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevus 895,56 eurot ja intressivõlgnevus 32,91 eurot, kokku 928,47 eurot.
Mõista C.E-lt Bondora AS kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosa võlgnevuselt 895,56 eurot alates 16.06.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Mõista C.E-lt Bondora AS kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad tarbijakrediidilepingust nr BL2968730 tulenevad ümberarvestatud osamaksed hageja alternatiivses nõudes märgitud ulatuses alates maksest nr 47: Maksetähtaeg
Mõista C.E-lt Bondora AS kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga tulevikus sissenõutavaks muutuva osamakse põhiosalt alates vastava osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Jätta rahuldamata Bondora AS hagi C.E vastu põhivõlgnevuse 6139,81 euro, intressi 875,28 euro, haldustasu 433,68 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 882,54 euro väljamõistmiseks.
7.Menetluskulud jätta 27,72% ulatuses C.E kanda ja 72,28% ulatuses Bondora AS kanda.
8.Määrata Bondora AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1010 eurot, millest 279,96 eurot mõista C.E-lt Bondora AS kasuks välja.
9.Väljamõistetud menetluskuludelt on C.E kohustatud tasuma Bondora AS-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGI ASJAOLUD
1.Bondora AS (hageja) esitas C.E (kostja) vastu hagi tarbijakrediidilepingust nr BL2968730 tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja väitel sõlmisid pooled 13.08.2022 sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale krediidisumma 10 000 eurot ja arvestas 632 eurot lepingutasu katteks. Laenuleping sõlmiti kokku 10 632 euro ulatuses. Kostja kohustus krediidi koos intressi, haldustasu ja muude kõrvalkohustustega tagastama maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid jättis alates 2025. aasta märtsist osamaksed 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-25-20374 tasumata. Hageja saatis kostjale 14.05.2025 ülesütlemise hoiatuse ning ütles lepingu 16.06.2025 erakorraliselt üles. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 10 882,17 eurot põhivõlgnevust, intressi ja haldustasu, hagi esitamiseni arvestatud viivise 882,54 eurot ning edasise viivise põhinõudelt 9940,81 eurot määras 19,88% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hageja esitas 27.04.2026 kohtunõudele vastuse, milles täpsustas eelkõige krediidi kogukulumäära arvutust, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning esitas juhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole piisavalt tõendatud, alternatiivsed seisukohad ja ümberarvestused. Hageja selgitas, et lepingu krediidi kogukulumäär oli 32,91% ning laenu andmise ajal Eesti Panga avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%, mistõttu ei ületanud krediidi kogukulumäär VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri. Vastutustundliku laenamise kohta märkis hageja, et hindas kostja krediidivõimelisust krediidiküsimustiku, pangakonto väljavõtte, maksehäirepäringute ja rahvastikuregistri andmete põhjal ning jõudis järeldusele, et kostja oli krediidivõimeline. Hageja 27.04.2026 dokumendi järgi oli kostja laenulepingu alusel tasunud hagejale kokku 7301,39 eurot. Alternatiivselt esitas hageja VÕS § 403 4 lg 7 alusel uuesti määratud maksed ning palus vajadusel mõista välja seadusjärgses ulatuses sissenõutavaks muutunud põhiosa, intress ja viivis ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed.
3.Kohus võttis 28.04.2026 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati menetlusdokumendid kätte TsMS § 3111 lg 3 alusel KÄPO vahendusel 28.04.2026. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 12.05.2026 kell 24.00 (TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 6, § 137 lg 1). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega ning hageja 27.04.2026 esitatud täiendavate selgitustega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus jaotab menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega ja määrab hageja menetluskulud kindlaks.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus otsust tehes tugineda üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).
6.Kostjale on hagi ja menetlusdokumendid nõuetekohaselt kätte toimetatud, kuid kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul hagile vastanud ega hageja nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses esitatud asjaolude ja tõendite põhjal, kontrollides hagi õiguslikku põhjendatust, sealhulgas tarbijakrediidilepingust tulenevaid imperatiivseid piiranguid ja hageja esitatud dokumentidest nähtuvaid asjaolusid. Alljärgnevatel põhjustel on hagi põhjendatud üksnes osaliselt.
