Narva Linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) hagi MTÜ Ida Politsei Spordiklubi (likvideerimisel) vastu võla nõudes
Hagihind
2641,70 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
23. veebruar 2026, 18. mai 2026 ja 8. juuni 2026
Menetlusosalised
Hageja:
Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) (rk 75039729; e-post: [email protected])
Hageja lepinguline Vandeadvokaat Andrei Matvejev esindaja: (Advokaadibüroo Andrei Matvejev; e-post [email protected]) Kostja:
MTÜ Ida Politsei Spordiklubi (rk 80145971; Weizenbergi tn 3a, Narva linn, Ida-Viru maakond, 21020; likvideerija IM)
Kostja lepinguline Oleg Janis (e-post xxx) esindaja (volikirja alusel):
RESOLUTSIOON
1.Jätta Narva Linna (Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) hagi MTÜ Ida Politsei Spordiklubi (likvideerimisel) vastu rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta hageja Narva Linna (Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
1.Narva Linn (Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) esitas 29.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse MTÜ Ida Politsei Spordiklubilt 521,22 euro saamiseks. Kohus tegi 02.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, millele MTÜ Ida Politsei Spordiklubi esitas 11.10.2023 vastuväite. 17.10.2023 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja edasiseks menetlemiseks hagimenetluses Viru Maakohtule. 17.10.2023 ja 2.11.2023 määrustega jättis Viru Maakohus Narva Linna avalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – põhjendatud hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. I
HAGEJA NÕUE
2.21.11.2023 Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses palub Narva Linn (Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu MTÜ Ida Politsei Spordiklubilt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2601,70 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 2.1 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet ja MTÜ Ida Politsei Spordiklubi 21.12.2018 äriruumi üürilepingu nr.1/971, mille alusel üüris kostja Narvas, Energia tänaval 4b hoones asuvad ruumid nr 34-36. Lepingu p 4.1 ja 4.4 kohaselt pidi kostja tasuma üüri ja kõrvalkulude eest (üüri- ja püsivate kõrvalkulude suurus on toodud üürilepingu lisas 2).
2.2 Kuna MTÜ Ida Politsei Spordiklubi jättis üüri- ja kõrvalkulud tasumata, esitas hageja kostjale 8.11.2022.a. üürilepingu ülesütlemise teate (hageja saatis ülesütlemisavalduse kostja e-postiaadressile). Leping öeldi üles erakorraliselt. Kostja jättis üüri- ja kõrvalkulude eest tasumata ajavahemikul 31.01.2019 kuni 1.11.2023 kokku 2601,70 eurot. Võla suuruse tõendamiseks esitab hageja väljavõtte hageja raamatuprogrammist (hagi lisa 4) Ruumid jäid kostja valdusse (kostja ei vabastanud ruume) kuni 2023.a novembrini. Hageja saatis korduvalt kostjale avalduse, milles palus ruumid vabastada. Pärast maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamist andis valvur hagejale ruumide võtmed. Valvuri sõnade kohaselt olid võtmed jäetud valveruumi aknalauale. Ametlikku ruumide üleandmist ei toimunud. Hageja kinnitab, et vähemalt seisuga 1.11.2023.a olid ruumide võtmed hagejale tagastatud. Maksekäsu kiirmenetluses kostja vastu esitatud võlanõue oli viimasena esitatud arvete summa. Kuivõrd kostja pärast hagejapoolset ülesütlemist ruume vabatahtlikult ei vabastanud, jätkas hageja kostjale üüri- ja kõrvalkulude arvete esitamist. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja hagis nõude kogu perioodi eest mil ruumid olid kostja valduses ja maksed laekumata. Maksekäsu kiirmenetluses esindas hagejale advokaat ning avalduse esitamisega seotud õigusabikulu oli 40 eurot (hageja esitab selle nõude sissenõudmiskuluna). 2.3 Poolte vahel oli sõlmitud üürileping, mis nägi ette kostja kohustuse tasuda üüri ja kõrvalkulude eest. Hageja esitas kostjale arved ja kostja jättis need tasumata. Kostja ei esitanud ühtegi põhjust, millest tulenevalt oleks kostja rikkumine vabandatav.
