Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn 10617), volitatud esindaja Anzhela Ternikova (e-post: xxx); Kostja: X (isikukood XXX; registreeritud elukoht xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust nr 5692374 tulenev laenu põhiosa võlgnevus 930,30 ja viivis võlgnevuselt 930,30 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla (930,30 eurot) tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata hageja B2 Impact OÜ nõue mõista kostjalt X välja laenu põhiosa võlgnevus 2569,70 eurot, intress 337,38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 209,30 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuv viivis, mis ületab p-s 2 väljamõistetud viivist.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud 23% ulatuses kostja ja 77% ulatuses hageja kanda.
2.Mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud summas 117,30 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (117,30 eurot) tuleb kostjal Xl tasuda hagejale B2 Impact OÜ ́le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-25-104005 Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust 5692374 tulenev põhivõlgnevus 3500 eurot, intress 337,38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 209,30 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 3500 eurolt alates 13.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.
2.Hagi asjaolude kohaselt IPF Digital AS ja kostja sõlmisid: 02.07.2019 krediidilepingu 5692374 limiidiga 3500 eurot ja aastase intressimääraga 24%; 09.09.2020 lepingu 4891979 limiidiga 1600 eurot ja aastase intressimääraga 24%; 04.01.2021 limiidi suurendamise lepingu 4964533 limiidiga 2000 eurot ja aastase intressimääraga 24%; 17.11.2021 limiidi suurendamise lepingu 5265290 limiidiga 2250 eurot ja aastase intressimääraga 24%; 30.09.2022 limiidi suurendamise lepingu 5551779 limiidiga 2300 eurot ja aastase intressimääraga 24%; 26.12.2022 limiidi suurendamise lepingu 5595573 limiidiga 2750 eurot ja aastase intressimääraga 24%; l0.02.2023 limiidi suurendamise lepingu 5625737 limiidiga 3000 eurot ja aastase intressimääraga 24%. Kõigi eelnimetatud krediidikontolepingute krediidi kulukuse määr on 27,24 % aastas. Kostja kohustus koos intressiga tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 27,24 % aastas. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid kokku summas 4 190,38 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega. Krediidiandja teavitas esmakordselt 27.08.2024 võlgnevusest summas 103,57 eurot. Seejärel krediidiandja teavitas veelkord 26.09.2024 summas 212,14 eurot. Seejärel krediidiandja teavitas veelkord 28.10.2024 summas 320,71 eurot. Kostja jättis juuli, augusti ja septembri osamaksed tasumata. Vastavalt
2-25-104005 lepingu punktile 11.1 klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Krediidiandja saatis 12.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja teatas, et kirja saatmise seisuga kostja võlgnevus krediidiandja ees on 310,71 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 02.12.2024. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu luges krediidiandja lepingu ülesöelduks 02.12.2024.
