Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L.W võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
699 eurot 47 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht XXX, 10115, XXX), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post )
vastu
Kostja: L.W (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata; e-post ) Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L.W vastu .
2.Mõista L.W-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja Tele2 Eesti AS ja L.W vahel 26. mail 2022 sõlmitud liitumislepingust nr 854398201 tulenev võlgnevus 473 eurot 72 senti, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 250 eurot 25 senti ja sissenõudmiskulu 15 eurot.
3.Mõista L.W-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,05% päevas põhivõlgnevuselt (473 eurolt 72 sendilt) alates 20. juunist 2026 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta menetluskulud L.W kanda.
5.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Mõista L.W-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude katteks välja 443 eurot (käibemaksuga).
7.Mõista L.W-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis tasumata menetluskulude summalt (439 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot.
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 8. juulil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.W (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 3. detsembri 2024. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks kohtumenetluses.
2.Hageja 30. detsembril 2024 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja lepingu, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale sideteenust ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Vastavalt lepingutingimustele kohustus kostja tasuma arved märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 1. veebruari 2022. a arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus Tele2 Eesti AS ees 532 eurot 18 senti. Kostja tasus juunis 2023. a arvest nr 15117076221 19 eurot 97 senti, põhivõlajäägist on arvestatud maha arvel sisalduvad viivised, kokku 8 eurot 49 senti. Peale nõude loovutamist hagejale on kostja tasunud lisaks 30 eurot, mille hageja arvestab maha põhivõla jäägist. Seega on hageja nõue kostja vastu põhisummas 473 eurot 72 senti. Tele2 Eesti AS piiras kostjale pakutavaid teenuseid alates 31. juunist 2023 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 Eesti AS lepingu ülesöelduks alates 15. augustist 2023. Tele2 Eesti AS loovutas 1. novembril 2023 nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub mõista kostjalt välja Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 26. mail 2022 sõlmitud liitumislepingust nr 854398201 tulenev võlgnevus 473 eurot 72 senti, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 123 eurot 29 senti, sissenõudekulud 15 eurot ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 473 euro 72 sendi jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 31. detsembrist 2024.
3.Kostja vastas kohtule 6. mail 2025, et palub maksegraafikut. Kohus tegi 8. oktoobri 2025. a ning 21. jaanuari 2026. a kirjaga pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ning andis tähtaja läbirääkimiste pidamiseks. Hageja teatas kohtule
11.veebruaril 2026, et kostjaga kompromissläbirääkimised ebaõnnestusid, kuna kostja ei soovi kompromissi sõlmida.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
6.TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 26. mail 2022 liitumislepingu nr 854398201, Tele2 Eesti AS on selle alusel esitanud kostjale arved nr 15117076221, nr 15117304599, nr 15117532534 ja nr 15117986868, Tele2 Eesti AS on lepingu üles öelnud ning Tele2 Eesti AS on nõude 1. novembril 2023 loovutanud hagejale. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on saanud osutatud telekommunikatsiooniteenust. Kostja ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet hageja nõude ega selle suuruse kohta. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud vastuväiteid teenuse lepingutingimustele mittevastavuse osas või muid vastuväiteid, mis välistaksid kostja raha maksmise kohustuse. Kostja ainuke vastuväide kogu menetluse kestel on olnud see, et kostja soovis tasuda maksegraafiku alusel. Seega on hageja oma lepingulised kohustused kostja ees täitnud. Arvete nr 15117076221, nr 15117304599, nr 15117532534 ja nr 15117986868 alusel on kostjal tasumata hagejale põhivõlgnevus kokku 473 eurot 72 senti. Hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 473 eurot 72 senti.
8.Hageja palub lisaks põhinõudele mõista kostjalt välja ka viivis. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud.
VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 123 eurot 29 senti ning edaspidi põhinõudelt määras 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Pooled leppisid lepingu üldtingimuste p-s 3 kokku, et arve tasumata jätmisel on hagejal õigus küsida tasumata summalt viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Kuigi lepingus kokkulepitud viivisemäär on kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks (ei ületa kolmekordset seadusjärgset määra). Kohus mõistab kooskõlas TsMS §-ga 367 kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga. Hagiavalduse esitamise, s.o 30. detsembri 2024. a seisuga, on sissenõutavaks muutunud viivis 123 eurot 29 senti (dtl 26). Hageja taotles alates hagi esitamisest viivise väljamõistmist põhinõudelt 473 eurot 72 senti (dtl 26). Alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on viivis 126 eurot 96 senti (473,72 / 100 * 0,05% * 536 päeva). Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 250 eurot 25 senti (123,29+126,96). Samuti tuleb rahuldada hageja viivise nõue alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 473 eurot 72 senti määras 0,05% päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o
20.juunist 2026 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
9.Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 15 eurot. Hageja põhjendab hagis, et vastavalt tingimuste punktile 3 (viimane lause) on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena ühe tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX xx–x, XXX-i, xxxx, Eesti Vabariik 1. detsembril 2023 (dtl 70). Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 15 eurot.
10.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseseisvat alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. VÕS § 1132 lg-s 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 113 1 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab
sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Tegu ei ole lihtsalt seadustatud hinnakirjaga. Leppetrahvi kokkuleppe puhul peab leppetrahvi summa olema fikseeritud, mida praegusel juhul ei ole. Üldtingimustes on vaid üldsõnaline lause, et „Oled kohustatud hüvitama kõik võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud“ (dtl 50). Samas, hageja poolt nõutav hüvitisemäär on kooskõlas VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatuga. Hageja on esitanud kostjale saadetud võlanõude (dtl 70). Kostja ei ole väitnud, et ta poleks võlanõuet kätte saanud. Kohtu hinnangul on võla sissenõudmiskulu nõue põhjendatud.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingust nr 854398201 tulenev põhinõue 473 eurot 72 senti, otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 250 eurot 25 senti ning alates kohtuotsuse tegemisest jooksev viivis põhinõudelt viivisemääraga 0,05% päevas ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
14.Hageja on hagiavalduses esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega kaasnenud kulu 20 eurot ning õigusabikulu 427 eurot, kokku 622 eurot. Lisaks kinnitas hageja vastavalt TsMS § 174 lg-le 10, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
15.TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kulu. Tulenevalt TsMS § 4842 kohaselt kuulub hagejale hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja. Kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (RKTKm 06.05.2015. a, nr 3-2-1-415, p 14). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi ei ole kogu ulatuses põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Kohus peab esindaja tunnitasu suurust 100 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks. Hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist koos käibemaksuga, põhjendades seda sellega, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline
menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli hageja hagiavalduse esitamise ja temale õigusteenuse osutamise ajal piiratud käibemaksukohustuslane (s.o perioodil 8. oktoobrist 2020 kuni 23. jaanuarini 2025). Käibemaksuseaduse (KMS) § 25 lg 1 viimase lause kohaselt ei ole piiratud maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. KMS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on käive tekkinud või teenus saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine. Hagejale õigusteenust osutati ning arve tasumise tähtaeg langesid perioodile, mil hageja oli piiratud käibemaksukohustuslane. Seetõttu tuleb hageja kasuks menetluskulu mõista välja koos käibemaksuga. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kuludeks kokku 244 eurot (2 t x 100 eurot x 1,24 (käibemaks)). Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 443 eurot (175 + 244 + 20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
16.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.