12. juuni 2026. a, Tartu kohtumaja, kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-25-19901
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ S.F-i vastu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7255,62 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
võlgnevuse
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema Kostja: S.F (isikukood XXX, elukoht XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista S.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja AS-i Inbank Finance vahel 28.10.2022. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu L89010271772 alusel: 2.1 tasumata krediidi põhiosa maksete võlgnevus summas 5111,77 eurot; 2.2 viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhiosalt alates 16.04.2026. a kuni põhiosa täieliku tasumiseni.
Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group OÜ palub mõista S.F-ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks resolutsiooni punktis 2.1 märgitust suuremas ulatuses põhivõla, intressi, haldustasu ning võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatust suuremas määras viivise väljamõistmiseks.
Menetluskulud jätta 78% ulatuses S.F-i kanda ning 22% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 1003 eurot.
Mõista S.F-ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks hageja menetluskuludest 78%, s.o 782,34 eurot. Hageja menetluskulud jätta 22% ulatuses hageja enda kanda.
S.F peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ nõuab 21.11.2025. a esitatud hagis S.F-ilt põhivõlgnevuse 5551,95 eurot, intressi 271,63 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 704,24 eurot ning edasiulatuva viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank Finance 28.10.2022. a laenulepingu nr. L89010271772, mille alusel sai kostja laenu 10 800 eurot. Kostja kohustus tagastama krediidisumma, tasuma intressi ja haldustasu maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud graafikust tulenevaid kohustusi, mistõttu tekkis ka sissenõudmiskulu ning viivis. Esialgne võlausaldaja ütles lepingu üles 26.11.2024. a ning loovutas kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.Vastavalt kohtu selgitustele on hageja 18.12.2025. a esitanud ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et laenuandja ei ole kohaselt järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvestuse kohaselt on täies ulatuses tasutud osamaksed perioodil 15.11.2022. a 15.04.2025. a ja osaliselt on tasutud 15.05.2025. a osamakse. Kokku on kostja teinud tagasimakseid esialgsele krediidiandajale 6967,44 eurot ja hagejale 600 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, seega esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude. Hageja palus välja mõista perioodil 15.04.2025. a 15.12.2025. a sissenõutavaks muutunud osamaksed summas 3893,47 eurot, millest põhiosa maksed 3839,57 eurot, intress 53,90 eurot ja lepingujärgne viivis. Samuti palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt lisatud ümberarvestatud maksegraafikule ning viivis lepingujärgses määras tasumata osamaksetelt kuni kohustuse täitmiseni.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 10.02.2026. a määrusega, andes kostjale hagile vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja kinnitas hagimaterjalide ja kirjaliku vastusenõude kättesaamist 24.03.2026. a. Kostjale määratud hagile vastamise tähtaeg oli 13.04.2026. a. Kostja vastust ei esitanud.
4.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22145432, p 23). Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, selgitades üksnes järgmist.
5.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Üldjuhul tuleb krediidiandjal krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus on kontrollinud hagi ning selle lisasid, analüüsinud nõude rahuldamise eeldusi ja tuvastas, et esialgne võlausaldaja on kostjaga lepingut sõlmides analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet. Kohtule esitati ka konto väljavõte, kuid formaadis, mis ei ole loetav ning esialgse võlausaldaja teate kohaselt ei ole võimalik väljavõtet muus formaadis esitada. Sellest tulenevalt ei ole kohtul võimalik kuidagi kontrollida, kas krediidilepingu sõlmimise
eelselt on kostja maksevõime osas tehtud järeldused adekvaatsed ja kas kostja sissetulekute ning kohustustena arvestatud summad vastavad ka tegelikkusele. Riigikohus on 24.11.2023. a lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5) (vt Riigikohtu 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise kohustus on hagejal. Hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Sellest tulenevalt tuleb kohtul asuda seisukohale, et krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud.
6.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on esitanud ümberarvestuse lähtuvalt eeltoodust. Kostja on ümberarvestuse kohtumenetluses kätte saanud.
7.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja sai laenu 10 800 eurot ning on hageja esitatu kohaselt teinud tagasimakseid kokku 7567,44 euro ulatuses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja tehtud maksed arvestada põhivõla katteks tehtud makseteks. Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhinõude katteks, ei saanud lepingut lugeda 26.11.2024. a kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega ülesütlemiseks vajalikus määras võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt on laenuandja poolt lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv.
8.Tarbijakrediidilepingust nr L89010271772 tulenevad kõik osamaksed on otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma (põhivõla) 5111,77 eurot (s.o ümberarvestatud graafikujärgsed maksed perioodil 15.04.2025. a – 15.04.2026. a).
9.Hageja on nõude ümberarvestuses intressi arvestanud küll seadusjärgses määras, aga lähtunud muutuvast intressimäärast. Kohus märgib, et hageja esitatud lepingus oli kokku lepitud fikseeritud intressimääras. Hageja ei saa nõude ümberarvestuses muuta lepingu tingimusi. Lepingutes ja lepingute muutmise kokkuleppes fikseeritud intressimäär asendub
nende sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga, mis lepingu sõlmimise ajal oli 0% fikseerituna kogu perioodiks. Sellest lähtuvalt jätab kohus hageja intressinõude 53,90 eurot rahuldamata.
10.Hageja on palunud välja mõista ka sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt viivis lepingujärgses määras. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt antud juhul välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks. Kuna hageja ei ole viivisearvestust koos ümberarvestusega esitanud, mõistab kohus viivise välja alates viimase osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhiosalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.04.2026. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
11.Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne, jätab kohus rahuldamata ka hageja nõude haldustasu osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 78% ulatuses, seetõttu jätab kohus ka hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 78% ulatuses kostja kanda.
13.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 665 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kuna kostja menetluses osalenud ei ole, puuduvad kostjal ka võimalikud menetluskulud. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Asja sisu ja kestust arvestades on põhjendatud ka hageja õigusabikulud.
14.Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud seega 1003 eurot (riigilõiv 665 eurot + õigusabikulud 338 eurot), millest kostja kanda jääb 78% ehk 782,34 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 220,66 eurot (s.o 22% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest) jätab kohus hageja enda kanda.
15.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.