Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.11.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-19094
Kohtuasi
Scand Finance OÜ hagi Latesto Trade OÜ vastu 619 376,05 euro suuruse nõude tunnustamiseks Käitleja OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.07.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Latesto Trade OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) SCAND FINANCE OÜ (registrikood 14243338), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Kers Kostja (apellant) Latesto Trade OÜ (registrikood 14043906), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kaspar Lind ja vandeadvokaat Cardo Soosaar
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 05.11.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 18.07.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Latesto Trade OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-20-19094 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Scand Finance OÜ (hageja) esitas 28.12.2020 Harju Maakohtule Latesto Trade OÜ (kostja) ja Osaühingu Diralma vastu hagi, milles palus tunnustada Käitleja OÜ (endise nimega Latesto Ringkäitlus OÜ, võlgnik) (pankrotis) pankrotimenetluses oma 619 376,05 euro suurust nõuet pandiõigusega kaetud esemete väärtuse ulatuses esimese järgu nõudena ja ülejäänud ulatuses teise järgu nõudena, alternatiivselt kogu ulatuses teise järgu nõudena. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ja mõista neilt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise koos kohustusega tasuda hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Harju Maakohus võttis 05.02.2021 määrusega hagi menetlusse ja jättis 18.10.2021 määrusega hagi Osaühingu Diralma vastu läbi vaatamata.
1.1.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 17.08.2020 määrusega välja võlgniku pankroti. BLRT Grupp AS (üürileandja) esitas 18.10.2020 võlgniku pankrotihaldurile avalduse 619 376,05 euro suuruse nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses esimese järgu nõudena (nõue on tagatud üürileandja pandiõigusega) ning teise järgu nõudena osas, milles nõuet ei tunnustata esimese järgu nõudena. 25.11.2020 loovutas üürileandja nõude hagejale. Samal päeval loovutas hageja nõudest 20 000 eurot omakorda A&A Recycling OÜ-le. Kostjad esitasid 25.11.2020 nõudeavaldusele vastuväite.
1.2.Üürileandja nõue tuleneb sellest, et üürileandja ja võlgnik sõlmisid 20.12.2017 üürilepingu, mille alusel sai võlgnik Maardus Kiltri 12 asuva üüripinna enda valdusesse ja kohustus tasuma selle eest üüri 7200 eurot koos kõrvalkuludega. Kuigi võlgnik ütles 23.04.2020 üürilepingu alates 31.07.2020 üles, ei asunud võlgnik üüripinda koristama. Selle asemel asus võlgnik pärast üürilepingu ülesütlemist suurenevas trendis jäätmeid vastu võtma, teades samal ajal, et välja kujunemas on maksejõuetus. 2018 ja 2019 jäätmearuanded kinnitavad, et vastuvõetud jäätmed ületasid kordades jäätmete väljaminekut ning ladustatud jäätmete kogus oli Keskkonnainspektsiooni alustatud järelevalve tulemuste kohaselt lubatust suurem ja aina kasvas. Kuna võlgnik asus üüripinda prügiga risustama, kuigi pidi selle 31.07.2020 vabastama, ning hilines maksete tasumisega üle 30 päeva, teostas üürileandja 08.06.2020 pandiõigust erinevatele üüripinnal asunud seadmetele ning ütles 09.06.2020 üürilepingu olulise rikkumise tõttu üles. Üürileandja andis 2020. a juunis võlgnikule ja temaga seotud isikutele korduvalt võimaluse koristada üüripind ja viia ära üüripinnal asuvad jäätmed. Võlgnik ei vabastanud üüripinda ega koristanud ära üüripinnale ladustatud jäätmeid. Üürileandja teatas 18.08.2020 võlgnikule, et alustab ise jäätmete koristamist, ning sõlmis Scanwaste OÜ-ga töövõtulepingu. Scanwaste OÜ nõustus koristama jäätmeid hinnaga 105 eurot/tonn (ilma käibemaksuta). 14.10.2020 seisuga oli koristatud 984,74 tonni jäätmeid hinnaga 105 eurot/tonn, s.o 103 397,7 euro eest. 18.10.2020 koostas Scanwaste OÜ üüripinna ülevaatuse aktis, milles fikseeris 14.10.2020 seisuga üüripinnal asuvate jäätmete kogusena 4396,4 tonni, mille koristamine maksab kokku 461 622 eurot (105 × 4396,4). Keskkonnainspektsiooni 04.09.2020 kontrollimise protokolli kohaselt tuvastati, et suur osa
2-20-19094 jäätmeid oli ladustatud selleks mitte ettenähtud kohtadesse ning ladustatud oli rohkem jäätmeid kui jäätmeloaga lubatud. Olukorras, kus kohus kuulutas välja võlgniku pankroti lasus üürileandjal kui kinnisasja omanikul kohustus jäätmed likvideerida. Jäätmeseaduse (JäätS) § 28 lg 7 järgi võib jäätmeid ladustada maksimaalselt 3 aastat ning selle aja möödudes muutub ala ebaseaduslikuks prügilaks, millega kaasneb kohustus tasuda saastetasu jäätmete ladustamise eest (JäätS § 34 lg 3 p 2)
1.3.Üürileandjal oli võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel õigus nõuda võlgnikult üüri tasumist (21 597,33 eurot) ja üüri tasumisega viivitamise eest üürilepingu p 3.5 alusel viivist (7919,02 eurot). Kuna võlgnik ei tagastanud üürilepingu viimasel päeval üüripinda, oli üürileandjal õigus nõuda võlgnikult VÕS § 108 lg 1 ja üürilepingu p 7.2 alusel leppetrahvi 5% üüri summast iga tagastamisega viivitamise päeva eest (kokku ajavahemiku 10.06.2020–17.08.2020 eest 24 840 eurot (69 päeva × 360 eurot)). Lisaks oli võlgnikul kohustus hüvitada üürileandjale üüripinna koristamise kulud 574 304,26 eurot, sh 14 400 eurot üürilepingu p 7.5 alusel leppetrahvina ja seda ületav osa (550 619,7 eurot) kahjuhüvitisena. Võlgnik rikkus lepingu p-s 7.3 sätestatud kohustust tagastada üüripind nõutavas seisundis. Jäätmete sellises mahus üüripinnale jätmine on oluline rikkumine. Jäätmete üüripinnale jätmise tõttu tekkisid üürileandjal üüripinna koristamise kulud. Kui üürnik oleks oma kohustust täitnud, ei oleks üürileandjal kulusid tekkinud. Kahjunõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 09.06.2020, kui võlgnik ei andnud lepingutingimustele vastavat üüripinda üürileandjale üle.
