lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-20189/8

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-20189/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2278
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2026-02-20
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2026-02-11
Sissetulev kiri
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2026-04-14
Vastus järelepärimisele
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2026-06-02
Väljaminev kiri
Maakohtud · Väljaminev kiri · 2026-04-21
Volitus AS Bondora (Liina Heinmäe), kehtib kuni 31.12.2026
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2025-09-03

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bondora AS11483929(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. juuni 2026

Tsiviilasja number

2-25-20189

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi Antonina Kuznetsova vastu 3797 euro 60 sendi ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. jaanuari 2026. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Bondora AS-i apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2716 eurot 54 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ja Karin Ploom Kostja Antonina

XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamise viis

Kuznetsova

(isikukood

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Viru Maakohtu 5. jaanuari 2026. a otsus tsiviilasjas nr 2-25-20189 osas, milles maakohus jättis rahuldamata Bondora AS-i nõude alates kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Antonina Kuznetsovalt Bondora AS-i kasuks välja alates 6. jaanuarist 2026 sissenõutavaks muutuv viivis 2088 euro 33 sendi suuruselt põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Lugeda Viru Maakohtu 5. jaanuari 2026. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: "1. Rahuldada Bondora AS-i taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 19.08.20262-26-108058/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-116615/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-115171/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-12052/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20262-26-114757/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-26-6816/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
2.Välja mõista Antonina Kuznetsovalt Bondora AS-i kasuks 2362 eurot 93 senti (sh põhinõue lepingu XXXXXXXXXX alusel 64 eurot 65 senti ja intress 47 eurot 67 senti, põhinõue lepingu XXXXXXXXXX alusel 1778 eurot 24 senti ja intress 185 eurot 31 senti ja põhinõue lepingu XXXXXXXXXX alusel 245 eurot 14 senti ja intress 41 eurot 92 senti).
3.Välja mõista Antonina Kuznetsovalt Bondora AS-i kasuks alates 6. jaanuarist 2026 sissenõutavaks muutuv viivis 2088 euro 33 sendi suuruselt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni.
4.Jätta hagiavaldus ülejäänud nõude ulatuses rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 47% ulatuses Antonina Kuznetsova ja 53% ulatuses Bondora AS-i kanda ning välja mõista Antonina Kuznetsovat Bondora AS-i kasuks menetluskulud kokku summas 326 eurot 65 senti (s.o 47% riigilõivust ja fikseeritud õigusabikuludest).
6.Välja mõista Antonina Kuznetsovalt Bondora AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (326 eurolt 65 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult."
5.Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Bondora AS (hageja) esitas 25. novembril 2025 Viru Maakohtule Antonina Kuznetsova (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3156 eurot 55 senti, intressi 388 eurot 66 senti, teenustasu 198 eurot 89 senti,

haldustasu 53 eurot 50 senti, viivise 279 eurot 98 senti ning viivise põhivõlalt, teenus- ja haldustasult kokku 3408 eurolt 94 sendilt määras 29,39% aastas alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Pooled sõlmisid 13. märtsil 2023 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXX (leping 1), 20. aprillil 2023 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXX (leping 2) ning 31. juulil 2023 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXX (leping 3). Hageja andis kostjale lepingu 1 alusel krediiti 531 eurot, millest 31 eurot arvestati lepingutasu katteks. Intress on 29,39% aastas ja haldustasu 4% aastas. Hageja andis kostjale lepingu 2 alusel krediiti 2126 eurot, millest 126 eurot arvestati lepingutasu katteks. Intress on 29,39% aastas ja haldustasu 4% aastas. Hageja andis kostjale lepingu 3 alusel krediiti 531 eurot, millest 31 eurot arvestati lepingutasu katteks. Intress on 29,39% aastas ja haldustasu 4% aastas. Kostja kohustus krediidi tagastama ja kõrvalkohustused tasuma lepingutes kokku lepitud maksegraafikute alusel annuiteetmaksetena. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Hageja edastas kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse. Kostja ei tasunud ikkagi võlga. Hageja ütles seetõttu lepingud 15. augustil 2025 üles. Lepingud on kehtivad. Lepingute sõlmimisel järgiti vorminõuded. Lepingute krediidikulukuse määrad on seadusega lubatu piirides. Hageja ei rikkunud lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kogus eelnevalt kostja krediidivõime kohta andmed järgmiselt: lasi kostjal täita krediidiküsimustiku, analüüsis kostja pangakonto väljavõtteid, tegi päringu enda ja kolmandate isikute andmebaasidesse kostja maksehäirete tuvastamiseks. Hageja leidis kostja andmete analüüsi tulemusena, et kostjal jäi piisavalt raha anda elamiskulude, minimaalsete vajaduste ja kohustuste eest tasumiseks, st kostja oli lepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline. Pooled sõlmisid 13. märtsil 2023 lisateenuse lepingu B Secure , mille kohaselt on krediidisaajal võimalik muuta e-keskkonna kaudu tagasimaksegraafikut. Pooled sõlmisid lisateenuse lepingu B On Track, mille kohaselt krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksete ja Bondora kontoga. Kostja kohustus nende teenuste eest tasuma igal kuul vastavalt hinnakirjale, ent ei teinud seda. Kostja pidi tasuma ka võla sissenõudmiskulusid lepingu kehtivuse ajal ja maksehäireteate avaldamise kulu, ent ei teinud seda.

