OÜ PL Invest hagi Y.N-i vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
20 644 eurot.
Menetlustoiming
Asja lahendamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ PL Invest, registrikood 11238785 Hageja lepinguline esindaja Erki Casar Kostja: Y.N, isikukood XXX Kolmas isik: ERGO Insurance SE-d (registrikood 10017013).
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Y.N-ilt , (Y.N, isikukood XXX) hageja, PL Invest OÜ (registrikood 11238785) kasuks välja kahju hüvitis summas 20 644 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja Y.N kanda. Määrata hageja menetluskulude suuruseks 1980 eurot ja mõista vastavas summas Y.N-ilt OÜ PL Invest kasuks välja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 27.11.2024 Pärnu Maakohtule hagi Y.N-i vastu kahju hüvitamise nõudes summas 20 644 euro ning viivise nõudes. Hagist tulenevalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping ning kostja töötas hageja juures autojuhina. 02.12.2023 kella 18.00-18.30 vahel sõitis kostja, kes täitis töökohustusi veokiga M A reg.nr. xxxxxx, teelt välja. Liiklusõnnetus toimus Ikla - Pärnu mnt xxx kilomeetril. Õnnetuse tagajärjel sai sõiduk olulisi kahjustusi ning sõiduki väärtus vähenes avarii tagajärjel 18 000 euro võrra. Hagejal ei ole mõistlik sõidukit remontida, sest see on ebamõistlikult kulukas. Hageja pöördus kindlustuse poole, aga avaldus jäeti rahuldamata, sest liiklusõnnetuse põhjustas isik, kellel oli tuvastatud joove. Politsei on algatanud antud liiklusõnnetuse osas menetluse, kuid joobe tuvastamise osas ekspertiisiakti veel tehtud ei ole. Varaliseks kahjuks on hageja hinnangul sõiduki väärtuse vähenemine 18 000 eurot ja kulud, mis hageja kandis seoses lastiks olnud kauba ümberlaadimisega ning avariilise sõiduki teisaldamisega, summas 2644 eurot. Kokku kahju 20 644 eurot. Kohus jättis hagiavalduse käiguta ja kohustas oma 04.12.2024 määrusega kõrvaldama hagis puudused, s.o muuhulgas täpsustada viivise nõuet. Hageja oma 19.12.2024 hagi täiendusega viivisenõuet ei täpsustanud, seega võttis kohus menetlusse oma 08.01.2025 määrusega ainult kahju hüvitise nõude summas 20 644 eurot.
2.Kostja ei ole kohtule vastust hagile ega ühtegi seisukohta ega tõendit esitanud. Kostja on avaldanud vaid nõusolekut asja kirjaliku menetlemisega.
3.Kohus kaasas hageja taotlusel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna ERGO Insurance SE-d. Kolmanda isiku seisukoha kohaselt, esitatud tõendite järgi oli kostja alkoholijoobes. Seda kinnitavad ka kriminaalmenetluse alustamine üldiselt ja lisaks 25.11.2025 kohtule politsei poolt esitatud teave, et joobe kohta on valminud ekspertiis ning kriminaalasi on prokuratuuri saadetud. Kostja ise ei ole vastupidiseid tõendeid esitanud. Hageja poolt nõutud kahju suuruse osas on kolmas isik avaldanud arvamuse sõiduki hinna kohta, mis on kolmanda isiku hinnangul 21 000 eurot, mitte 23 000 nagu hageja on esitanud. Muude kulude osas kolmandal isikul seisukoht puudub.