1.4.Hageja nõuet tuleb tunnustada pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1 tähenduses esimese järgu nõudena, sest hageja nõue on osaliselt tagatud üürileandja pandiõigusega VÕS § 305 lg 1 tähenduses. Osas, milles see ei ole võimalik, tuleb nõuet tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt vaidles ta üürileandja nõudeavalduse kohta esitatud vastuväites üürinõudele vastu üksnes 14 400 euro ulatuses, sest üürileandja ei võtnud üürinõude puhul arvesse, et võlgnik tasus üürilepingu p 4.1 alusel tagatisraha 14 400 eurot, mis tuleb üürivõlast maha arvata. Sellest tulenevalt on valesti arvutatud ka viivis, sh on lepingujärgne viivisemäär 0,5% ebamõistlikult suur.
2.2.Üürileandjal ei olnud õigust nõuda võlgnikult üürilepingu p 7.2 alusel leppetrahvi (24 840 eurot), sest võlgnik ei rikkunud üüripinna tagastamise kohustust. Kuna üürileandja võttis üüripinna 05.06.2020 enda valdusesse ja blokeeris sellele juurdepääsu, on üüripinna vabastamise ja üleandmise kohustus täidetud.
2.3.Üürileandjal ei olnud õigus nõuda võlgnikult ka üürilepingu p 7.5 alusel leppetrahvi (14 400 eurot), sest üüripind oli alates 05.06.2020 üürileandja valduses ning võlgnikul ei olnud võimalik üüripinnale pääseda. Seetõttu ei olnud üürileandjal VÕS § 101 lg 3 järgi õigust õiguskaitsevahendeid kohaldada.
2-20-19094
2.4.Üürileandjal ei ole võlgniku vastu kahju hüvitamise nõuet (550 619,7 eurot), sest võlgnik ei rikkunud lepingut, üürileandja ei saa rikkumisele VÕS § 101 lg 3 järgi tugineda ning hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud. Scanwaste OÜ hinnapakkumine ei tõenda kahju tekkimist. Jäätmed koristati ja kulud tekkisid pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist (17.08.2020). Pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuet ei saa enne 01.02.2021 kehtinud PankrS § 106 lg 1 alusel võlgniku pankrotimenetlusese tunnustada. Võlgniku pankroti väljakuulutamisega läks võlgniku vara käsutamise õigus pankrotihaldurile ja võlgnikul ei olnud võimalik üürileandja nõuet täita. Pankrotihaldur pöördus üürileandja poole ja pakkus 2020 septembris jäätmete äravedu.
2.5.Kuna hageja loovutas omakorda 20 000 euro suuruse nõude A&A Recycling OÜ-le, ei saa hageja nõue olla suurem kui 599 346,05 eurot.
2.6.Hageja nõue ei ole pandiga tagatud, sest üürileandjal ei olnud õigust teostada pandiõigust. Üürileandja teostas pandiõigust ebaproportsionaalselt. Pandiõiguse teostamise ajal oli üürileandjal võlgniku vastu üürinõue 7199,11 eurot, mis oli väiksem kui tagatisraha (14 400 eurot). Pandiõiguse teostamist puudutavas kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-20-9990) leidis maakohus 03.04.2023 otsuses, et üürileandjal oli 05.06.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud nõue 9934,77 eurot. Selles asjas kogutud tõendid kinnitavad, et võlgnik pandi olukorda, kus tema tegevus faktiliselt seiskus. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 18.07.2023 otsusega hagi 7167,33 euro osas läbi vaatamata ning rahuldas ülejäänud osas hagi osaliselt ja tunnustas hageja 574 304,26 euro suurust nõuet võlgniku pankrotimenetluses teise järgu nõudena. Menetluskulud jättis maakohus 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
üürileandja (maakohtu otsuses ekslikult märgitud hageja) ja võlgnik sõlmisid 20.12.2017 üürilepingu, mille kohaselt sai pankrotivõlgnik enda valdusse Maardus Kiltri 12 asuva üüripinna ning kohustus selle eest tasuma üüri 7200 eurot (sh käibemaks) koos kõrvalkuludega; võlgnik võttis 2018 jäätmearuande kohaselt sel aastal jäätmeid üksnes vastu, kuid väljaminek puudus, sh ladustas puidujäätmeid ligi 1000 tonni ning ehitus- ja lammutusprahti ligi 300 tonni; võlgnik võttis 2019 vastu üle 3000 tonni ehitus- ja lammutusprahti, kuid selle jäätmeliigi väljaminek puudusid; kuigi aruannete kohaselt olid teatud väljaminekud muude jäätmeliikide osas, oli 2019 aasta lõpus jäätmete laoseis suur; võlgnik võttis 2020 aprillis ja mais üürpinnale vastu kümnete tonnide kaupa ehitusjäätmeid, puitu, puitpakendeid jne; vastu võetud jäätmed ületasid kordades jäätmete väljaminekut; võlgnik ütles 23.04.2020 üürilepingu alates 01.08.2020 erakorraliselt üles; võlgnik teatas ülesütlemise teates, et tal puudub majanduslik võimekus jäätmeid koristada; üürileandja (maakohtu otsuses ekslikult märgitud kostja) teostas kinnisasjal omaabi korras 05.06.2020 üürileandja pandiõigust, sulgedes trossiga kinnisasja värava ja blokeerides nii kostjal (maakohtu otsuses ekslikult märgitud hageja) kui ka võlgnikul ja kõikidel teistel isikutel juurdepääsu kinnisasjale ning seal asuvatele esemetele;
2-20-19094 -
-
-
-
-
