X. X (viibimiskoht Politsei- ja kinnipidamiskeskus) Riigi õigusabi taotluse lahendamine
Menetlustoiming
Piirivalveameti
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X. X riigi õigusabi taotlus ning anda talle riigi õigusabi Politsei- ja Piirivalveameti 09.07.2026 otsuse nr 12602200035-1 vaidlustamiseks halduskohtumenetluses. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
2.Eesti Advokatuuril nimetada isikule viivitamata riigi õigusabi osutav advokaat. Esindaja määramisel tuleb arvestada halduskohtumenetluse seadustiku § 126 lg-t 3, mille kohaselt rahvusvahelise kaitse asja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras.
3.Esindajal kontakteeruda esindatavaga viivitamatult pärast riigi õigusabi osutaja määramist.
rahvusvahelise kaitse asjas esitatava kaebuse koostamisel tuleb muu hulgas lähtuda ka käesoleva määruse põhjendava osa punktide 10-12 selgitustest;
4.2.riigi õigusabi andmine ei tähenda automaatselt, et taotlejale tuleks anda ka muud menetlusabi. Menetlusabi taotlemiseks tuleb esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus. Teadlikult nõuetele mittevastavate avalduste esitamist võib kohus käsitada menetlusõiguse kuritarvitamisena ja esindajat ka trahvida (vt HKMS1 § 28 lg 2);
4.3.menetlusõiguse kuritarvitamisena, mille eest kohus võib esindajat trahvida, on käsitatav ka menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamine;
4.4.taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks tuleb esitada hiljemalt 3 (kolme) kuu jooksul riigi õigusabi
Halduskohtumenetluse seadustik.
toimingu tegemisest. Selle tähtaja rikkumisel jätab kohus vastavas osas taotluse läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tallinna Halduskohtule saabus 23.07.2026 Ukraina kodaniku X. X, sündinud xx.xx.xxxx, (taotleja) riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamiseks ning isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Probleemi kirjelduses viidatakse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) otsusele nr 12602200035-1 ning seda numbrit kandev PPA 09.07.2026 otsus (.07.2026 otsus) on ka taotlusele lisatud. PPA 09.07.2026 otsuses, et X. X puhul ei esine välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (kehtis kuni 11.06.2026, edaspidi VRKS vr) § 4 lõikes 1 sätestatud asjaolusid, mis põhjendaksid rahvusvahelise kaitse saamise vajadust. Alust ei ole ka täiendava kaitse andmiseks VRKSvr § 4 lg 3 alusel. Taotleja on toime pannud raske kuriteo ning seega esineb VRKSvr § 22 lg 3 punktis 3 kohane rahvusvahelise kaitse andmist välistav asjaolud.
2.Taotluse kohaselt viibib taotleja PPA kinnipidamiskeskuses ning tal puuduvad vajalikud oskused sh keeleoskus kaebuse koostamiseks. Samuti puuduvad piisavad rahalised vahendid asjatundliku õigusabi eest tasumiseks. Taotlusele oli lisatud taotleja kontokaardi väljavõte.
3.Alates 12.06.2026 jõustus rahvusvahelise kaitse andmise seaduse uus versioon, mis näeb ette varasemast erineva menetluse tasuta riigipoolse õigusabi saamiseks seoses rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisega. VRKS § 16 kohaselt toimub tasuta õigusabi andmine PPA kaudu, seda ka halduskohtusse pöördumise korral. Samas näeb VRKS § 108 rakendussättena, et ette, et enne seaduse jõustumist esitatud rahvusvahelise kaitse taotlused vaadatakse läbi VRKS varasemast redaktsioonist lähtuvalt. X. X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 20.02.2026 ja seega toimus taotluse lahendamine VRKS varasemast redaktsioonist lähtudes.
4.Eeltoodut arvestades küsis kohus kohtunõudega PPA-lt, et kas X. X on esitanud tasuta õigusabi taotluse PPA 09.07.2026 otsuse vaidlustamiseks lähtuvalt juba vaidlustamise ajal kehtiva VRKS § 16 kohaselt. PPA vastuse kohaselt seda X. X teinud ei ole. Arvestades asjaolude kiireloomulisust, pean seega otstarbekaks lahendada X. X taotlus kohtumenetluses, ilma taotlust PPA-le lahendamiseks saatmata.
5.Rahuldan riigi õigusabi taotluse.
6.Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKSVr) § 10 lg 2 punkti 9 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus saada VRKS-i alusel tehtud otsuse vaidlustamiseks halduskohtumenetluses õigusabi riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 4 lg 3 punkti 5 tähenduses (isiku esindamine halduskohtumenetluses). Riigi õigusabi määramine eeldab, et isikul endal pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks (RÕS § 6, direktiiv 2013/32/EL2 art 21 lg 2). Samuti tuleb kohtul kontrollida, ega ei ole isikule juba konkreetses asjas riigi õigusabi määratud.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiiv 2013/32/EL, rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta.