3.Esmase laenulepingu sõlmimisel võeti kliendi regulaarse netosissetuleku hindamisel aluseks krediiditaotluses kliendi poolt esitatud keskmise netosissetuleku andmed, mida võrreldi pensioniregistrist nähtuva keskmise netosissetuleku suurusega. Päring toimus IT süsteemide vahendusel automatiseeritult ning saadud maksuandmete alusel arvutas IPFD IT-süsteem välja kliendi keskmise netosissetuleku suuruse. Kostja regulaarseks sissetulekuks arvestati 840 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot, varasemateks finantskohustusteks 60 eurot, taotletava krediidi minimaalseks kuumakseks 46 eurot. Laenulimiidi suurendamisel 04.01.2020 arvestati kostja regulaarseks sissetulekuks 927 eurot, majapidamiskuludeks 231,75 eurot, 186 eurot varasemate finantskohustuse suuruseks. 17.11.2021 limiidi suurendamise lepingu sõlmimisel arvestati, et kostja keskmine sissetulek on 910 eurot, majapidamiskulud 227,75 eurot, taotletava krediidi minimaalse kuumakse suurus 59 eurot, varasemad finantskohustused 186 eurot. 30.09.2022 limiidi suurendamise lepingu sõlmimisel arvestati, et kostja regulaarne sissetulek on 950 eurot, taotletava krediidi minimaalne makse 64 eurot, majapidamiskulud 237,75 eurot, varasemad finantskohustused 186 eurot. 26.12.2022 limiidi suurendamise lepingu sõlmimisel arvestati, et kostja regulaarne sissetulek on 950 eurot, varasemad finantskohustused 186 eurot, taotletava krediidi minimaalne osamakse 73 eurot, majapidamiskulud 237,50 eurot. 10.02.2023 limiidi suurendamise lepingu sõlmimisel arvestati, et kostja sissetulek on 950 eurot, taotletava krediidi minimaalse kuumakse suurus 84 eurot, majapidamiskulud 237,50 eurot, varasemad finantskohustused puuduvad. Kohtu põhjendused
4.Kostja sai menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte 10.12.2025 kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja IPF Digital AS sõlmisid krediidilepingu, mille laenulimiiti korduvalt pikendati. Kohtule esitatud tõendite kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital AS järgmised lepingud: 09.09.2020 lepingu nr 4891979 (dtl 296-303); 04.01.2011 lepingu nr 4964533 (dtl 573
2-25-104005 64); 17.11.2021 lepingu nr 5265290 (dtl 65-73); 30.09.2022 lepingu nr 5551779-1 (dtl 74-103); 26.12.2022 lepingu nr 5595573 (dtl 104-133); 10.02.2023 lepingu nr 5625737 (dtl 134-164); 11.06.2023 lepingu nr 5692374 (dtl 177-206). Kõigi eelnimetatud lepingute tingimuste kohaselt sai kostja krediiti aastase intressimääraga 24% ning pidi krediiti tagastama 12 kuu jooksul. Iga kuu, millal kostja krediidilimiiti kasutas, pidi ta tasuma miinimummakse (krediit + intress). Arvestamiseks võeti periood 60 kuud. Kohus leiab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Kõigi lepingute krediidi kulukuse määr on 27,24% aastas. Kostjale antud laenude krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
6.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
7.IPF Digital AS saatis kostjale 12.11.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 02.12.2024 (dtl 164). Krediidiandja hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu erakorraliselt üles. Krediidiandja luges lepingu ülesöelduks 02.12.2024. IPF Digital AS loovutas lepingutest tulenevad nõuded hagejale (dtl 164). Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
8.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
9.Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja pangakonto väljavõtte perioodi 13.03.2023-10.06.2023 kohta (dtl 207-289). Seega saab kohus hinnata kostja krediidivõimelisust pangakonto andmetel üksnes 11.06.2023 sõlmitud lepingu nr 5692374 osas. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja keskmine sissetulek oli 13.03.202310.06.2023 perioodil 741,46 eurot (2965,85:4). Kostja sai töötasu XXX AS ́lt 06.08.2023 summas 1068,71 eurot, 05.08.2023 summas 807,60 eurot, 04.06.2023 summas 974,97 eurot ja töövõimetushüvitist kogusummas 114,57 eurot. Kokku oli kostja sissetulek 4 kuu kohta 2965,85 eurot. Kohtule nähtub, et kostjal olid kehtivad laenukohustused AS LHV Finance , Inbank AS, BIGBANK AS, Placet Group OÜ, BB Finance OÜ ees. Hagi kohaselt lähtus krediidiandja kostjale 11.06.2023 laenu andmisel eeldusest, et kostja kehtivad finantskohustused on keskmiselt 407 eurot. Kohtule nähtub pangakonto väljavõttelt, et kostja tasus erinevate laenukohustuste