AA (üürileandja esindaja) saatis 08.06.2020 võlgnikule e-kirja, milles palus esitada konkreetse plaani kinnisasja prügist puhtaks tegemiseks; üürileandja (maakohtu otsuses ekslikult märgitud hageja) ütles 09.06.2020 üürilepingu võlgniku olulise lepingurikkumise tõttu üles ja kohustas võlgnikku vabastama üüripinna hiljemalt 10.06.2020; üürileandja ja võlgniku koostasid 09.06.2020 akti, millest nähtub, et üüripinnal asus 300 tonni puidujäätmeid (ehituspuit) ning 300 tonni mineraalseid jäätmeid, samuti muud liiki jäätmeid (puiduhake, ehitusjääde, sorteerimata jäätmed, sorteerimata papp ja kile); AA (üürileandja esindaja) juhtis 17.06.2020 võlgnikule saadetud kirjas tähelepanu sellele, et võlgnik ei ole esitanud ühtegi ettepanekut prügi väljaveo ega ka koristuskulude hüvitamise kohta; AF (üürileandja esindaja) palus 19.06.2020 e-kirjas veelkord esitada konkreetse ettepaneku/plaani jäätmete koristamiseks või vastavate kulude hüvitamiseks; AF tõstatas 02.07.2020 e-kirjas uuesti jäätmete koristamise teema, märkides mh järgmist: „Ladustasite meie kinnistule 270 tunni jäätmeid. Oleme mitmel korral küsinud Teie käest ettepanekuid prügi väljaveo korraldamiseks. Teie pole ühelegi päringule vastanud, küll aga kaasasite ühe kuu möödudes adv R. Grünbergi, kes ei leidnud omakorda midagi teravameelsemat kui avaldada, et Teie (ja Teie juhitav Latesto) ei tea kuidas Teie ja Teie juhitav LRK prügi koristate./.../ Kui Teie ei vasta, arutame kinnistu ostjaga olukorda ja võtame vastavad meetmed lähtudes meile teadaolevast teabest. Sellisel juhul kannate ise vastutust oma tegevusetusest ja salatsemisest tekkivate tagajärgede eest. Üks võimalikest variantidest on, et utiliseerime Teie ladustatud prügi hinnaga 105 €/t +KM ja esitame kulude hüvitamise nõude mh Teie kui eraisiku vastu.“ Harju Maakohus kuulutas 17.08.2020 määrusega välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Raivo Piirla; Tallinna Jäätmete Taaskasutuskuse 24.08.2020 vastuse kohaselt ei olnud võlgnikul kokkuleppeid jäätmete utiliseerimiseks; 04.09.2020 objekti kontrollimise protokolli kohaselt asusid kinnisasjal ulatuslikud jäätmehunnikud; Scanwaste OÜ nõustus koristama jäätmeid hinnaga 105 eurot/tonn (käibemaksuta); Scanwaste OÜ oli 14.10.2020 seisuga koristanud 984,74 tonni jäätmeid, mille eest tasus üürileandja Scanwaste OÜ-le 103 397,7 eurot; 18.10.2020 üüripinna ülevaatuse akti kohaselt oli kinnisasjal 14.10.2020 seisuga kokku veel 4396,4 tonni jäätmeid, mille kohta tegi Scanwaste OÜ täiendava hinnapakkumise hinnaga 105 eurot/tonn, kuna jäätmete koristamise käigus selgus, et jäätmete hulgas on ka teiste jäätmekoodidega jäätmeid; koristamise maksumus on 461 622 eurot; üürileandja esitas 18.10.2020 pankrotihaldurile nõudeavalduse tunnustada tema 619 376,05 euro suurust nõuet võlgniku (maakohtu otsuses ekslikult märgitud kostjate) vastu PankrS § 153 lg 1 p 1 tähenduses esimese järgu nõudena ning osas, milles seda ei tunnustata I järgu nõudena, PankrS § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena; üürileandja loovutas 25.11.2020 loovutas oma nõude hagejale ja samal päeval loovutas hageja osa sellest nõudest (20 000 eurot) edasi omakorda A&A Recycling OÜ-le; 25.11.2020 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek; kostja esitas 25.11.2020 pankrotihaldurile kirjaliku vastuväite, milles vaidles hageja nõudele 612 178,72 euro ulatuses vastu (ei vaielnud vastu üürinõudele 7167,33 euro ulatuses).
2-20-19094
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta läbi vaatamata osas, milles kostja ei hageja üürinõudele vastu vaielnud, s.o 7167,33 euro osas. Ülejäänud, s.o 14 400 euro ulatuses ei ole hagejal võlgniku vastu nõuet ja sellest tulenevalt ka viivisenõuet, sest võlgnik tasus lepingu p 4.1 alusel tagatisraha 14 400 eurot, mis tuleb üürivõlast (21 597,33 eurot) maha arvata.
3.3.Arvestades seda, et hageja loovus 20 000 euro suuruse nõude A&A Recycling OÜ-le, ei saa hageja nõue olla suurem kui 599 346,05 eurot.
3.4.Hageja leppetrahvinõue 24 840 eurot üüripinna vabastamata jätmise eest ajavahemikul 10.06.2020–17.08.2020 (69 päeva × 360 eurot päev) ei ole põhjendatud. Kuna üürileandja võttis 05.06.2020 üüritud pinna enda valdusesse (blokeeris sissepääsu kinnisasjale), on üüripind 05.06.2020 üürileandjale üle antud ning võlgnik ei ole rikkunud üürilepingu p-st 7.1 tulenevat kohustust üüritud vara tagastada.
3.5.Hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi (14 400 eurot) ja seda ületava kahju (550 619,7 eurot) hüvitamisest, sest kostja rikkus lepingu p 7.3 ja 5.1.19 tulenevat kohustust tagastada lepingu lõppemisel üüripind ja vara seisundis, mis vastab nende sihtotstarbele vastavalt lepingule, arvestades normaalset kulumist.