7.Taotleja majandusliku seisundi teatisest nähtub, et isikul puuduvad sissetulekud ning vara. Taotlusele lisatud PPA kinnipidamiskeskuses peetava kontokaardi väljavõtte järgi oli taotlejal 19.07.2026 seisuga 36,21 eurot. Seega on usutav, et taotlejal pole piisavaid vahendeid professionaalse õigusabi eest tasumiseks.
8.Taotleja majanduslikku seisundit arvestades pean põhjendatuks anda talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 punkt 1). Kohus juhib siiski tähelepanu, et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 punkt 4).
9.Tuginedes RÕS § 15 lg-le 5 ning arvestades RÕS § 18 lg-t 1, saadab kohus määruse õigusabi osutava advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile. Pärast esindaja määramist tuleb esindajal viivitamatult kontakteeruda esindatavaga vajalike menetlustoimingute tegemiseks. Kuna esindajal on kohustus esindatavaga viivitamatult kontakteeruda, siis ei tõlgi kohus määrust isikule arusaadavasse keelde. Teave riigi õigusabi korras määratavale esindajale
10.Taotleja märgib taotluses, et tutvus PPA otsuse venekeelse tõlkega 22.07.2026.
11.Kohtule esitatava kaebuse kohta märgib kohus järgmist:
Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku või tuua välja otsuse põhjendusi ning kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Nendega saab kohus tutvuda ka vaidlustatud otsusest. Oluline on tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud ja miks. Kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS § 80–81) või märkida selgelt, millal tõlked saabuvad. Sellisel juhul saab kohus sellega menetlustähtaegade andmisel arvestada. Vajalikud ja asjakohased veebilinkidega viidatud materjalid tuleb kohtule täiendavalt esitada ka vormingus, mis võimaldab materjalid võtta tõenditena asja materjalide juurde digitoimikusse, et oleks tagatud tõendi muutumatus ja kättesaadavus kogu menetluse vältel. Kuna riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-is sätestatud alused isikule kaebuse esitamisel menetlusabi andmiseks, siis tuleb kohtule esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus3, kui kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks. Kui esindajal pole võimalik koheselt esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades edasikaebamise lühikest tähtaega, tuleb esitada ära peamine PPA otsuse vaidlustamise põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Samuti tuleb kohtule esitada nõuetekohased taotlused (nt menetlusabi taotlus). See võimaldab kohtul kaebuse menetlusse võtta ja teha ära esmased menetlustoimingud, vajaduseta jätta kaebust käiguta. Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise tähtajal esindajat määrata või pole esindajal aega esitada ka puudustega kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka
Menetlusabi taotluse nõuded tulenevad HKMS §-st 115 ning taotlusele tuleb lisada ka dokumendid, mis kaebaja majanduslikku seisundit tõendavad.
12.Taotleja viibib PPA kinnipidamiskeskuses ja suhtleb eeldatavasti vene keele..
13.RÕS § 22 lg-st 3 tulenevalt peab advokaat esitama taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kohtumenetluses igas kohtuastmes kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Riigikohtu lahenditest (vt 26.01.2022 otsus nr 3-20-915, punkt 32, 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, punkt 19 ning 07.02.2024 määrus nr 2-21-1582, punkt 8–9) tuleneb, et kolm kuud alates toimingu tegemisest on maksimaalne tähtaeg ning „hiljemalt menetluse lõpus“ tähendab üksnes seda, et kui menetluse lõpp saabub varem, siis tuleb ka taotlus esitada varem ehk isegi enne kolme kuu möödumist toimingu tegemisest. Seda seisukohta kinnitas Riigikohus ka 22.06.2023 määruses nr 3-22-937 (punkt 7). Kui taotlus esitatakse (sh osade toimingute osas) hilinenult, siis jääb see (osaliselt) läbi vaatamata (RÕS § 22 lg 5).
14.Kohus tuletab määratavale esindajale meelde, et HKMS § 28 keelab menetlusõiguste kuritarvitamise. Menetlusõiguse kuritarvitamisena on käsitatav ka olukord, kus esindaja viivitab menetlusdokumentide vastuvõtmisega. Nimelt näeb HKMS § 126 lg 3 ette, et rahvusvahelise kaitse asi lahendatakse eelisjärjekorras. Menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamisel trahvi tegemise õigus tuleneb ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg-st 5. Lisaks võib kohus menetlusõiguse kuritarvitamisena käsitada teadlikult mittenõuetekohaste menetlusabi taotluste esitamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.