4.Kohus kohustas Lääne Ringkonnaprokuratuuri väljastama kohtule kriminaalasjas nr 23267050737 teostatud ekspertiisi. 13.04.2026 esitas prokuratuur kohtule vastuse. 13.04.2026 lõpetati kriminaalmenetlus Y.N-i suhtes KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Toksikoloogiaekspertiisi nr 24E-AOX00040-01 kohaselt on põhjust järelduseks, et Y.N juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Siiski on hilisemalt kriminaalmenetluses kõiki kogutud tõendeid kogumis analüüsides tuvastatud, et ekspertiisiks kasutatud alginfos esines puudusi ning sellest tulenevalt kuriteokoosseisu täitmiseks vajalikku LS § 69 lg 2 alternatiividele vastavat alkoholijoovet kriminaalasjas tuvastatud ei ole. Seega kriminaalõiguse mõttes isikut joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises süüdistada alust ei ole ja sellest tulenevalt kriminaalmenetlus ka lõpetati.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Kohus on kohaldanud TLS § 16, § 72, § 74 lg 1, VÕS § 104 lg 2, § 127, § 128, §
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
8.Kostja ei ole vaidlustanud mitte ühtegi faktilise asjaolu kohta esitatud hageja väidet. Samuti pole kostja avaldanud seisukohta kohtu nõudel Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt kohtule esitatud tõendite osas. Seega TsMS § 231 lg 4 alusel kohus eeldab, et kostja ei vaidlusta hagis väljatoodud asjaolusid.
9.Kohus on tuvastanud asjas esitatud tõendite põhjal (hagiavalduse lisad 1-8): 9.1 Kostja töötas hageja juures töölepingu nr 118 (sõlmitud 29.07.2021) alusel autojuhina. Kostja ja hageja vahel ei ole sõlmitud materiaalse vastutuse kokkulepet. 9.2 02.12.2023 kella 18.00-18.30 vahel sõitis kostja, kes täitis töökohustusi tööandjale kuuluva veokiga M A reg.nrxxxxxx teelt välja. Liiklusõnnetus toimus Ikla - Pärnu mnt xxx kilomeetril. Politsei tuvastas, et kostjal oli joove. 9.3 Politsei algatas kriminaalmenetluse (kriminaalasi nr 23267050737), mis lõpetati Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt 13.04.2026 KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. 9.4 Õnnetuse tagajärjel sai sõiduk olulisi kahjustusi. Sõiduki jääkväärtus pärast avariid 5000 eurot. 9.5 Sõidukiga veeti raudtalasid, mis kahjustada ei saanud. Hageja laadis kauba ümber ja teisaldas avariilise sõiduki. Lastiks olnud kauba ümberlaadimisega ning avariilise sõiduki teisaldamisega kandis hageja kahju kokku summas 2644 eurot. 9.6 Hageja pöördus kindlustuse poole, aga avaldus jäeti rahuldamata, sest liiklusõnnetuse põhjustas isik, kellel oli tuvastatud joove.
10.Tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab olema täidetud eeldus, et töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades töölepingu seaduses (TLS) §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2). TLS § 74 lg 1 kohaselt, kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.
11.Kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, kostja oli hageja töötaja. Tööülesannete täitmisel tekitas kostja hagejale kahju, seega kohaldub antud asjas töölepinguseadus (TLS) ja võlaõigusseadus (VÕS). Materiaalse vastutuse kokkulepet sõlmitud ei olnud. Kostja saab seega vastutada kahju eest juhul, kui ta on töölepingut tahtlikult rikkunud ja rikkumises süüdi.