3.5.1.Võlgnik rikkus üürilepingu p-s 5.1.19 sätestatud üürniku kohustust tagastada lepingu lõppemisel üüripind ja vara seisundis, mis vastab nende sihtotstarbele vastavalt lepingule, arvestades normaalset kulumit. Üürniku poolt üürileandjale tagastavad üüripinnad ja vara pidid üürilepingu p 7.3 järgi olema üürnikule üüripinna üleandmisel koostatud üleandmisevastuvõtmise aktis fikseeritud seisundis, arvestades normaalset kulumist. Hageja tõendas, et 09.06.2020 asusid üüripinnal jäätmed. Kostja ei ole tõendanud, et üürileandja andis kostjale risustatud üüripinna. Üürnik ei võinud tagastada üüripinda sellise koguse jäätmetega. Kuna üüripind ei vastanud üürilepingu p-s 7.3 nimetatud seisundile, on hagejal (üürileandjal) võlgniku vastu üürilepingu p 7.5 järgi leppetrahvinõue 14 400 eurot (maakohtu otsuses ekslikult märgitud 14 000 eurot).
3.5.2.Leppetrahvi ületavas osas on hagejal võlgniku vastu 550 619,7 euro suuruse kahju hüvitamise nõue. Hagejale tekkis VÕS § 128 lg 1 tähenduses varaline kahju ulatuses, mis vastab jäätmete koristamiseks vajalikele kulutustele (550 619,7 eurot). Kostja on küll hageja kahju nõudele vastu vaielnud, kuid ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et jäätmete kogus oli väiksem, tegemist oli materiaalset väärtust omava varaga või jäätmeid oli võimalik koristada madalama hinnaga. Juhul kui võlgnik oleks enda kohustust täitnud ja tagastanud üürilepingu eseme üürileandjale üürilepingu p-s 7.3 kokkulepitud seisundis, ei oleks üürileandjale tekkinud kinnisasjal asuvate jäätmete koristamise kohustust ja talle ei oleks tekkinud kahju jäätmete koristamise kulude näol (VÕS § 127 lg 4). Üürilepingus kokkulepitud üürniku kohustus tagastada üüripind selle vastuvõtmise järgses seisus peab kaitsma üürileandja õigust võtta temale kuuluv ese ilma takistusteta ise kasutusse või anda see kolmanda isiku kasutusse (VÕS § 127 lg 2). Võlgnik pidi ette nägema, et kui ta jätab jäätmed koristamata, tekib üürileandjale kahju, sest üürileandja peab need jäätmed ise ära koristama (VÕS § 127 lg 3). Võlgniku
2-20-19094 põhitegevusalaks oli jäätmekäitlus ning ta pidi olema teadlik, et JääS § 28 lg 7 kohaselt võib jäätmeid ladustada maksimaalselt kolm aastat ning pärast seda muutub ala ebaseaduslikuks prügilaks koos kohustusega maksta saastetasu. Õige ei ole kostja vastuväide, et hagejal oli võimalik nõuda kahjunõude tunnustamist PankrS § 106 lg 1 alusel, sest kahju tekkis pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal oli jäätmete koristamisest tulenev nõue sissenõutav. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus. Erandina muutub kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks siis, kui kulutuste kandmine on kindel (RKTKo 19.12.2018, 2-13-31650, p 11). Siinsel juhul tuleb kahju hüvitamise nõude sissenõutavuse osas kohaldada erandit, kuna juba enne pankroti väljakuulutamist oli kindel, et hageja peab kahju kandma, sest võlgnik teatas 23.04.2020 ülesütlemise teates, et tal puudub majanduslik võimekus jäätmeid koristada ning seaduserikkumise vältimiseks oli vaja üürileandjal jäätmed oma kinnisasjalt likvideerida. Õige ei ole kostja vastuväide, et üürileandja ei andnud võlgnikule enne pankroti väljakuulutamist võimalust jäätmeid ära koristada ning teavitas alles 18.08.2020 haldurit jäätmete koristamisega alustamisest. AA ja AF e-kirjadega on tõendatud, et võlgnikule anti enne pankroti väljakuulutamist korduvalt võimalus korraldada jäätmete äravedu üüripinnalt, mida pankrotivõlgnik aga ühelgi viisil ei teinud. Lisaks rõhutab hageja, et võlgniku ja kostja esindajatele, samuti pankrotihaldurile teatati igast jäätme väljaveokoormast.
3.6.Hageja 574 304,26 euro suurust nõuet (üürivõlg 9284,56 eurot + leppetrahv 14 400 eurot + kahju hüvitis 550 619,70 eurot) tuleb tunnustada Pankrs § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena. Hageja nõuet ei saa tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 1 tähenduses esimese järgu nõudena, sest üürileandjal ei olnud õigust teostada 05.06.2020 pandiõigust. Arvestades seda, et üürileandja teostas pandiõigust 05.06.2020 ning selle aja seisuga oli sissenõutavaks muutunud üksnes üüritasu nõue 7199,11 eurot ja sellelt viivisenõue 2735,66 eurot, s.o kokku 9934,77 eurot, mis oli väiksem kui üürilepingu alusel üürileandjale makstud tagatisraha suurus (14 400 eurot), ei oleks tagatisraha maha arvamise korral võlgnikul võlga olnud.
3.7.Hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jaotas menetluskulud, ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et hagejal on võlgniku vastu üürilepingu p 7.5 alusel leppetrahvinõue. Maakohus jättis arvestamata, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult leppetrahvi ega kahju hüvitamist, sest hageja ei või tugineda VÕS § 101 lg 3 järgi võlgniku rikkumisele, kuna rikkumise põhjustas hageja enda tegu, s.o 05.06.2020 pandiõiguse teostamine, mille tõttu ei olnud võlgnikul enam juurdepääsu üüripinnale ega võimalust sealt asju ära viia ja üüripinda jäätmetest vabastada.
4.2.Maakohus asus vääralt seisukohale, et hagejal on võlgniku vastu kahju hüvitamise nõue.
