Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus Narva linn, Rahu tn 28a korteriühistu vastu kahju hüvitamise, viivise ja edasiulatuva viivise nõudes Menetlusosalised ja nende Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood esindajad 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu, lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik: Narva linn, Rahu tn 28a korteriühistu (registrikood 80158560) Menetlustoiming
Avaldusest loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) 20.07.2026 avaldusest loobumine.
2.Lõpetada tsiviilasja menetlus.
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku Narva linn, Rahu tn 28a korteriühistu kanda.
4.Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 470 eurot ning mõista see summa puudutatud isikult Narva linn, Rahu tn 28a korteriühistult AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2-26-14504 Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus Narva linn, Rahu tn 28a korteriühistu vastu kahju hüvitamise, viivise ja edasiulatuva viivise nõudes. Kohus võttis avalduse menetlusse 14.07.2026.
2.Avaldaja teatas 20.07.2026 kohtule, et nõue tasuti avaldajale 17.07.2026 ja avaldaja loobub avaldusest ning palub menetluskulud jätta korteriühistu kanda.
3.Puudutatud isik esitas 21.07.2026 seisukoha, milles ei vaidle vastu avaldaja nõudest loobumisele ega menetluse lõpetamisele. Arvestades, et kohustus täideti vabatahtlikult, makseviivitus oli lühiajaline, kindlustushüvitis oli korteriühistule laekunud juba enne kohtusse pöördumist ning avaldaja ei teinud täiendavaid katseid vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, leiab korteriühistu, et kohtukulude täielik jätmine korteriühistu kanda ei ole õiglane ega proportsionaalne.
3.1.Pärast nõudes märgitud maksetähtaja möödumist kestis viivitus ligikaudu 17 päeva. 25.06.2026 laekus korteriühistu arvelduskontole Swedbank P&C Insurance AS-ilt kindlustushüvitis. Sel ajal viibis korteriühistu juhatuse esimees korralisel puhkusel, mistõttu ei töödeldud kindlustushüvitise laekumist ning selle edasikandmist avaldajale õigeaegselt. Hoolimata sellest, et makseviivitus oli lühiajaline, pöördus avaldaja kohtusse vahetult pärast nõudes märgitud tähtaja möödumist. Pärast teabe saamist kohtusse pöördumise kohta kõrvaldas korteriühistu tekkinud olukorra viivitamata ning tasus 17.07.2026 vabatahtlikult põhinõude summas 999,15 eurot ning selleks ajaks arvestatud viivise summas 1,42 eurot. Juhul, kui põhinõude tegeliku tasumise kuupäevani kuulub tasumisele täiendav viivis, kinnitab korteriühistu oma valmisolekut tasuda ka see summa vabatahtlikult pärast vastava arvestuse saamist. Korteriühistu hinnangul ei olnud kohtusse pöördumine käesoleva asja asjaolusid arvestades vältimatult vajalik, kuna vaidlus oleks olnud võimalik lahendada kohtuväliselt.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus tutvus avaldaja avaldusega avaldusest loobumiseks ja leiab, et loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda ja määrab need rahaliselt kindlaks.
5.TsMS § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk järgi vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete 2 (4)
2-26-14504 kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 477 lg 6 järgi kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.
6.Puudutatud isik ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamise suhtes esitanud. Kohtule on esitatud avaldaja kinnitus nõude rahuldamise kohta. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Avaldajal on avaldusest loobumiseks piisav käsutusõigus. Seega võtab kohus avaldusest loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.
7.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
8.Avaldaja loobus avaldusest, sest puudutatud isik rahuldas avaldaja nõude pärast kohtusse avalduse esitamist. Puudatud isik on omaks võtnud, et ta teadis kohtueelselt avaldaja nõudest, kuid ei rahuldanud seda tähtaegselt. Asjaolu, et puudutatud isiku töökorraldus ei võimaldanud tähtaegselt nõuet tasuda, ei vabasta puudutatud isikut avaldajale nõude täitmisest. Avaldajale on puudutatud isik nõude täitnud alles käesoleva tsiviilasja menetlusse võtmise järgselt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda.
9.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks avaldaja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus rahuldab avaldaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
10.TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Käesoleval juhul ei pea kohus vajalikuks arvete esitamist ja saab taotluse kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks lahendada menetluskulude nimekirja ning toimiku materjalide alusel.
11.Avaldaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist summas 575 eurot. Avaldaja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 525 eurot ja riigilõivust summas 50 eurot, kokku 575 eurot. Lepingulise esindaja ajakuluks on 3,5 h (210 minutit). Avaldaja ei ole käibemaksukohuslane ja soovib menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta summana. Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
12.Riigilõiv 50 eurot on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille avaldaja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada.
13.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. 3 (4)
2-26-14504 Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.
14.Avaldaja esindaja tasumäär on 150 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab hüvitatavaks (s.o konkreetse vaidluse kontekstis mõistlikuks, vajalikuks ja ettenähtavaks) pidada läbivalt tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta). Mitte-advokaadist esindaja nii kõrge tunnitasumäär 150 eurot (käibemaksuta) ei ole põhjendatud, sest võrreldes advokaatidega ei pea jurist täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seega ei saa tunnitasu mitte-advokaadist esindajal olla võrreldav advokaadi tunnitasu määraga.
15.Avaldaja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Kohus leiab, et toimingute ajakulu 3,5 h (nõude asjaolude ja materjaliga tutvumisele, tõendite kogumisele, 06.07.2026 avalduse koostamisele ja kohtule esitamisele) on tervikuna vajalik ja põhjendatud.
16.Kohus määrab eelneva põhjal avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 470 eurot (lepingulise esindaja tasu 3,5 h eest tasumääraga 120 eurot tunnis; riigilõiv 50 eurot) ja mõistab selle puudutatud isikult välja. Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades põhjendatud.
17.Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikult välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
18.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).
19.TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel võib avaldaja taotleda poole riigilõivu tagastamist.
20.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.