Kohus leiab, et antud asjas on tõendatud, et töötaja on rikkumises süüdi. Kuigi kriminaalmenetlus on kostja suhtes lõpetatud, siis kriminaalmenetluse raames tehtud Toksikoloogiaekspertiisi nr 24E-AOX00040-01 kohaselt on järeldatud, et Y.N juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Ekspertiisi kohaselt, Y.N-i alkoholijoove mootorsõiduki juhtimise ajal, s.o 02.12.2023.a kella 18:26-18.30 paiku oli järgmine: vere etanooli arvutuslik kontsentratsioon 2,57–3,02 mg/g. Lääne Ringkonnaprokuratuur on märkinud, et kuriteokoosseisu täitmiseks vajalikku LS § 69 lg 2 alternatiividele vastavat alkoholijoovet kriminaalasjas tuvastatud ei ole, kuid vastav asjaolu tähendabki seda, et isikut ei saa kriminaalkorras karistada, mis ei välista aga isiku süüd tsiviilkorras tööülesannete täitmisel. Kohtul ei ole käesolevaga põhjust kahelda ekspertiisi tulemustes, samuti nagu eelpool mainitud, kostja ei ole ühtegi esile toodud asjaolu, tõendit ega väidet kohtumenetluses vaidlustanud. Kohtu hinnangul on kostja tegutsenud vähemalt kaudse tahtlusega ning seega vastutab hagejale kahju tekkimise eest. Alkoholi tarbimine tööajal saab toimuda ainult tahtlikult, mitte hooletuse tagajärjel, kostja ei ole väitnud antud menetluses, et talle oleks näiteks tema teadmata alkoholi manustatud.
12.Kohus on seega tuvastanud, et kostja on TLS § 16 sätestatud hoolsus määra rikkunud, rikkumine on olnud tahtlik ja kostja vastutab hagejale kahju tekkimise eest. Tõendite pinnalt on tuvastatud, et kostja on sõitnud mootorsõidukiga teelt välja ja tekitanud hagejale varalist kahju. Põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel on tõendatud. Kui kostja ei oleks mootorsõidukiga teelt välja sõitnud, ei oleks sõiduk saanud kahjustada ning hageja ei oleks samuti pidanud kandma kahju sõiduki teisaldamiskulude ja kauba ümberlaadimise tulemusel.
13.Hageja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest. Hageja peab näitama, millest tema kahju hüvitamise nõue koosneb.
14.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud kõiki kahju hüvitamise eeldusi. Hageja on esitanud töölepingu rikkumisest tuleneva kahjunõude. Asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on kostja lepingut rikkunud süüliselt ja tahtlikult. Hageja on esitanud hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks tõendid, et tema kahju on tekkinud kostja lepingu rikkumise tagajärjel. Hageja on tõendanud, millest tema kahju koosneb, s.o kahju mille moodustavad kulutused, mis hageja kandis seoses kauba ümberlaadimisega teise sõiduki peale, sõiduki reg nr xxxxxx teisaldamisega, kokku summas 2644.- eurot ning kahju, mis tekkis hagejale seoses sõidukile reg märk nr xxxxxx avariiga tekkinud kahjustuste tõttu, mille tagajärjel vähenes sõiduki väärtus 18 000.- euro võrra. Kolmas isik on küll oma seisukohas märkinud, et tema hinnangul oli sõiduki väärtus 21 000 eurot mitte 23 000 eurot, nagu hageja on välja toonud, kuid kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et sõiduki väärtus oli 23 000 eurot. Kolmas isik on esitanud tõenditena auto24 müügikuulutused, hageja on esitanud hindamisakti. Kohus, kõrvutades esitatud tõendeid leiab, et sõiduki väärtuseks saab lugeda 23 000 eurot. Seega, kuna on tõendatud, et sõiduki väärtuseks pärast avariid on 5000 eurot, on hagejale mootorsõiduki väärtuse vähenemisega tekkinud kahju summas 18 000 eurot. Seega on kohus tuvastanud, et hagejale on tekkinud kahju kokku summas 20 644 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
16.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
18.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 1980.- (riigilõiv 1260 ja õigusabikulud 720 eurot). Hageja esindaja tunnihind on 120 eurot + km. Kokku on kulunud menetluses kuus tundi.
19.Kostja ega kolmas isik ei ole enda poolset menetluskulude nimekirja esitanud. Vastuväiteid hageja menetluskuludele esitatud ei ole.
20.Kohus leiab, et kuna kohus rahuldab hageja hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Menetluses kulunud kuus tundi on põhjendatud ajakulu. Riigilõiv on vajalik menetluskulu. Seega määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 1980 eurot ja mõistab vastava summa kostjalt hageja kasuks välja.