2-20-19094 Üüripinnale oli ladustatud suur hulk jäätmeid seetõttu, et COVID-19 pandeemiast tingitud eriolukorra tõttu langesid turul tarnemahud. Võlgnikul oli kavatsus ladustatud jäätmed sorteerida ja väärindada, kuid kuna üürileandja sulges 05.06.2020 juurdepääsu üüripinnale, ei olnud võlgnikul võimalik majandustegevust jätkata ega jäätmeid eemaldada. Maakohus jättis arvestamata, et üüripinnal ladustatud jäätmed olid võlgniku vara, mille käsutamise õigus läks pankrotihaldurile ning mida üürileandja ei võinud ilma pankrotihalduri nõusolekuta käsutada. Üürilepingu p 1.2 kohaselt andis üürileandja üüripinna üürnikule üürniku majandustegevuse, s.o jäätmekäitlustoimingute tegemiseks, sh jäätmete kogumiseks, sorteerimiseks ja väärindamiseks. Üüripinnal asusid mh sorteeritud ja töödeldud jäätmed, millel oli väärtus ja mida ei pidanud viima tasu eest prügimäele. Üürileandja ei võimaldanud võlgniku pankrotihalduril jäätmeid käsutada. Maakohus tuvastas vääralt üüripinnal asunud jäätmete koguse. Asjas kogutud tõendite, sh ajutise halduri 10.08.2020 aruande, Scanwaste OÜ 07.09.2020 e-kirja ja Keskkonnaameti objekti kontrollimise protokolli kohaselt oli jäätmeid oluliselt vähem, sh 19 päeva enne üüripinna üürileandja valdusesse võtmist 3614,05 tonni. Seega sai koristamise maksumus olla 379 375,25 eurot (105 × 3614,05). Hageja ei ole esitanud jäätmete koristamise kohta asjakohast aruandlust. Maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuväite, mille kohaselt leidis Harju Maakohus 03.04.2023 otsuses (tsiviilasi nr 2-20-9990), et üürileandjal ei olnud 05.06.2020 seisuga kahju hüvitamise nõuet. Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja kahju hüvitamise nõuet saab PankrS § 106 lg 1 alusel võlgniku pankrotimenetluses tunnustada. PankrS § 93 lg 1 järgi saab võlausaldaja esitada pankrotimenetluses üksnes enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõudeid. Maakohus tuvastas, et jäätmed eemaldati üüripinnalt pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Seega tekkis kahju hüvitamise nõue pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist ja sellist nõuet ei saa võlgniku pankrotimenetluses tunnustada. Õige ei ole maakohtu järeldus, et kahju tekkis ja muutus sissenõutavaks enne pankroti välja kuulutamist. Siinses asjas ei esine asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et üürileandjapoole kulude kandmine on vältimatu. Üürileandjal ei saanud kahju tekkida enne, kui ta sõlmis Scanwaste OÜ-ga töövõtulepingu ja tal tekkis selle alusel tasu maksmise kohustus. Õige ei ole maakohtu järeldus, et üürileandja andis võlgnikule korduvalt võimaluse korraldada jäätmete äravedu. Kuna üürileandja ei võimaldanud võlgnikule üüripinnale juurdepääsu, ei olnud võlgnikul tegelikult võimalik üüripinda kokkulepitud seisukorda viia. Üürileandja nõudis jäätmete äraviimist ebamõistliku aja jooksul, samas kui ligipääs kinnisasjale oli plommitud ja võlgniku töötajad ei pääsenud üüripinnale. Üürileandja saatis võlgnikule e-kirju üksnes selleks, et täita formaalselt kohustust anda üürnikule võimalus viia üüripind nõutud seisukorda. Üürileandja eesmärgiks oli üüripinnal asunud üürniku vara omandamine. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja nõustus maakohtu põhjendustega ning jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Hageja palus jätta tähelepanuta kahju suurust puudutavad apellatsioonkaebuse väited, sest need on uue väited ja esitatud hilinenult.
2-20-19094
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud. Hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes osas, millega maakohus tunnustas võlgniku pankrotimenetluses teise järgu nõudena hageja 574 304,26 euro suurust nõuet, s.o üüripinna nõutavas seisundis tagastamise kohustuse rikkumisest tulenevat leppetrahvi- ja kahju hüvitamise nõuet, ja jaotas menetluskulud. Osas, millega maakohus jättis hageja nõude 7167,33 euro osas läbi vaatamata ja 37 904,46 euro ulatuses rahuldamata, on maakohtu otsus vaidlustamata jõustunud.
8.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.
9.Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus vaidlust lahendades lõppjäreldusena õigesti seisukohale, et hageja nõuet tuleb võlgniku pankrotimenetluses tunnustada 574 304,26 euro ulatuses teise järgu nõudena, sest hageja leppetrahvi- ja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud.
10.Maakohus tuvastas kohaselt leppetrahvi- ja kahju hüvitamise nõude eelduseks olevad asjaolud ning asus põhjendatult seisukohale, et mõlema nõude eeldused on täidetud. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Mh ei ole maakohus eksinud kahju suurust tuvastades ning õige on ka maakohtu järeldus, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et üüripinnal oli vähem jäätmeid või et neid oleks saanud odavamalt utiliseerida.
10.1.Esmalt märgib kolleegium, et kostja ei ole maakohtus selgelt vaidlustanud hageja väidetud üüripinnal asunud jäätmete kogust. Kostja väitis küll vastuses hagile, et hageja ei ole tõendanud, et Scanwaste OÜ koristas üüripinnalt 984,74 tonni jäätmeid (I kd, tl 97 pöördel), kuid muid vastuväiteid ega ka väited selle kohta, milline kogus jäätmeid üüripinnal asus, ei ole kostja esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud maakohtule ühtki tõendit, mis kinnitaks üüripinnal asunud jäätmete väiksemat kogust, ega viidanud ühelegi hageja esitatud tõendile, mis võiks kostja hinnangul kummutada hageja väidetud jäätmekoguse. Kostja viitab esmakordselt alles apellatsioonkaebuses sellele, et jäätmete kogust määrates oleks maakohus pidanud juhinduma ajutise halduri 10.08.2020 aruandes, Scanwaste OÜ 07.09.2020 e-kirjas ja Keskkonnaameti 14.05.2020 objekti kontrollimise protokollis märgitud kogustest. Arvestades seda, et kostja esitas oma väited jäätmete koguse tuvastamisel arvestatavate tõendite kohta alles apellatsioonkaebuses, ei saanud maakohus neid jäätmete kogust tuvastades arvestada, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust heita maakohtule ette tõendite väära hindamist, sh jäätmekoguse hindamata jätmist nende tõendite alusel.
