Lennuabi OÜ hagi LOT Polish Airlines S.A vastu 600 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
773,79 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood 14065010), esindaja N M Kostja: LOT Polish Airlines S.A (Poola registrikood KRS 0000056844, asukoht: ul. Komitetu Obrony Robotników 43, 02-146 Varssav, Poola Vabariik), esindaja A K
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Lennuabi OÜ hagi LOT Polish Airlines S.A vastu.
2.Välja mõista LOT Polish Airlines S.A-lt Lennuabi OÜ kasuks põhivõlg 600 eurot, sissenõudekulud 40 eurot, seisuga 17.02.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 72,89 eurot ja alates 18.02.2026 kuni põhivõla tasumiseni viivis põhivõla tasumata osalt VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid mitte suuremas summas kui 527,11 eurot.
3.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus.
4.Jätta Lennuabi OÜ menetluskulud LOT Polish Airlines S.A kanda.
5.Määrata Lennuabi OÜ menetluskulude suuruseks 1280 eurot.
6.Välja mõista LOT Polish Airlines S.A-lt Lennuabi OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 1280 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg.1). Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15). 1/7
2-25-130832 Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt EU 261/2004 määruse artikkel 7 lõige 1 punkti b alusel hüvitist 600 eurot, seisuga 17.02.2026 sissenõutavaks muutunud viivist 72,89 eurot, VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudekulude hüvitist 40 eurot ja TsMS § 367 alusel alates 18.02.2026 kuni kohtuotsuse täitmiseni viivist põhinõude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hüvitisnõude aluseks on asjaolud, et A K reisis kostja opereeritaval marsruudil TallinnVarssav-Los Angeles. Lend LO21 suunal Varssav-Los Angeles pidi saabuma 14.10.2024 kell 14:35, kuid lend hilines ja saabus 14.10.2024 kell 17:48. Seega hilines reisija Los Angelesse saabumisel 3 tundi ja 13 minutit. Lennu vahemaa Tallinn-Los Angeles vahel on 9097 km. Kuivõrd kostja lend oli pikem kui 3500 km ja hilines rohkem kui 3 tundi, tekkis A Kil EU 261/2004 määruse art 7 p.c kohaselt õigus hüvitisele 600 eurot. A K on enda nõude loovutanud Lennuabi OÜ-le. Kostja seisukohad
3.Kostja hagi ei tunnista.
4.Kostja ei vaidle vastu, et A K oli nimetatud lennule registreerunud, lend hilines rohkem kui 3 tundi ning lennu pikkus oli rohkem kui 3500 km. Kostja hinnangul vabandab hilinemist asjaolu, et varasemal lennul Varssavist Souli andis lennuki SP-LRE mootori seiresüsteem teate „EEC tuvastas mootori võnkumise“. Lennukit kontrolliti Soulis, kuid viga ei tuvastatud. Lennuk lendas sealt tagasi Varssavisse, kus viidi läbi täiendav kontroll. Kontrolli käigus kahjustusi ei tuvastatud, kuid konsulteeritult mootori valmistajaga otsustati mootor välja vahetada. Lennuk võeti uuesti kasutusele 20.10.2024. Kostja hinnangul on tegemist tootmisveaga. Selle tõttu viibis ka lennu LO21, 14.10.2024, WAW-LAX, lennukava. Kostja hinnangul ei saa kostjat vastutavaks pidada lennu tühistamise või hilinemise eest mis tahes konstruktsiooniliste puuduste eest, mis võivad ilmneda käitamise käigus. Lennuliinide koormuse leevendamiseks renditi Air Belgiumilt Airbus OO-ABF kuni 27. septembrini 2024. Alates 24. septembrist 2024 renditi euroAtlantic Airwaysilt Boeing 777 CS-TSW. Menetluse käik
5.Hageja esitas menetluses täiendava seisukoha, mille kohaselt nõustub, et lennuki mootori varjatud tootmisviga (millele kostja viitab Euroopa Kohtu lahendi C-411/23 alusel) võib teatud asjaoludel kvalifitseeruda erakorraliseks asjaoluks määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses. Siiski on Euroopa Kohtu ja Eesti Riigikohtu praktika üheselt selge selles, et erakorralise asjaolu esinemine üksi ei vabasta vedajat hüvitise maksmise kohustusest. Vedaja peab kumulatiivselt tõendama, et ta võttis tarvitusele kõik vajalikud meetmed, et vältida asjaoludest tulenevat pikaajalist hilinemist (Euroopa Kohtu otsus C-315/15, Pešková ja Peška). See tähendab eelkõige reisija proaktiivset ja esimesel võimalusel ümbersuunamist mõistlikel tingimustel.