7.Kohus kontrollis omal algatusel tarbijakrediidilepingu nr BL2968730 krediidi kulukuse määra vastavust VÕS § 4062 lg-le 1. Lepingu järgi oli laenusumma 10 632 eurot, millest 632 eurot arvestati lepingutasu katteks ning kostjale väljastati 10 000 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimäär 19,88% aastas, haldustasu 4% laenusummast aastas, kuumaksete arv 60 ning tagasimaksete kogusumma 18 984,81 eurot. Lepingus on krediidi kulukuse määraks märgitud 32,91%. Hageja esitatud Minuraha kalkulaatori väljatrüki järgi on samadel põhiandmetel krediidi kulukuse määr 32,97%. Eesti Panga 31.05.2022 avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 16,30%, mille kolmekordne määr on 48,90%. 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-25-20374 Seega ei ületanud lepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri ning lepingu tühisust nimetatud alusel ei esine.
8.Kohus kontrollis omal algatusel, kas hageja järgis tarbijakrediidilepingu nr BL2968730 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne lepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on kogutud andmete analüüsi tulemusel veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Hageja väidab, et hindas kostja krediidivõimelisust krediidiküsimustiku, pangakonto väljavõtte, maksehäirepäringute ja rahvastikuregistri andmete põhjal. Esitatud dokumentidest nähtub, et hageja käsutuses olid kostja kontoväljavõte, Krediidiinfo päring ja rahvastikuregistri andmed. Krediidiinfo päringust ei nähtu kostja kohta maksehäireid ning rahvastikuregistri andmetel oli kostja laste arv 0. Seega on tõendatud, et hageja kogus kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmeid mitmest allikast.
10.Andmete kogumine ei ole siiski samastatav krediidivõimelisuse sisulise ja põhjendatud hindamisega. Krediidiandja peab kogutud andmete põhjal kontrollitavalt hindama, kas tarbija suudab kavandatavat krediidikohustust täita koos varasemate kohustuste ja tavapäraste elamiskuludega. Käesolevas asjas ei kinnita esitatud tõendid piisavalt, et hageja sellise sisulise hinnangu tegi.
11.Kostja pangakonto väljavõttest (dtl 79–104) nähtub, et kostjale laekus enne lepingu sõlmimist töötasu Xt. Samas nähtuvad väljavõttest ka mitmed olemasolevad krediidikohustused ja regulaarsed maksed: kostja tasus korduvalt SEB panga laenude põhiosa ja intressi makseid, tegi makseid Bondora AS-le ning tasus muid püsivaid kohustusi. Lisaks oli kostja 25.04.2022 saanud Bondora AS-lt varasema laenu summas 3500 eurot. Seega oli kostjal vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajaks juba märkimisväärne krediidikoormus.
12.Vaidlusaluse lepingu järgi lisandus kostja kohustustele uus 60-kuuline tarbijakrediidileping, mille laenusumma oli 10 632 eurot, kostjale tegelikult väljamakstav summa 10 000 eurot ning kuumakse ligikaudu 316,41 eurot. Arvestades kontoväljavõttest nähtuvaid varasemaid krediidikohustusi, püsikulusid ja tegelikku rahavoogu, ei nähtu esitatud dokumentidest piisavat alust järeldada, et kostja suutis uue krediidikohustuse täitmise kõrval jätkusuutlikult täita ka oma varasemaid kohustusi ja katta tavapäraseid elamiskulusid.
13.Hageja enda esitatud arvutuskäik ei kõrvalda kohtu kahtlusi kostja krediidivõimelisuse suhtes. Hageja on märkinud, et kostja regulaarne sissetulek oli 2132,14 eurot, kohustused 586,16 eurot, elamiskulud 829 eurot ning uue laenu kuumakse 316,41 eurot, kuid samas järeldanud, et kostjale jäi igakuiselt vabaks 1047,40 eurot (dtl 5, p 2.1.10.). Hageja esitatud arvudest selline tulemus ei nähtu. Kui nimetatud sissetulekust arvata maha elamiskulud, olemasolevad kohustused ja uue laenu kuumakse, jääb kostjale vabaks oluliselt väiksem summa. Seetõttu ei ole hageja krediidivõimelisuse hinnang aritmeetiliselt ega sisuliselt piisavalt läbipaistev.