10.2.Samas ei annaks kostja apellatsioonkaebuses viidatud tõendid alust järeldada, et jäätmete tegelik kogus oli väiksem kui maakohtu tuvastatu.
2-20-19094 Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad 18.10.2020 seisuga koristatud jäätmete kogust usaldusväärselt hageja esitatud saatelehed (II kd, tl 6–52) ning 18.10.2020 seisuga jätkuvalt ladustatud jäätmete (jäätmeliikide kaupa koos viitega paiknemisele) kogust tuvastav jäätmeid utiliseerinud Scanwaste OÜ koostatud akt (II kd, tl 27–28). Neist nähtuvaid koguseid ei kummuta ajutise halduri 10.08.2020 aruanne (II kd, tl 54 ja 55), sest sellest ei nähtu, millisel viisil jäätmete kogused kindlaks määrati, ühtlasi saab aruande pst 4 järeldada, et aruanne on koostatud võlgnikult saadud andmete põhjal, mis on küll väidetavalt ajutise halduri poolt üle kontrollitud, kuid aruandest ei nähtu, mil viisil. Ka ei ole see kooskõlas kõigi teiste asjas kogutud tõenditega ning arvestades aruandes kajastatud jäätmeliike, saab järeldada, et selles ei ole kajastatud kõiki üüripinnal asunud jäätmeid. Ülal nimetatud tõenditest nähtuvaid koguseid ei kummuta ka Scanwaste OÜ 07.09.2020 e-kirjas (II kd, tl 191) märgitud „reaalsuses on kogus ilmselt ca 3500 tonni“. Arvestades ekirja saatmise aega ja sisu, saab järeldada, et tegemist oli Scanwaste OÜ esialgse hinnangulise kogusega, mis ei saa olla täpsem kui hiljem utiliseerimise käigus selgunud tegelikud kogused. Ka Keskkonnaameti 14.05.2020 objekti kontrollimise protokoll (III kd, tl 29 pöördel), milles oli märgitud 18.05.2020 seisuga jäätmete koguseks kokku 3614,05 tonni, ei kummuta ülal toodud koguseid. Ka selle puhul ei ole teada, kuidas on kogused kindlaks tehtud. Ühtlasi tuleb arvestada, et pärast seda kuupäeva jätkas võlgnik majandustegevust, st kogused võisid kuni 05.06.2020 muutuda. Mh kinnitab 04.09.2020 objekti kontrollimise protokoll (III kd, tl 48 pöördel), et kogused olidki suurenenud ja ületasid jäätmeloaga lubatud koguseid (täpsemat kogust ei nimetatud).
10.3.Ülaltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et tegelik jäätmete kogus oli väiksem ja sellest tulenevalt ka jäätmete koristamise kulud väiksemad.
10.4.Kahju suuruse osas maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust ka kostja väited selle kohta, et üüripinnal asunud jäätmetel oli väärtus ja nende utiliseerimise eest ei pidanud tasu maksma. Iseenesest on õige kostja arusaam, et jäätmed, eelkõige väärindatud jäätmed on toode, millel on väärtus ja mida saab ilmselt turutingimustel tasu eest võõrandada. Õige on ka see, et maakohus ei ole kostja selle väite kohta seisukohta võtnud. See ei anna aga alust maakohtu otsust tühistada. Kuigi kahjuhüvitisest tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi üldjuhul maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, ei ole kostja toonud esile ega tõendanud, millist kasu üürileandja jäätmetest sai, sh millised väärindatud jäätmed, millises koguses ja millise turuhinnaga üüripinnal asusid. Samuti ei ole kostja toonud esile ega tõendanud, milline pidanuks jäätmete väärtuse tõttu olema nende utiliseerimise tasu suurus. Pelgalt kostja palja- ja üldsõnalise väite alusel ei olnud maakohtul alust jäätmete väärtust kahjuhüvitisest maha arvata.
11.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust kostja väited selle kohta, et üürileandjal ei olnud oma enda käitumise tõttu õigust võlgniku suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada. Kuigi maakohus jättis kostja need vastuväited tähelepanuta, ei anna see alust maakohtu otsust tühistada.
11.1.Ringkonnakohus märgib, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi mh kohustuse täitmist või kahju hüvitamist. Samas ei või võlausaldaja VÕS § 101 lg 3 järgi tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
2-20-19094 Sisuliselt väljendub selles sättes hea usu põhimõttest tulenev keeld oma õigusi kuritarvitada ning kui alus õiguskaitsevahendi kasutamiseks tuleneb võlausaldaja enda käitumisest (teost või tegemata jätmisest) või asjaolust või sündmusest, mille riski ta kannab, ei saa võlausaldaja õiguskaitsevahendeid kasutada või on nende kasutamine piiratud (vt VÕS I komm (2016), § 101, p 8).