Kostja ei esitanud hagile tähtaegselt vastust.

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus rahuldas 5. jaanuari 2026. a tagaseljaotsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr 1 alusel põhivõla 64 eurot 65 senti ja intressi 47 eurot 67 senti, lepingu nr 2 alusel põhivõla 1778 eurot 24 senti ja intressi 185 eurot 31 senti ning lepingu nr 3 alusel põhivõla 245 eurot 14 senti ja intressi 41 eurot 92 senti, kokku 2362 eurot 93 senti. Hagi jäi ülejäänud osas rahuldamata. Maakohus jättis 47% menetluskuludest kostja ja 53% hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 326 eurot 65 senti koos viivisega. Pooled sõlmisid VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepingud. Krediidiandja ei veendunud kostja krediidivõimelisuses. Ta rikkus VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust, s.o vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste

andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata taotleja krediidivõimet. Hageja peab tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 235 mõttes põhistamisest ei piisa. Hageja ei esitanud tõendeid. Viide, et krediidiandja kontrollis krediidivõtja pangakonto väljavõtet, ei ole piisav. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimäär on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja tarbija ei võlgne krediidiandjale muid tasusid. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu nõuda kostjalt seega üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Hagiavalduse kohaselt on lepingud 15. augustil 2025 üles öeldud. Lepingutest tulenevad kohustused on muutunud sellest ajast sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda kostjalt, arvestades kostja tehtud tagasimakseid, põhivõlga lepingu 1 alusel 64 eurot 65 senti (531 - 466,35), lepingu 2 alusel 347 eurot 76 senti (2126 - 1778,24) ja lepingu 3 alusel 245 eurot 14 senti (531 – 285,86). Hagejal on õigus nõuda seadusjärgset intressi alates väljamakse tegemisele järgnevast päevast kuni lepingute ülesütlemiseni 15. augustl 2025 lepingu 1 alusel 47 eurot 67 senti, lepingu 2 alusel 185 eurot 31 senti ja lepingu 3 alusel 41 eurot 92 senti. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Andmeid ei ole, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik. Kostja ei ole maksetega viivituses. Viivise nõue jääb seega rahuldamata. Haldustasude ning B Secure ja B On Track teenuste tasu nõuded jäävad rahuldamata. VÕS § 4034 lg 7 järgi ei saa hageja nõuda kostjalt muid tasusid.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, ning saata asi maakohtule eelmenetluse staadiumis tagasi või teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Kui ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest, tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis viivisenõude rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus ostus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 2088 eurolt 33 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Maakohus täitis selgitamiskohustust alles kohtulahendis. See ei ole põhjendatud. Hageja märkis hagiavalduses, et kui kohus peab vajalikuks tühisuse aluse kontrollimisel tutvuda kostja pangakonto väljavõtete või muu krediiditoimikus oleva teabega, on hageja valmis esitama kohtule tõendid ja kogutud teabe. Kohus oleks pidanud võimaldama hagejal menetluses jooksul tõendeid esitada. Maakohus rikkus seega menetlusõigust. Maakohus leidis seetõttu valesti, et hageja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kui ringkonnakohus eelnevaga ei nõustu, tuleb maakohtu lahend tühistada osas, milles maakohus jättis viivisenõude rahuldamata. Maakohus jättis tähelepanuta hageja nõude mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis TsMS § 369 järgi. Kostja saab hiljemalt kohtuotsusest teada võlgnetava kohustuse ulatuse ning selle täitmise tähtaja. Olukorras, kus kohus järeldab, et hagejal pole õigust nõuda lepingujärgses määras viivist, ei saa kohus jätta viivisenõuet rahuldamata. Kohus saab hageja viivise nõude (st tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise) rahuldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude alates kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 6. jaanuarist 2026 sissenõutavaks muutuva viivise 2088 euro 33 sendi suuruselt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni. Muus vaidlustatud osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebuse rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22).
7.Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsust osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust eelnimetatud ulatuses.
8.Maakohus pidas hageja põhinõuet osaliselt, kokku 2088 eurot 33 senti, põhjendatuks. Seda arvestades jättis maakohus ringkonnakohtu arvates põhjendamatult rahuldamata hageja nõude samalt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 võimaldab nõuda ka alates kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuvat viivist protsendina põhinõudest. Rahuldatud põhinõude 2088 euro 33 sendi õigeaegsel tasumata jätmisel satub kostja selle rahalise nõude täitmisega viivitusse. Selle ajaperioodi nõude rahuldamise seisukohalt ei ole tähtsust , et kostjale ei ole maakohtu tuvastatu kohaselt teatavaks tehtud VÕS § 4034 lg 7 kohast uut maksegraafikut (maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus ümberarvestused ise teinud). Seega on hageja nõue viivise saamiseks otsuse tegemisele järgneva aja eest VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 järgi põhjendatud. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks lepingutes kokku lepitud intressimäärast lähtudes (VÕS § 113 lg 1 kolmas lause) ei ole põhjendatud, kuna intressikokkulepped ei ole maakohtu tuvastatu kohaselt kehtivad.
9.Muus osas on maakohus kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades

mõjutada otsust. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse teistele väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

1.Maakohus jättis nõuded (osaliselt) rahuldamata põhjusel, et hageja ei olnud kohtu hinnangul tõendanud VÕS § 4034 lg-st 1 tuleneva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale laenude väljastamisel. Apellatsioonkaebus ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus on kohtul sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma (vt ka RKTKm 24.11.2023, 2-2113098/50, p-d 17–25).
2.Iseenesest õige on apellatsioonkaebuses märgitu, et maakohus oleks pidanud hagejale selgitama, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendanud ja andma TsMS § 340 1 lg 1 järgi talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Samas ei nähtu apellatsioonkaebuse põhjendustest, et see maakohtu minetus võinuks praegusel juhul mõjutada maakohtu lõppjäreldusi. Apellatsioonkaebuses võib menetlusosaline TsMS § 631 lg 1 kohaselt tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. TsMS § 633 lg 3 p 3 järgi tuleb apellatsioonkaebuse põhjendustes mh viidata tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada, ning sama paragrahvi lõike 4 järgi tuleb kaebusele lisada dokumentaalsed tõendid, mida esimese astme kohtus ei esitatud ja mille vastuvõtmist apellant kohtult taotleb. Hageja küll väidab kaebuses, et tal jäid maakohtu menetlusõiguse normide rikkumiste tõttu olulised tõendid esitamata. Hageja väitel saanuks ta esitada kostja pangakonto väljavõtte ja muud krediiditoimikus olevaid tõendid. Samas hageja ei taotle ka apellatsioonkaebuses selliste viidatud tõendite vastuvõtmist või kogumist. Samuti ei ole hageja ka apellatsioonkaebuses esitanud VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohast nõude ümberarvestust. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik apellatsioonkaebuse põhjal teha maakohtust erinevat otsust.
10.Maakohus jättis võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 163 lg 1 alusel 47% menetluskuludest kostja ja 53% hageja kanda. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks seda kulude jaotust muuta, kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse üksnes hageja kõrvalnõuet puudutavas marginaalses osas. Apellatsiooniastme menetluskulud peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust arvestades TsMS § 163 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.08.20262-26-116025/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.08.20262-25-21826/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja