2-26-6846
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik Kohtuistungisekretär
Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
28. juuli 2026, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-26-6846 Q.K maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Q.K (isikukood: XXX; registrijärgne aadress: XXX-i; viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga XXX, 51004 XXX);
Viivi Kalme
Usaldusisik: Julia Rostenko (isikukood 47609012267) Custodia Legis OÜ; e-post:
Kohtuistungi aeg
Menetlustoiming
27.07.2026
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, pankrotihalduri nimetamine, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja määramine
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik 1.Q.K esitas 25.03.2026 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline ning tal on üks alaealine ülalpeetav. Võlgnikul on põhiharidus. Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga kannab karistust kinnipidamisasutuses. Vara puudub. Rahaliste kohustuste sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tasutud on riigilõiv on 10 eurot. Julia Rostenko on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku olla usaldusisik Q.K maksejõuetusmenetluses.
Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi 43 581,21 euro väärtuses. Võlgnikul vara puudub. Võlausaldajad on peamiselt Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Politsei- ja Piirivalveamet, lapse elatise nõudja, kiirlaenuandjad ja nõudeid sisse nõudvad kohtutäiturid. Oluline on märkida, et võlgniku kohustuste hulgas on elatisenõue, millest kohustustest vabastamise menetluse käigus ei ole võimalik vabaneda. Kohustuste hulgas on ka hüvitisnõue konfiskeerimisele kuuluva vara katteks, millest samuti ei ole võimalik vabaneda. Maksejõuetusmenetluse kaudu ei ole võimalik vabaneda ka süütegude toimepanemise eest mõistetud rahalistest karistustest ja rahatrahvidest. Kohtulahendid, millega on võlad võlgnikult välja mõistetud, on tehtud alates aastatest 2017 ja aastast 2018. Seega on tegemist väga pikka aega püsinud võlgadega. Võlgnik Q.K on maksejõuetu ja see olukord on püsiv. Soovides kohustustest vabastamise menetlust, on võlgnikul ülesanne teha eraldisi võlausaldajatele väljamakseteks. Ilma võlausaldajatele eraldisi tegemata võlgnik kohustustest ei vabane. 7.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja Q.K pankroti ja algatab Q.K kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud kohtule kättesaadavatest registritest, et ei esine FiMS § 45 lg1, lg 3 nimetatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik on küll mitmeid kordi karistatud kriminaalkorras erinevate kuritegude eest, kuid nende kuritegude kvalifikatsioon ei too kaasa kohustustest vabastamise menetluse takistust. Kuna puuduvad seadusest tulenevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, siis FIMS § 45 lg 2 alusel algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 8.Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Erik Savi. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1). 9.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg-d 1, 2). Kohus selgitab:
TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2).
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
10.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2). Usaldusisiku tasu
maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.04.2026 on kuupalga alammäär täistööajaga töötamise korral 946 eurot ja tunnitasu ülemmäär 189,20 eurot. PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Kohtu hinnangul on põhjendatud tunnitasu määr praeguses menetlusetapis võrdne justiitsministri määruses kehtestatud tunnitasu määraga 66 eurot tund. Usaldusisiku tasu määrates arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Käesolevas menetluses on algseid võlausaldajaid (sissenõudjaid) viis, neist Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu esindab kümmet nõuet, Politsei- ja Piirivalveamet viit nõuet. Menetluses on võlausaldajatena seitse kohtutäiturit. Tegemist on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate võlausaldajatega, kes ei vaja selgitusi menetluse kulgemise kohta ja kelle esitatud dokumendid on standardselt korrektsed. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud ajakulu selles menetluses ei ületa 10 tundi. Usaldusisiku tasu 10 tunni eest on 10x66=660 eurot. usaldusisik tegutseb, ei ole käibemaksukohustuslane.
OÜ Custodia Legis, mille kaudu
PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11). /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.