11.2.Siinsel juhul heitis üürileandja võlgnikule ette seda, et ta jättis pärast üürilepingu lõppemist üüripinna nõutavas seisundis tagastamata, st üüripinna seal asunud jäätmetest vabastamata. Pooled ei vaidle selle üle, et üürileandja ja võlgnik sõlmisid 20.12.2017 üürilepingu, võlgnik tegi 23.04.2020 üürilepingu ülesütlemise avalduse, millega ütles üürilepingu alates 01.08.2020 üles, ning üürileandja tegi omakorda 09.06.2020 üürilepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles üürilepingu koheselt üles ja nõudis üüripinna vabastamist 10.06.2020. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et enne üürileandja ülesütlemisavalduse tegemist sulges üürileandja 05.06.2020 pandiõiguse teostamisele viidates võlgnikule sissepääsu üüripinnale, ega selle üle, et üüripinnale jäi suur kogus võlgniku jäätmeid, kuna võlgnik tegeles üüripinnal jäätmekäitlusega. Kuna üüripinnale jäi pärast üürilepingu ülesütlemist suur kogus jäätmeid ja võlgnik ei viinud jäätmeid ära, hoolimata üürileandja korduvatest pöördumistest, ei ole võlgnik tagastanud üüripinda üürilepingu p-s 7.3 nimetatud seisukorras ning on sellega rikkunud üürilepingu p-st 5.1.19 tulenevat üüripinna nõutavas seisukorras tagastamise kohustust. Sellises olukorras oli üürileandjal õigus rakendada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid. Selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et üürileandja enda käitumine põhjustas üüripinna jäätmetest vabastamata jätmise, ei ole kostja esile toonud ega tõendanud. Ainuüksi asjaolust, et üürileandja teostas 05.06.2020 oletatavat pandiõigust üüripinnal asuvatele esemetele ning sulges seetõttu üüripinnale juurdepääsu ega lubanud võlgniku töötajaid enam üüripinnale, ei saa järeldada, et üürileandja takistas üüripinna jäätmetest vabastamist. AAi ja AFi e-kirjad kinnitavad, et üürileandja soovis, et võlgnik korraldaks jäätmete äraveo, mitte ei takistanud seda. Vahetult pärast üüripinnale juurdepääsu sulgemist kirjutas AA üürileandja esindajana 08.06.2020 D.F-ile (võlgniku esindajale) e-kirja (I kd, tl 80), mille p-s 6 märkis, et koostöö jätkamise ja blokeeringu mahavõtmise eeltingimuseks on võla kohene tasumine, 31.07.2020 seisuga kinnisasja prügist puhtaks tegemise plaani esitamine hiljemalt 09.06.2020 kell 17, võlgniku juhatuse liikme käendatud prügi väljaveograafik ja kohustus mitte ladustada uut prügi, võlgniku lubadus esitada iganädalased aruanded graafiku täitmise kohta koos saatelehtedega ja aruande esitamata jätmise või vale aruande esitamise korral leppetrahv 30 000 eurot. Kuigi üürileandja seadis üüripinna sulgemise lõpetamiseks ka muid tingimusi, saab sellest järeldada, et üürileandjale oli oluline, et üürnik korraldaks üüripinnalt jäätmete väljaveo üürilepingu lõppemise päevaks (31.07.2020) ja annaks üürileandjale teada, kuidas ta seda teha kavatseb. Seda, et üürileandja soovis, et võlgnik korraldaks üüripinna jäätmetest vabastamise, kinnitab ka AAi 17.06.2020 e-kiri D.F-ile (I kd, tl 82), milles üürileandja märkis, et võlgnik ei ole esitanud hiljemalt 09.06.2020 ettepanekuid prügi väljaveo ja/või koristuskulude hüvitamise kohta ning palus teatada, kas ja millal võlgnik selle plaani esitab, samuti AFi 19.06.2020 e-kiri D.F-ile (I kd, tl 81 pöördel), milles üürileandja palus selgitada, millised on võlgniku ettepanekud prügi väljaveo ja/või koristuskulude hüvitamise osas, ning märkis, et siiani ei ole üürileandja võlgnikult selget vastust saanud. Ka 02.07.2020 e-kirjas (I kd, tl 81) märkis AF, et üürileandja on mitu korda küsinud võlgnikult ettepanekuid prügi väljaveo korraldamiseks, kuid võlgnik ei ole ühelegi päringule vastanud.
2-20-19094 Kuigi kostja väitel on e-kirjavahetus koostatud üksnes selleks, et jätta mulje sellest, nagu oleks üürileandja pakkunud üürnikule võimalust korraldada jäätmete väljavedu, ei ole kostja toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis sellele viitaksid. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud, et võlgnik tegi üürileandja e-kirjade peale ettepaneku jäätmete väljaveo korraldamiseks, kuid üürileandja ei nõustunud sellega. Samuti ei ole kostja toonud esile ega tõendanud, et võlgnik soovis jäätmete koristamiseks pääseda üüripinnale, kuid üürileandja keeldus selleks juurdepääsu lubamast. Seega, kuigi üüripinnale juurdepääsu sulgemine takistas võlgnikul üüripinda ja sinna jäänud seadmeid kasutada, ei ole kostja toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mis kinnitaksid, et võlgnik ei saanud üüripinda jäätmetest vabastada üürileandja käitumise tõttu.
11.3.Ülaltoodut arvestades oli üürileandjal õigus kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, sh nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise tõttu leppetrahvi ja kahju hüvitamist.
12.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust kostja väited selle kohta, et hageja kahju hüvitamise nõuet ei saa PankrS § 106 lg 1 alusel võlgniku pankrotimenetluses tunnustada, sest kahju hüvitamise nõue tekkis ja muutus sissenõutavaks pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Selles osas muudab ringkonnakohus maakohtu põhjendusi.
12.1.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult välja selgitama, millal muutus üürileandja kahjunõue sissenõutavaks. Enne 01.02.2021 kehtinud PankrS § 93 lg 1 järgi olid võlausaldajad kohustatud teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Seejuures loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev PankrS § 42 järgi saabunuks. Seega ei ole asjas tähtsust sellel, kas kahju hüvitamise nõue muutus enne võlgniku pankroti väljakuulutamist VÕS § 82 lg 7 tähenduses sissenõutavaks. Oluline on tuvastada, kas üürileandja kahju hüvitamise nõue oli enne seda tekkinud.
