Aktiva Finance Group OÜ hagi J.Z vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3455,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja J.Z (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi J.Z (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista J.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 2426,35 eurot, s.o põhinõue.
3.Välja mõista J.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude (2426,35 eurot) tasumata osalt määraga 9,90% aastas alates 15.04.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi J.Z vastu järgmistes nõuetes: põhinõue 422,65 eurot, intressinõue 193 eurot, viivisenõue 155,70 eurot, haldustasu nõue 3,60 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja viivisenõue kuni 14.04.2025.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud 77% ulatuses J.Z kanda ja 23% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista J.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 685,30 eurot, s.o riigilõiv 323,40 eurot ja lepingulise esindaja kulu 361,90 eurot.
1 (11)
8.Välja mõista J.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude 685,30 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 423,45 eurot väljamõistmiseks J.Z-ilt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.10.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.Z (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagi 15.01.2025. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 3251,30 eurot, millest põhinõue on 2849 eurot, intress on 193 eurot, haldustasu on 3,60 eurot, sissenõudmiskulud on 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis on 155,70 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 9,9% aastas põhinõudelt 2849 eurolt alates 16.01.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 04.05.2023 järelmaksulepingu nr L89012257011, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks krediiti 3590 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 15.06.2023– 15.11.2024. Lepingust tulenevalt on intressimäär 9,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 21,06% aastas (arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 3590 eurot, osamaksete arv 18, lepingutasu 29 eurot ja igakuine haldustasu 0,90 eurot). Hagiavalduse kohaselt muudeti lepingut ning alates 29.01.2024 kannab leping numbrit L89015026142 (täismaksepuhkus 16.01.2024–14.03.2024). Pärast muudatust oli krediidisumma jääk 2849 eurot; maksegraafik 14.03.2024–14.04.2025; intressimäär 9,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 19,98% aastas (arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 2849 eurot, osamaksete arv 14, lepingutasu 15 eurot ja igakuine haldustasu 0,90 eurot). Kostja ei ole pärast lepingu muutmist teinud ühtegi põhiosamakset. Esialgne võlausaldaja saatis 2 (11)
17.06.2024 ülesütlemise hoiatuse ning ütles lepingu üles 27.06.2024. Kostjal on intressivõlgnevus perioodi 14.03.2024–27.06.2024 eest summas 193 eurot ning haldustasu võlgnevus 3,60 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 9,9% aastas. Hageja nõuab viivist põhivõlalt 2849 eurolt perioodi 28.06.2024–15.01.2025 eest summas 155,70 eurot ning edasi alates 16.01.2025 kuni põhinõude tasumiseni 9,9% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 50 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 05.07.2024 saadetud meeldetuletuskiri 25 eurot, 15.07.2024 saadetud meeldetuletuskiri 5 eurot, 30.07.2024 saadetud meeldetuletuskiri 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistritest (kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei tuvastatud) ning lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja taotlustes esitatud andmetest tema sissetuleku ja kohustuste kohta. Kostja avaldas igakuiseks sissetulekuks vastavalt 1200 eurot ja igakuiste kohustuste suuruseks 0 eurot. Arvestades laenutoote ja summa väiksust kontoväljavõtet ei nõutud. Nende andmete põhjal järeldati, et kostja on krediidivõimeline. Esialgne võlausaldaja loovutas kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja vastuväited
3.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 29.01.2025 (TsMS § 3111 lg 3 alusel kättetoimetamisportaali kaudu) ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 20.02.2025. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 06.03.2025. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, , p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
3 (11)
6.Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, , p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.
7.VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7.1.Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 04.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89012257011 (dtl 42–50). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 3590 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingutasu 29 eurot ning igakuist haldustasu 0,90 eurot kuus. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 18 osamakset, kuumakse suurusega 232,73 eurot, viimase osamakse suurus 232,62 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 15.06.2023 ja viimane osamakse 15.11.2024 (dtl 44). AS-i Inbank Finance ja kostja vahel on 29.01.2024 sõlmitud kokkulepe lepingu nr L89012257011 muutmiseks (dtl 51–55). Leping on kostja poolt allkirjastatud 13.02.2024. Lepingu kohaselt kannab lepingu muutmise kokkuleppe alates jõustumisest numbrit L89015026142. Pooled leppisid kokku, et täismaksepuhkus on alates 16.01.2024 kuni 14.03.2024. Peale maksepuhkuse lõppu kuulub esmalt tasumisele haldustasu, lepingutasu ja maksepuhkuse ajal kogunenud intressid. Lepingu kohaselt on krediidi/võlgnevuse summa 2849 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi 9,90% aastas, lepingutasu 15 eurot ning igakuist haldustasu 0,90 eurot kuus. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 14 osamakset, kuumakse suurusega 230,88 eurot, viimase osamakse suurus 230,85 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 14. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 14.03.2024 ja viimane osamakse 14.04.2025. Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Krediidi kulukuse määr
8.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik
4 (11)
kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, , p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, , p-d 14-15). Lepingust nr L89012257011 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 21,06% aastas. Lepingutasu oli 29 eurot, igakuine haldustasu 0,90 eurot kuus, intressimäär oli 9,90% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 18 osamaksega (dtl 43). Lepingust nr L89015026142 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 19,98% aastas. Lepingutasu oli 15 eurot, igakuine haldustasu 0,90 eurot kuus, intressimäär oli 9,90% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 14 osamaksega (dtl 52). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 04.05.2023 ja 29.01.2024 lepingute sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määrad vastavalt 15,31% ja 17,36% (kohaldus alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 väljastatud laenudele ja alates 01.01.2024 kuni 30.06.2024 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega vastavalt 45,93% ja 52,08%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määrade suuruseks vastavalt 12,13% ja 12,07%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et lepingute krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
9.Sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr , p-d 13 ja 17).