3.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu ja leiab, et ükski esitatud vastuväidetest ei anna alust jätta nõue rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmitud oli üürileping; vaidlust ei ole ka lepingutingimuste üle. Kostja väidab, et lepingu allkirjastas kostja juhatuse liige Oleg Janis, kuid tegelik üürnik oli VV vastutas üüriarvete tasumise, suhtlemise linnavalitsuse esindaja APga ning ruumide kasutamise eest alates 2018. aastast. Hageja seisukohalt ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuidas kostja ruumide kasutamist korraldas, kes faktiliselt neid kasutas jms. Leping tuleb täita vastavalt lepingus määratule. Tähtsust omab ainuüksi see asjaolu, et lepingu pooleks on kostja ja igasugused hageja nõuded kostja vastu toimetatakse kostjale kätte juhul, kui nad on esitatud kostja seaduslikule esindajale. Kostja esitab oma vastuse lisadena kaks e-kirja, millega tõenäoliselt soovib tõendada, et lepingu alusel koostatud hageja arved esitati VVle. Hageja seisukohalt antud kirjad näitavad järgmist: hageja esitas paar korda arved VVle, kuid kirjades on viide, et tegemist on arvete koopiate esitamisega, ehk antud kirjad võivad tõendada ainult seda asjaolu, et VV palvel esitati arved ka temale. Esitatud e-kirjadest ei tulene aga poolte kokkulepet, et kostja esindajaks lepingu täitmisel on VV ja arved tuleb esitada üksnes VVle. Kostja viitab sellele, et 2020. aastal kehtestati avalikes kohtades kogunemise keeld COVID19 pandeemia tõttu. VV pöördus linnavalitsuse töötaja AP poole ruumide üürimise vabastamiseks, kuid sai eitava vastuse. Hageja leiab, et juhul kui tekivad asjaolud, millest tulenevalt vabanevad pooled oma kohustuste täitmisest või tekib alus lepingust taganeda/lepingu üles öelda, tuleks vastavasisuline avaldus olema esitatud kirjalikult ning lepingupoole (kostja) seadusliku esindaja poolt.
Kostja väide, et pärast AP keeldumist otsustas VV ruumidest loobuda ja esitas üürilepingu lõpetamise avalduse, kuid linnavalitsus ei reageerinud sellele adekvaatselt, on tõendamata. Kostja viitab sellele, et 2022. aastal selgus, et üürilepingut polnud tegelikult lõpetatud; ja vale e-maili aadressi kasutamine põhjustasid võla tekkimist. Lepingus on kostja kontaktaadressiks määratud xxx. Sama e-posti aadress nähtub äriregistrist. Hageja esitas e-kirja koopia, millega saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse. Kiri on saadetud aadressile xxx. Igasugused kostja väited selle kohta, et hageja esitas arved ja lepingu ülesütlemise avalduse valele aadressile, ei vasta tõele. Kostja väidab, et ta sai teada võlgnevusest ja lepingu ülesütlemisest alles maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsumenetluse materjalidest nähtub, et maksekäsu avaldus oli esitatud e-posti xxx peale. Sama aadressi peale oli esitatud hageja lepingu ülesütlemise avaldus. Seega antud kostja väide ei vasta tõele. Täiendavalt rõhutab hageja, et kostja vabastas ruumid ja lõpetas üüriobjekti kasutamise alles maksekäsu kiirmenetluses.