12.2.Siin on küsimus üürilepingust tuleneva üüripinna nõutavas seisukorras tagastamise kohustuse, s.o mitterahalise kohustuse rikkumisest tuleneva kahjunõude tekkimises. Ringkonnakohus märgib, et mitterahalise kohustuse rikkumise, sh täitmata jätmise korral on võlausaldajal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 2 alusel eelkõige õigus nõuda kohustuse täitmist või VÕS § 115 lg 1 alusel kohustuse täitmise asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Seejuures võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 2 I lause järgi nõuda üldjuhul pärast kohustuse täitmiseks antud täiendava mõistliku tähtaja möödumist. Täiendavat tähtaega määramata võib seda VÕS § 115 lg 3 järgi teha, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et võlgnik pidi üürilepingu p 5.1.19 järgi tagastama üüripinna nõutavas seisukorras, kuid ei teinud seda. Seejuures heitis üürileandja võlgnikule ette seda, et ta jättis üüripinna jäätmetest vabastamata. Sellises olukorras oli üürileandjal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 2 alusel eelkõige õigus nõuda võlgnikult üüripinna jäätmetest vabastamist. Ülal p-s 11.2 viidatud kirjavahetus kinnitab seda, et üürileandja nõudiski võlgnikult üüripinna jäätmetest vabastamist. Seejuures nõudis üürileandja üüripinna jäätmetest vabastamise kava esitamist esmalt 08.06.2020 saadetud ekirjas (I kd, tl 80), s.o pärast seda, kui võlgnik oli üürilepingu 23.04.2020 üles öelnud ja üürileping pidi lõppema 31.07.2020 ning üürileandja oli üüripinnale juurdepääsu 05.06.2020
2-20-19094 sulgenud. Samas kordas üürileandja seda ka pärast seda, kui ütles ise üürilepingu 09.06.2020 üles ja nõudis üüripinna vabastamist alates 10.09.2020, mida kinnitavad üürileandja 17.06.2020, 19.06.2020 ja 02.07.2020 e-kirjad (I kd, tl 81–82). Viidatud e-kirjadest ei nähtu, et üürileandja oleks andnud võlgnikule täiendava tähtaja üüripinna jäätmetest vabastamiseks. E-kirjadest saab järeldada, et üürileandja soovis, et võlgnik korraldab jäätmete väljaveo ning annab üürileandjale teada, millal ta kavatseb seda teha. Samas nähtub e-kirjadest ka see, et hoolimata üürileandja korduvatest nõuetest esitada jäätmete väljaveo korraldamise ettepanek, ei ole võlgnik sellist ettepanekut teinud. Ka kostja ei ole kohtumenetluses väitnud ega tõendanud, et võlgnik tegi üürileandjale jäätmete väljaveo korraldamise ettepaneku ja andis teada jäätmete väljaveo ajakava. Seega oli hiljemalt 02.07.2020 kujunenud olukord, kus võlgnik ei vastanud üürileandja korduvatele palvetele esitada oma nägemus jäätmete väljaveo korraldamise kohta, ning oli ilmne, et üüripinna jäätmetest vabastamiseks võlgnikule täiendava tähtaja määramisel ei oleks ilmselt tulemust VÕS § 115 lg 3 tähenduses. Seega tekkis üürileandjal hiljemalt 02.07.2020 õigus nõuda võlgnikult üüripinna jäätmetest vabastamise asemel kahju hüvitamist. Täitmise asemel kahju hüvitamise nõude tekkimist ei mõjuta asjaolu, et üürileandja ei olnud selleks ajaks veel üüripinna jäätmetest vabastamise tõttu kulusid kandnud. Selleks, et kulutuste hüvitamist saaks kahjuna nõuda, ei pea kulutused tingimata olema juba kantud, vaid need võivad VÕS § 128 lg 3 järgi tekkida ka tulevikus (RKTKo 19.09.2012, 3-2-1-89-12, p 19). Sellest tulenevalt ei ole kahju hüvitamise nõude tekkimise seisukohast tähtsust sellel, et üüripinna jäätmetest vabastamine toimus ja üürileandja kandis sellest tulenevaid kulusid pärast seda, kui kohus oli välja kuulutanud võlgniku pankroti. Üürileandjal tekkis üürniku vastu kahju hüvitamise nõue hiljemalt 02.07.2020 ja kohus kuulutas võlgniku pankroti välja 17.08.2020. Seega tekkis kahju hüvitamise nõue enne võlgniku pankroti väljakuulutamist ning üürileandjal oli PankrS § 93 lg 1 järgi õigus esitada võlgniku pankrotimenetluses oma kahju hüvitamise nõue ning hagejal on õigus nõuda VÕS § 106 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude tunnustamist võlgniku pankrotimenetluses.
13.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka kostja väited selle kohta, et üürileandja ei võinud pärast pankroti väljakuulutamist võlgnikule kuuluvaid jäätmeid käsutada, sest võlgniku pankroti väljakuulutamisega läks võlgniku vara käsutamise õigus pankrotihaldurile. Kuigi maakohus jättis kahju hüvitamise nõuet lahendades need kostja vastuväited tähelepanuta, ei anna ka need alust maakohtu otsust tühistada, sest neil väidetel ei ole siinse vaidluse eset arvestades tähtsust. Iseenesest on õige kostja arusaam, et võlgniku pankroti väljakuulutamisega moodustus võlgniku varast PankrS § 35 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi pankrotivara, mille valitsemise õigus läks üle pankrotihaldurile. Eeltoodu ei mõjuta siiski üürileandjal varem tekkinud kahju hüvitamise nõuet ega selle tunnustamist võlgniku pankrotimenetluses. Juhul, kui üürileandja ei oleks võinud pankrotimenetluse väljakuulutamise tõttu alustada jäätmete utiliseerimist ilma pankrotihalduri nõusolekuta, võib võlgnikul ja tema pankrotihalduril olla õigus kasutada üürileandja vastu õiguskaitsevahendeid, kuid see ei mõjuta üürileandjale kuulunud nõude tunnustamist võlgniku pankrotimenetluses ning väljub siinse asja vaidlusesemest.
14.Viimaks märgib kolleegium, et vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust sellel, millisel põhjusel ütles võlgnik 23.04.2020 üürilepingu üles ning millisel põhjusel suurenes 2020 üüripinnale toodud jäätmete kogus. Samuti ei ole asjas tähtsust sellel, kas üürileandjal oli üüripinnale juurdepääsu sulgemise ajal (05.06.2020) võlgniku vastu kahju hüvitamise nõue. Asjaolu, et üürileandjal ei olnud 05.06.2020 seisuga veel kahju hüvitamise nõuet, ei tähenda seda, et seda ei võinud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist tekkida.
2-20-19094
15.Ülaltoodut arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab ja muudab osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta TsMS § 173 lg 3 alusel ka maakohtus kantud menetluskulude jaotust.
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.