14.Kohus arvestab, et ainuüksi sissetuleku olemasolu, maksehäirete puudumine ja ülalpeetavate puudumine ei tähenda, et tarbija on krediidivõimeline. Need asjaolud on krediidivõimelisuse hindamisel üksnes osa kogutavatest andmetest. Kui kontoväljavõttest nähtuvad samaaegselt mitmed olemasolevad krediidikohustused, varasem sama krediidiandja laen ja märkimisväärne igakuine kulukoormus, peab krediidiandja näitama, kuidas need asjaolud krediidivõimelisuse hinnangus arvesse võeti. Käesolevas asjas ei ole hageja seda piisavalt selgelt ja kontrollitavalt teinud.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjat ei saa esitatud dokumentide põhjal pidada tarbijakrediidilepingu nr BL2968730 sõlmimise ajal piisavalt krediidivõimeliseks. Kostja 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-25-20374 maksevõime oli enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist juba oluliselt koormatud ning esitatud andmed ei võimalda teha põhjendatud järeldust, et kostja suutis täiendavat krediidikohustust kogu lepingu kestel nõuetekohaselt teenindada.
16.Kohus järeldab, et hageja ei ole piisavalt tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist VÕS § 4034 tähenduses. Krediidi andmine olukorras, kus tarbija olemasolev krediidikoormus ja tegelik rahavoog ei kinnitanud uue kohustuse jätkusuutlikku teenindamise võimet, ei olnud kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega.
17.Seetõttu tuleb kohaldada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärge. Nimetatud sätte kohaselt loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne.
18.VÕS § 4034 lg 7 kohaldamise korral ei muutu tarbijakrediidileping tervikuna tühiseks, vaid muudetakse seaduse alusel tarbija rahalise kohustuse ulatust. Tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ning tarbija ei võlgne krediidiandjale muid tasusid. Seetõttu ei saa hageja nõuet rahuldada lepingujärgse intressi, haldustasu ega lepingutasu ulatuses, vaid nõue saab olla põhjendatud üksnes ümberarvestatud põhiosa, seadusjärgse intressi ja seadusjärgses ulatuses viivise osas.
19.Hageja on esitanud kaks erinevat ümberarvestust. Esmase ümberarvestuse kohaselt jäetakse varasem kuumakse suurus sisuliselt samaks ja kogu makse arvestatakse põhivõla katteks. Sellise arvestuse järgi oleks lepingu ülesütlemise ajaks 16.06.2025 kostjal osamaksete võlgnevus 2527,21 eurot ning pärast ülesütlemist tagastamata krediidijääk 171,40 eurot ning edasised maksed oleksid väga väikeses suuruses. Alternatiivses ümberarvestuses on aga igakuiseks makseks määratud 178,91 eurot, millest osa moodustab põhiosa ja osa VÕS § 94 järgne intress ning laenujääk väheneb järk-järgult kuni 13.08.2027.
20.Kohus ei pea põhjendatuks hageja esmast ümberarvestust osas, milles see jätab kehtima algse lepingujärgse kuumakse ja suunab selle tervikuna põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 eesmärk on asetada tarbija olukorda, kus tema kohustus vastab seadusjärgsele intressile ja välistatud on muud krediidiandja tasud. Sätte eesmärgiga ei oleks kooskõlas see, kui krediidiandja säilitab rikkumise tagajärgede kõrvaldamisel sisuliselt algse kõrgema maksekoormuse ning lühendab üksnes tagasimakseperioodi. Selline arvestus ei kajasta seadusjärgse intressiga ümberkujundatud maksegraafikut ega anna selget alust hinnata, millised osamaksed olid ülesütlemise ajaks tegelikult sissenõutavaks muutunud.
21.Kohus lähtub hageja alternatiivsest ümberarvestusest, milles on lepingu maksed uuesti määratud põhiosa ja VÕS § 94 järgse intressi alusel. Selle ümberarvestuse kohaselt on igakuine makse valdavalt 178,91 eurot, maksetes on eristatud põhiosa ja intress ning laenujääk väheneb pärast iga makset. Selline ümberarvestus vastab paremini VÕS § 403 4 lg 7 eesmärgile, sest jätab kõrvale lepingujärgse intressi, haldustasu ja muud tasud ning võimaldab kontrollida, millised maksed olid konkreetsel ajahetkel sissenõutavad.