6.Hageja juhib kohtu tähelepanu Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale (nt kohtuasi C549/07, Wallentin-Hermann), mis sätestab, et Määruse artikli 5 lõige 3 on erand reisijate kaitsmise üldpõhimõttest ning seda tuleb tõlgendada kitsalt. Lennuettevõtja vabanemiseks hüvitise maksmise kohustusest ei piisa üksnes erakorralise asjaolu esinemise tõendamisest. Kostjal lasub kahekordne tõendamiskoormis: 1) tõendada erakorralise asjaolu esinemist ja põhjuslikku seost lennu hilinemise/tühistamisega ja 2) tõendada, et ta on võtnud kõik mõistlikud meetmed (sh pakkunud alternatiivset marsruuti nii vara kui võimalik), et vältida asjaoludest tulenevat hilinemist.
2/7
2-25-130832
7.Riigikohus on lahendis asjas 2-23-117906 (p 17), viidates Euroopa Kohtu lahendile C-74/19 (pd 59-60) selgitanud, et lennuettevõtja ei või piirduda reisijale võimaluse pakkumisega lennata sihtkohta tema enda järgmise lennuga, kui hoolsus nõuab teiste otse- või vahemaandumisega lendude otsimist, mida võivad teha ka teised lennuettevõtjad, kes ei kuulu samasse allianssi.
8.Hageja on hagis välja toonud mitmed alternatiivsed lennud, millega oleks 14.10.2024 olnud võimalik lennata Varssavist Los Angelesse ning jõutud sihtkohta enne kostja pakutud asenduslennu saabumist.
9.Hageja leiab, et kostja pole suutnud tõendada, et võttis hagiavalduses toodud lennu puhul kasutusele kõik mõistlikud meetmed (sh pakkunud alternatiivset marsruuti nii vara kui võimalik), et vältida asjaoludest tulenevat hilinemist.
10.Hageja rõhutab, et kuna kostja ei ole hagiavalduses esitatud alternatiivsete asenduslendude olemasolu kohta sisuliselt ega dokumentaalselt vastu vaielnud, tuleb need asjaolud lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kostja on jätnud endale lasuva tõendamiskoormise (määruse nr 261/2004 artikkel 5 lõige 3) ümbersuunamise võimatuse osas täielikult täitmata. Euroopa Kohtu praktika kohaselt (kohtuasi C-74/19, punkt 60) ei vabasta lennuettevõtjat vastutusest pelgalt asjaolu, et ümbersuunamine teise lennufirma lennule tooks kaasa täiendavaid finantskulusid, kuna reisijate kaitse kõrge tase kaalub üles lennufirma vahetud majanduslikud huvid. Piletite soetamine konkurentide lendudele ei kujuta endast lennuettevõtja jaoks Euroopa Kohtu tähenduses „vastuvõetamatut ohverdust“.
11.Täiendavalt juhib hageja kohtu tähelepanu kostja enda esitatud tehnilisele tõendile (Lennuki SP-LRE sündmuse kirjeldus). Dokumendist nähtub, et probleemne mootori pumpamine (surge) registreeriti lennul LO2005 marsruudil Varssavi (WAW) - Incheon (ICN) juba 11.10.2024. Vaidlusalune lend LO21 pidi aga toimuma kolm päeva hiljem, 14.10.2024. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei saa mitu päeva hiljem aset leidvate lendude hilinemisi automaatselt põhjendada varasema tehnilise intsidendiga, kuna lennuettevõtjal on kohustus tagada oma lennupargi juhtimisel piisav puhver ja paindlikkus. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudus kolme päeva jooksul igasugune logistiline või äriline võimalus oma lennuplaane ja lennukeid ümber organiseerida nii, et vaidlusalune lend LO21 ei oleks pidanud pikaajaliselt hilinema.
12.Tootmisviga saab lugeda erakorraliseks asjaoluks vaid siis, kui lennuohutusasutus (nt EASA) või tootja on väljastanud ametliku ja kohustusliku lennukõlblikkuse direktiivi, mis kohustas seda tüüpi mootoritega lennukid koheselt turvakaalutlustel maale jätma. Kostja ei ole sellist kohustuslikku lennukeeldu tõendanud.
13.Kuna kostja lennuk oli AOG (inglise keeles Aircraft on Ground ehk lennuk maas) staatuses juba 11.10.2024, oli kostjal tervelt kolm ööpäeva aega, et 14.10.2024 lennu LO21 reisijate teekond varakult ja ebamugavusteta ümber korraldada teiste vedajate liinidele. Seega puudus 14.10.2024 lennu hilinemise puhul tegelik ootamatus – vedaja teadis ressursside puudujäägist ette, kuid viivitas asjakohaste meetmete (teiste vedajate lendudele ümbersuunamine) rakendamisega, rikkudes sellega oma kohustusi.
14.Kostja väide teistelt lennufirmadelt (Air Belgium, euroAtlantic) lennukite rentimise kohta ei puutu käesolevasse vaidlusse. Kostja enda esitatud dokumendi kohaselt kestsid vastavad rendilepingud kuni 27.08.2024, mis on enam kui poolteist kuud enne vaidlusalust lendu (14.10.2024). Need asjaolud ei tõenda, et kostja oleks rakendanud vajalikke meetmeid hilinemise vältimiseks asjaomasel päeval.
15.Kostja menetluses täiendavat seisukohta ei esitanud.
3/7
2-25-130832 Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
17.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et A K omas kinnitatud broneeringut lennule LO21 marsruudil Varssavi – Los Angeles ja ilmus ka õigeks ajaks registreerimisele. Lend hilines ja saabus sihtkohta 3 tundi ja 13 minutit hiljem, lennu pikkus oli rohkem kui 3500 km. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et õigussuhtele kohaldub EU 261/2004 määrus. Nimetatud asjaolud tuleb lugeda TsMS § 231 lg.2 ja 4 alusel omaksvõetuks.
18.Kostja on esitanud lennu hilinemise põhjendusena väite, et lennukil SP-LRE ilmnes mootori varjatud tootmisviga. Hageja nõustub, et tootmisviga võib kvalifitseeruda erakorraliseks asjaoluks määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses. Seega tuleb ka see faktiväide lugeda TsMS § 231 lg.2 ja 4 alusel omaksvõetuks.
19.Hageja hinnangul ei piisa siiski üksnes erakorralise asjaolu esinemise tõendamisest, kostja peab tõendama ka põhjuslikku seose lennu hilinemise või tühistamisega ning seda, et ta on võtnud kõik mõistlikud meetmed (sh pakkunud alternatiivset marsruuti nii vara kui võimalik), et vältida asjaoludest tulenevat hilinemist. Hageja hinnangul ilmnes kostja viidatud rike 11.10.2024 ning sellest kuni A Ki lennuni jäänud kolm päeva oleks pidanud olema piisav aeg lennuplaanide ja lennukite reorganiseerimiseks ning samal päeval oleks Varssavist Los Angelesse saanud ka teiste lendudega selliselt, et hilinemine oleks olnud väiksem kui kolm tundi. Kostja viide, et võttis alates 24. septembrist 2024 euroAtlantic Airwaysilt rendile Boeing 777 CS-TSW ei ole asjakohane, sest see toiming tehti enne lennukil SP-LRE rikke ilmnemist 11.10.2024.