10.1.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
5 (11)
-
-
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr , p 18). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr , p 23). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr , p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, , p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu
6 (11)
andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, , p 35).
10.2.Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 104 jj). Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 403 4 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistritest ning lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja taotlustes esitatud andmetest tema sissetuleku ja kohustuste kohta. Kostja avaldas igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot ning igakuiste kohustuste suuruseks 0 eurot. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavat teavet tema sissetulekute ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete (majapidamis)kulude kohta. Krediidiandja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotlustes küsitud teave hinnata isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid oli. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks kostja laenutaotlustes esitatud teavet kostja sissetulekute ja kohustuste kohta vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Hageja esitatud andmetest nähtub, et krediidiandja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistrist. Asjas ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja sissetulekute suurust. Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr , p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei
7 (11)
võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5). Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine
11.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud. Krediidiandja edastas kostjale 17.06.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 25.06.2024 (dtl 63). Leping öeldi üles 27.06.2024 (dtl 64). Eeltoodust nähtuvalt ei andnud krediidiandja kostjale vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega võla tasumiseks. Kostjale anti 8 päeva võla tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole leping kehtivalt üles öeldud ja leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Leping lõppes viimase osamakse tähtpäeva möödumisel, s.o 15.04.2025. Kohus on eeltoodut hagejale selgitanud 06.04.2026 kohtumääruses (dtl 105, 106).
12.VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kauba maksumus, mille jaoks kostja laenu sai oli 3590 eurot (dtl 43). Hageja avaldas, et kostja on tagasimakseid teinud kokku 1163,65 eurot. Selle tõendamiseks esitas hageja kohtule väljavõtte, millest nähtub, et kostja on tagasimakseid teinud 1163,65 eurot (dtl 127). Hageja arvestab kõik maksed põhiosa katteks ja loeb lepingu nr L89015026142 tasumata põhiosa suuruseks 2426,35 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. Põhivõla tasumise kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas ümberarvestuse (dtl 122 jj). Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ümberarvestusjärgse põhivõla 2426,35 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 2426,35 eurot väljamõistmiseks kostjalt.
8 (11)
Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja tugineb sellele, et lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 9,90% aastas. Kohus leiab, et seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole käsitatav muu tasuna VÕS § 403 4 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas – lepingu põhitingimuste järgi on viivisemääraks 9,90% aastas, 0,03% päevas (dtl 52). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (2426,35 eurot) tasumata osalt määraga 9,90% aastas alates 15.04.2025 (lepingu lõppemisest) kuni põhinõude tasumiseni.
13.Arvestades ümberarvestuse järgseid nõudeid ja hagis esitatud nõudeid, jätab kohus rahuldamata kohtule esitatud järgmised nõuded: põhinõue 422,65 eurot, intressinõue 193 eurot, viivisenõue 155,70 eurot, haldustasu nõue 3,60 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja viivisenõue kuni 14.04.2025. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
15.TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 08.10.2024. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 08.10.2024. Hagi esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal (08.10.2024) oli hagihinnaks 3455,71 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 2666,56 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 77% ulatuses ning jättis rahuldamata 23% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda.
15.1.Hagilt hinnaga 3455,71 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 420 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Hageja on tasunud riigilõivu 35 eurot ettenähtust enam. Hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas. Kostjalt ei ole põhjendatud enam tasutud osas riigilõivu
9 (11)
väljamõistmine hageja kasuks. Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 323,40 eurot.
15.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 633,75 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, , p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, , p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile ning hagi koostamisele ja lisade kogumisele ning komplekteerimisele ja kohtule esitamisele 2,5 tundi; 05.05.2026 seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele (sh 25.02.2026 ja 06.04.2026 kohtumäärustega tutvumine) 1 tund; 21.05.2026 menetluskulude nimekirja täiendamisele, arvete komplekteerimisele ja kohtule esitamisele 0,25 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui hilisematele menetlustoimingutele. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.
15.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, , p 18; RKTKm 11.02.2015, , p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta).
10 (11)
Hageja on märkinud, et arvestades raha väärtuse vähenemist inflatsiooni tõttu ja üldist elukalliduse tõusu, ei saa praegusel ajal nimetatud tunnitasu määra 169 eurot pidada ebamõistlikult suureks. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei olnud tegemist mahuka ega õiguslikult keeruka vaidlusega, mis õigustaks kõrgema tunnitasu kohaldamist. Asja lahendamine ei eeldanud eriteadmisi ega ulatuslikku õigusalast analüüsi ning menetlustoimingud olid tavapärased. Seetõttu ei anna pelgalt viide üldisele hinnatõusule ja inflatsioonile alust pidada kõrgemat tunnitasu käesolevas asjas põhjendatuks ja vajalikuks TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik tunnitasu käesolevas asjas on madalam kui hageja esitatud 169 eurot tunnis ning kõrgema tunnitasu kohaldamine ei ole õigustatud. Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toimingud olid põhjendatud 3,75 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 450 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja kulu (ilma käibemaksuta). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kuluna välja mõista 361,90 eurot.
16.Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 1108,75 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 685,30 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 423,45 euro osas. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
17.Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.