Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H.O-na vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
228 eurot 17 senti Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht XXX, 10115, XXX), esindaja Tarvo Ilves (e-post )
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: H.O (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Asa läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista H.O-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 3615987 eurot 32 senti, sissenõudmiskulud 15 eurot, 19. juuni 2026. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 59 eurot 2 senti ning viivis 0,05% päevas põhinõudelt (159 eurot 32 senti ) alates 20. juunist 2026 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta menetluskulud H.O-na kanda.
4.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Mõista H.O-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 365 eurot 16 senti (käibemaksuta).
Mõista H.O-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis menetluskuludelt (365 eurot 16 senti) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE5xxxx AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 30. detsembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. H.O-lt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuivõrd kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus 25. märtsi 2025. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja 6. juuni 2025. a parandatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja
22.juunil 2023 lepingu, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile 55682375 ning kostja kohustus tasuma saadudsideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Vastavalt tingimuste p-le 3 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest.
Tele2 Eesti AS esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 1. märtsi 2024. a arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 Eesti AS ees 167 eurot 56 senti. Hageja hagiavalduse esitamisel korrigeeris ülalmärgitud summat arvetel kajastuvate viiviste ja sissenõudekulude osas summas 8 eurot 24 senti ning esitas hagiavalduse põhisummas 159 eurot 32 senti. Lepingu p 2 ja tingimuste p 3 alusel piirab Tele2 Eesti AS kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on Tele2 Eesti AS-l õigus leping üles öelda. Tuginedes tingimuste p-le 3 piiras Tele2 Eesti AS kostja teenused alates 11. aprillist 2024. Tele2 Eesti AS edastas kostjale 27. mail 2024 tahteavalduse, milles hoiatas kostjat, et kui kostja 14 päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, ütleb Tele2 Eesti AS lepingu peale 14 päeva möödumist üles. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 Eesti AS lepingu ülesöelduks alates 12. juunist 2024, täiendavat lepingu ülesütlemise teadet Tele2 Eesti AS ei saatnud, sest oli avaldanud ülesütlemise tahteavalduse 27. mai 2024. a võlanõudes. Tele2 Eesti AS edastas kostjale perioodil 1. juuni 2024. a – 30. juuni 2024. a eest arve nr 15120280171, mis ei sisaldanud teenuste ja kuutasude summasid, vaid tegemist on arvega tagastamata seadme tasu eest summas 96 eurot. Arvel on märgitud periood kuu täpsuse ulatuses, sest tegemist on üksnes raamatupidamisliku dokumendiga, mille tehnilised iseärasused ei võimalda kirjeldada lepingu lõpetamise perioodi päeva täpsusega. Viimase teenuste kasutamise arve nr 15119826722 esitas Tele2 Eesti AS kostjale perioodi 1. aprill 2024. a – 30. aprill 2024. a eest, mis sisaldas osaliselt kuumaksu summat 8 eurot 33 senti, sest Tele2 Eesti AS peatas kostjale teenuste osutamise. Tele2 Eesti AS loovutas 23. augustil 2024 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Vastavalt tingimuste p-le 3 (viimane lause) on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ on 2. oktoobril 2024 toimetanud ühe tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX xx–xx, XXX, xxxx, Eesti Vabariik. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 15 eurot.
3.Tartu Maakohus võttis hagi 3. septembri 2025. a määrusega menetlusse ning andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 20 päeva. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 24. jaanuaril 2026, saates need aadressile xxxxxxxxxxxxx–xx, xxxxxxxxx, XXX. Dokumendid võttis vastu kostja ema. Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik vastus kuni 13. veebruarini 2026 (k.a), kostja tähtaegselt hagile ei vastanud. Hageja on hagiavalduses palunud, et juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse puhul kostja seisukohta menetluskulude kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1).
5.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 24. jaanuaril 2026, saates need aadressile xxxxxxxxxxxxx–xx, xxxxxxxxx, XXX, mis on kostja ainus kehtiv rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadress. Dokumendid võttis vastu kostja ema, seega saab dokumendid lugeda kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 tähenduses. Seega ei ole kostja hagile vastanud.
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–5 1 mõttes tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 lg 1 mõttes Tartu Maakohtule. Nõue ei tulene mitte tarbijakrediidilepingust, vaid sideteenuse osutamise lepingust. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda Eelpoolöeldust tulenevalt on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 159 eurot 32 senti, sissenõudmiskulu 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kooskõlas TsMS §-ga 367 kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o 19. juuni 2026. a seisuga summas 59 eurot 2 senti ning viivis 0,05% päevas põhinõudelt (159 eurot 32 senti) alates 20. juunist 2026 kuni põhinõude täitmiseni.
7.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
8.TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.
9.Hageja taotles riigilõivu 100 euro, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu 427 euro väljamõistmist. Kohtu hinnangul on riigilõiv 100 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (TsMS § 139 lg-d 1 ja 2, riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1). Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 7). TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka RKTKm 08.03.2017. a, nr 3-2-1-165-16, p 12.1–12.3). Hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamiseks summas 20 eurot on seega põhjendatud.
10.Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 122 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust mahus 3,5 tundi. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejal on käesolevas asjas lepinguline esindaja. Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu 122 eurot koos käibemaksuga põhjendatud. Arvestades nii käesoleva asja sisu (tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega) kui ka asjaolu, et kostja ei ole hagile vastanud, asjas ei toimunud kohtuistungeid, hagi ei ole mahukas, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks esindaja ajakuluks 2,5 tundi, s.o rahaliselt 305 eurot (koos käibemaksuga).
11.Hageja palus menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus kontrollis Maksu- ja Tolliametist käibemaksukohustuslasena registreerimist ning tuvastas, et hageja oli piiratud käibemaksukohustuslane perioodil 8. oktoobrist 2020 kuni 24. jaanuarini 2025. Alates 1. veebruarist 2025 on hageja esindusisik käibemaksugrupis. Käibemaksuseaduse (KMS) § 26 lg 1 viimase lause kohaselt registreeritakse käibemaksugrupina isikud, kes on Eestis ettevõtlusega tegelevad Eesti maksukohustuslased.Seega puudub kohtu hinnangul praegusel juhul alus mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud käibemaksuga, hageja ei ole enam piiratud käibemaksukohustuslane. Seega kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele ilma käibemaksuta, s.o 245 eurot 16 senti..
12.Eelnevat arvesse võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 365 eurot 16 senti (100 + 20 + 245,16). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).