20.Seega taandub käesolev vaidlus sellele, kas lennukil SP-LRE 11.10.2024 ilmnenud mootori varjatud tootmisviga oli põhjuslikus seoses 14.10.2024 lennu LO21 hilinemisega ning kas kostja on võtnud kõik mõistlikud meetmed (sh pakkunud alternatiivset marsruuti nii vara kui võimalik), et vältida asjaoludest tulenevat hilinemist. Kohtu hinnangul tuleb mõlemale küsimusele antud asjaoludel vastata eitavalt.
21.Hageja on hagis viidanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruar 2004 määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta art 7 lg.1. Viidatu kohaselt, kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni a) 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, b) 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul ja c) 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Asenduslennu pakkumisel on juhul kui saabumisaeg ei ületa algselt broneeritud lennu kavandatud saabumisaega üle kolme tunni kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul (art 7 lg.2 p b). Reisija peab hüvitisele kvalifitseerumiseks omama kinnitatud broneeringut lennule ning ilmuma õigeks ajaks registreerimisele (määruse art 3 lg. 2). Nimetatud sättest tulenevalt tuleb nõuetele vastavust tõendanud reisija õigust hüvitisele eeldada. Vastupidise tõendamiskoormis on lennuettevõtjal ning see tuleneb määruse artiklist 5. Tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed (art 5 lg.3).
22.Kuigi lennuki mootori varjatud tootmisviga võib teatud asjaoludel kvalifitseeruda erakorraliseks asjaoluks, ei piisa lennuettevõtja poolt ainult erakorralise asjaolu esiletoomisest, et vabaneda hüvitise maksmise kohustusest. Lennuettevõtja peab määrus (EÜ) nr 261/2004 art 5 kg.3 kohaselt lisaks erakorralise asjaolu esinemisele tõendama ka seda, et lennu tühistamise või hilinemise ärahoidmiseks võeti tarvitusele kõik mõistlikud asjaolud ning isegi need ei osutunud piisavaks hilinemise või tühistamise ärahoidmiseks. 4/7
2-25-130832
23.Eeltoodust tulenevalt oli kostja kohustus tõendada, et A Ki 14.10.2024 lennu LO21 marsruudil Varssavi – Los Angeles hilinemist ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Asjaolu, et 20 päeva enne nimetatud lendu renditi euroAtlantic Airwaysilt Boeing 777 CS-TSW ei saa kuidagi pidada abinõuks mida võeti tarvitusele peale 11.10.2024 lennuki SP-LRE rikke ilmnemist selleks, et hoida ära 14.10.2024 lennu hilinemine. Vastupidi, ennetavalt lisalennuki rentimine peaks reeglina hoidma ära võimaliku rikke ilmnemisel lendude ärajäämise või hilinemise. Seega tuleb oludes kus kostja kasutuses oli lisalennuk ning sellele vaatamata ei suutnud tegutsev lennuettevõtja enda tegevust selliselt korraldada, et lennud ei hilineks ega jääks ära, lugeda, et lennu LO21 hilinemine oli kostjale välditav. Kostja ei ole kohtu ette toonud ka ühtegi väidet, millest võiks näha tema pingutust takistuse ilmnemisel reisijate ümbersuunamiseks ega ka seda, et selline ümbersuunamine oleks olnud võimatu või ei oleks toonud kaasa reisijatele väiksemat ajakulu.
24.Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda, et A Ki õigus hüvitisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruar 2004 määrus (EÜ) nr 261/2004 art 7 lg.1 p. c ja lg.2 p. b on tõendatud. Kuivõrd A K jõudis lähtekohast (Tallinn) sihtkohta (Los Angeles) rohkem kui kolm tundi hiljem ning selle vahemaa pikkus oli rohkem kui 3500 km, tuleb hagi hüvitise osas rahuldada ja välja mõista hüvitis 600 eurot.