2-25-104005 katteks 2023 juunikuus 409,33 eurot (dtl 224). Olukorras, kus kostja tõendatud keskmine sissetulek oli ligikaudu 740 eurot ning eelnevalt võetud finantskohustused ligikaudu 410 eurot, pidi krediidiandja jõudma järeldusele, et kostja ei ole krediidivõimeline. Kohtule pole esitatud andmeid ega tõendeid, millised olid kostja reaalselt majapidamiskulud, kuid kohtu hinnangul ei saa eeldada, et pärast kõigi finantskohustuste täitmist kostjale kätte jäänud 300 eurost piisaks kõigi igapäevaste kulude (kulud toidule, transpordile, võimalikud kulud eluasemele, kommunaalkuludele jmt) katmiseks ja uue laenu teenindamiseks. Kostja finantskäitumisest nähtub, et kostja oli läinud ülelaenamise teele ning püsivast sissetulekust ei piisanud kõigi eelnevalt võetud finantskohustuste täitmiseks. Seega on kohus arvamusel, et krediidiandja rikkus kostjaga 11.06.2023 lepingut nr 5692374 sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Vastutustundliku laenamise tõendamiseks enne 11.06.2023 sõlmitud laenulepingute osas ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud, st tõendit, et kostja töötasu suurus oli ligikaudu 900 eurot kuus. Hageja väitel tegi krediidiandja päringuid pensioniregistrisse, kuid ka selle kohta pole tõendeid esitatud. Krediidiandja süsteemis tehtud märkmed kostja keskmise sissetuleku kohta ei tõenda ei sissetuleku olemasolu, selle suurust ega mistahes päringute tegemist registrisse. Samuti ei ole teada, kui suured olid kostja kohustused vaidlusalusel perioodil. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Seega on krediidiandja enda risk, et ta jätab vajalikud tõendid kogumata või neid tõendamiseks vajalikul kujul ei säilita. Hageja peab tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete omandamisel arvestama asjaoluga, et kohtumenetluses oma nõude maksmapanekuks tuleb vastutustundlikku laenamist tõendada. Kuivõrd lepingute nr 4891979, 4964533, 5265290, 5551779-1, 5595573, 5625737 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta pole tõendeid esitatud, leiab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
12.Hagi p 19 ja 21 järgi sai kostja krediiti kogusummas 4 190,38 eurot ning lepingu kehtivuse ajal perioodil 29.11.2020-13.08.2024 tegi tagasimakseid kokku summas 3 041,43 eurot. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et kostja sai laenu kogusummas 4181,08 eurot (dtl 304-326). Viimane väljamakse on tehtud kohtule esitatud tõendi järgi 08.07.2024 summas 20 eurot (dtl 309). Lepingu(te) tingimuste kohaselt tuli krediit tagastada 12 kuu jooksul. Seega käesoleva otsuse tegemise seisuga on leping igal juhul lõppenud. Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust summas 930,30 eurot. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenu põhiosa võlgnevuse 930,30 eurot. Kohtule esitatud ümberarvestusest ei selgu kohtule, kas, siis millal kostjal võlgnevus tekkis. Ümberarvestuses ei ole kostjale uusi maksetähtaegu määratud. Seega ei saa kohus nõustuda hagejaga, et kuivõrd kostja tasus kuni 08.07.2024 ja pärast seda jättis kõik temale edastatud arved tasumata, siis oli lepingu ülesütlemine 02.12.2024 seisuga põhjendatud. Seega jääb rahuldamata hageja alternatiivne intressinõue 95,22 eurot ja viivis alates 03.12.2024. Alust ei ole ka võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks, kuivõrd hageja pole esitanud sellist ümberarvestust, millest
2-25-104005 tuleneks, et kostja oli tasuliste meeldetuletuste saatmisel võlgnevuses. Kohus mõistab kostjalt välja seadusjärgse viivise alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 490 eurot. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 510 eurot (490).
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi rahuldatakse ligikaudu 23% ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 117,30 eurot (23% summalt 510 eurot) ning viivis menetluskuludelt (117,30 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
15.Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
16.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.