22.Selle ümberarvestuse järgi olid lepingu ülesütlemise ajaks 16.06.2025 sissenõutavaks muutunud maksed kuni 13.06.2025 kogusummas 6082,94 eurot. Hageja enda väitel oli kostja tasunud 7301,39 eurot. Seega ei olnud kostja 16.06.2025 seisuga ümberarvestatud maksegraafiku järgi võlgnevuses ning puudus alus järeldada, et kostja oleks olnud viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega. Seega ei olnud täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise eeldused.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal puudus pärast VÕS § 4034 lg 7 kohaldamist õiguslik alus tarbijakrediidileping 16.06.2025 üles öelda. Lepingu ülesütlemine ei muutnud seetõttu kogu ümberarvestatud krediidijääki sissenõutavaks. Hageja nõue saab olla põhjendatud üksnes nende ümberarvestatud osamaksete ulatuses, mis on kohtuotsuse 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-25-20374 tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete osas üksnes TsMS § 369 eelduste täitmisel. Kuna kohtuotsuse tegemise ajaks on lisaks hageja 27.04.2026 menetlusdokumendis nimetatud sissenõutavaks muutunud osamaksetele sissenõutavaks muutunud ka 13.05.2026 ja 15.06.2026 osamaksed, tuleb need arvestada sissenõutava nõude hulka.
24.TsMS § 369 järgi võib hageja esitada hagi ka tulevase nõude täitmiseks, kui on alust eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida. Käesolevas asjas on nimetatud eeldus täidetud. Kostja on jätnud hageja nõude kohtueelselt rahuldamata, ei reageerinud hageja saadetud maksehoiatustele ega ole pärast hageja 27.04.2026 menetlusdokumendis esitatud alternatiivse ümberarvestuse kostjale kättetoimetamist asunud ümberarvestatud maksegraafiku järgi kohustust vabatahtlikult täitma. Samuti jättis kostja kohtumenetluses hagile vastamata ega esitanud asjaolusid, millest nähtuks tema tahe või võime kohustusi edaspidi nõuetekohaselt täita. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud alus eeldada, et kostja ei täida vabatahtlikult ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid ümberarvestatud osamakseid. Hageja tulevikunõue on määratletav, kuna hageja alternatiivses ümberarvestuses on iga tulevase osamakse maksetähtpäev ning põhiosa ja intressi suurus eraldi välja toodud. Kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud maksed mõistetakse välja käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 2 ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed alates 13.07.2026 resolutsiooni punktis 4. Seega on TsMS § 369 eeldused täidetud.
25.Hageja on algses nõudes palunud mõista kostjalt välja viivise lepingujärgses määras 19,88% aastas. Kuna kohus tuvastas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja kohaldab VÕS § 4034 lg 7 tagajärge, ei saa hageja tugineda lepingujärgsele intressimäärale viivisemäära alusena. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ning tarbija ei võlgne krediidiandjale muid tasusid. Seetõttu saab hageja nõuda viivist üksnes ümberarvestatud ja sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevuselt ning üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivise arvestamine lepingujärgses 19,88% aastamääras oleks vastuolus VÕS § 4034 lg 7 eesmärgiga vähendada vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tarbija kohustus seadusjärgse intressi ja põhiosa ulatusse. Seetõttu mõistab kohus viivise välja seaduses sätestatud määras ning jätab lepingujärgse viivise nõude seda ületavas osas rahuldamata. Kuna kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud nõude hulka on arvatud ka 15.06.2026 makse, arvestatakse viivist kogu sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevuselt 895,56 eurot alates 16.06.2026. Menetluskulud
26.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja algse hagihinna suurus oli 13 740,94 eurot. Kohus rahuldab hagi hagihinna tähenduses summas 3808,86 eurot, millest 928,47 eurot moodustab kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud nõue, 2504,93 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed ning 375,46 eurot TsMS § 133 lg 2 alusel arvestatav ühe aasta viivis rahuldatud põhinõudelt. Seega rahuldatakse hagi 27,72% ulatuses ning hagi jääb rahuldamata 72,28% ulatuses.
27.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1010 eurot, sh riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulu hagi koostamise eest 100 eurot. Kohus peab nimetatud kulusid vajalikuks ja põhjendatuks. Arvestades, et hagi rahuldatakse ligikaudu 27,72% ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 27,72% hageja põhjendatud menetluskuludest ehk 279,96 eurot. Ülejäänud 730,04 eurot jääb hageja enda kanda.
28.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel märgib kohus, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-25-20374 (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.