25.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras 72,89 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist alates kosjale nõude esitamisest 27.12.2024 (dtl 59) kuni hagi esitamiseni 17.02.2026 VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras, kokku 72,89 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude hagiavalduse esitamise sisuga sissenõutavaks muutunud viivise osas.
26.Hageja on esitanud nõude mõista välja ka edasiulatuv viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast (18.02.2026) kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla tasumata osaga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. Seega tuleb hageja nõue viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (18.12.2025) kuni põhinõude täieliku tasumiseni rahuldada, kuid piirata see 527,11 euroga (põhivõlg 600 eurot – eraldi välja mõistetud sissenõutavaks muutunud viivis 72,89 eurot).
27.Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Kuivõrd kohus mõistis hageja kasuks välja viivise, mõistab kohus VÕS § 1131 lg 1 alusel välja ka sissenõudekulud 40 eurot. Hageja on kohtueelselt teinud toiminguid võla sissenõudmiseks (dtl 59).
28.A Ki nõue on loovutatud hagejale (dtl 48-49).
29.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi.
5/7
2-25-130832 Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus
30.Kohus määrab kooskõlas TsMS § 173 lg.1 kindlaks menetluskulude jaotise ja § 174 lg.1 rahalise suuruse.
31.Kuivõrd kohus rahuldab hagi tuleb hageja menetluskulud TsMS § 162 lg.1 alusel jätta kostja kanda. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
32.TsMS § 177 lg.1 p.1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud peavad olema kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg.5) ning menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg.10).
33.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
34.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas asjas riigilõivu 245 eurot. Kohus leiab, et tegemist on TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg 1 mõttes vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.
35.Hageja taotleb esindajakulude hüvitamist 1085 euro ulatuses. Esindajakulu on menetluskulu TsMS § 138 lg.2, § 144 p.1 alusel. TsMS § 175 lg.1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hageja esindajad osutanud hagejale õigusabi 7 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnihinnaga 140 eurot. Kohus peab hageja poolt kohtumenetluses tehtud toiminguid vajalikuks ning sellele kulunud aega põhjendatuks, välja arvatud 25.12.2025 toiming „maksekäsu kiirmenetluse avalduse sisestamine ja esitamine e-toimikus“, milleks kulus menetluskulu nimekirja kohaselt 30 min e. 70 eurot. Vastavalt TsMS § 172 lg.9 ja § 484 2 on maksekäsu kiirmenetluse kulu piiratud 20 euroga. Sellest tulenevalt tuleb hageja menetluskulude hüvitist vähendada 50 euro võrra (7020).
36.Kohtu hinnangul on mõistlik ka hageja esindaja poolt rakendatud tunnitasumäär. Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab üldjoontes kohtupraktikas aktsepteeritule. Riigikohus on pidanud TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud ja vajalikuks määraks 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4), samuti 205,58 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824, p 13) ning 220 eurot ilma käibemaksuta (RKKKm 18.10.2023, 1-22-7663, p 17). Nii ringkonnakohtu kui ka esimese astme kohtutes on tunnustatud ka 250 euro suurust tunnihinda ilma käibemaksuta (TlnRgKm 14.03.2023 2-22-3891, p 36; TlnHKm 06.12.2022, 3-22-2325, p 30). Advokatuuri liikmeks mitteoleval esindajal on siiski põhjendatud keskmistest advokaadi tunnitasumääradest madalam tasumäär, sest advokatuuri liikmete tunnitasumäära sisse tuleb arvestada ka mh advokaadi kutsesobivuse ja kutsetegevuse üle järelevalvet teostava advokatuuri liikmemaks ja kutsekindlustus, millist kulu advokatuuri liikmeks mitteoleval esindajal ei ole.
37.Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt märkinud, et ta on käibemaksukohuslane.
38.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja esindajakulu kulude hüvitise 1035 eurot (1085-50) ja riigilõivu 245 eurot, kokku 1280 eurot.
6/7
2-25-130832
39.Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
40.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg.2). /digitaalselt allkirjastatud/ Priit Palmiste, kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.