4.Lõppseisukohtades jääb hageja oma varasemate seisukohtade juurde. Kostja on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et leping on sõlmitud kolmanda isiku poolt. Lepingu poolte osas jääb hageja varem esitatud seisukohtade juurde. Toimikusse on esitatud lepingu tekst (dtl 60–66). Toimunud istungil kinnitas kostja endine seaduslik esindaja Oleg Janis, et leping on allkirjastatud tema poolt. Lepingu preambulis on kostja kontaktandmete hulgas märgitud e-posti aadress xxx. Kostja endine seaduslik esindaja kinnitas, et tal on õigusteaduse magistrikraad. Seega ei ole selge, kuidas oleks kostja endine seaduslik esindaja saanud lepingust teisiti aru saada, s.o nii, et leping on sõlmitud mitte hageja ja kostja vahel, vaid hageja ja kolmanda isiku vahel. Kostja esitas väite, et ta ei ole kunagi tasunud üürimakseid, vaid need on tasunud kolmas isik, viidates sellele, et nimetatud asjaolu tõendab kostja poolt toimikusse esitatud kostja konto väljavõte. Kostja konto väljavõtet toimikus ei ole. Kostja viitab sellele, et e-posti aadress xxx ei olnud kasutusel alates 2015. aastast. Ei ole selge, mis põhjusel nimetas kostja endine seaduslik esindaja just selle aadressi üürilepingu sõlmimisel. Samuti on toimikusse esitatud väljatrükk mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist (dtl 90–91), millest nähtub, et väljatrüki esitamise päeva seisuga, s.o käesoleva menetluse ajal, oli aadress xxx kostja ametlik aadress. Hageja soovib täiendavalt esitada kostja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist allalaaditud ning kostja endise seadusliku esindaja O. Janise poolt allkirjastatud 2022. ja 2023. aasta majandusaasta aruanded, kus sama e-posti aadress on määratud MTÜ ametliku aadressina tiitellehel. Kostja väitis menetluses, et VV andis lepingu ülesütlemisavalduse koos võtmetega üle hageja töötajale APle. 18.05.2026 istungil ütles tunnistaja VV (istungi 00:22:27), et ta andis üle võtmed koos ülesütlemisavaldusega. Seejuures ütles tunnistaja samal istungil (00:14:52), et avaldusel oli kuupäev ja avaldus anti pr K kätte. Sama asjaolu kinnitas ta samal istungil uuesti (00:22:27), vastates kohtu küsimusele. Tunnistaja K ütles 08.06.2026 istungil, et ta ei saanud isiklikult VViga kokku ja sai võtmed linnavalitsuse valvepunkti valvuri kaudu. Talle esitati äratundmiseks kostja endise seadusliku esindaja 09.10.2023 avaldus (dtl 172 jj), milles ta kinnitab, et ülesütlemisavaldus oli esitatud valvepunkti kaudu. Kle esitati äratundmiseks VVi avaldus (dtl 168) ja tunnistaja kinnitas, et tegemist on avaldusega, mis laekus talle valvepunkti kaudu koos võtmetega 2022. aastal. Märkimisväärne on see, et vastupidiselt VVi väidetule, ei ole avaldusel märgitud selle esitamise kuupäeva. Samuti on märkimisväärne, et avalduses viitab VV sellele, et ta rääkis APga lepingu lõpetamise vajadusest, kuid ei maini, et ta oleks kunagi varem esitanud lepingu ülesütlemisavalduse. Vastuolud tunnistaja VVi ütluste ja tema poolt
allkirjastatud dokumendis märgitu vahel näitavad, et tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Kostja endine seaduslik esindaja rõhutas mitu korda, et VVil ei ole kostja esindusõigust. Seega ei ole selle isiku poolt esitatud „ülesütlemisavaldus“ kehtiv. Samuti tuleb rõhutada järgmist: võlaõigusseadus ei sätesta üürniku õigust öelda tähtajalist üürilepingut üles. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 9.3 leppisid pooled aga seadusest erinevalt kokku üürniku õiguses leping üles öelda, teatades sellest üürileandjale kirjalikult 1 kuu ette. Lepingu p 11.1 kohustab pooli esitama lepinguga seotud teated lepingus märgitud aadressidele. Samuti on nimetatud punktiga sätestatud poolte kohustus teavitada teineteist kontaktaadresside muutumisest. Lepingu p 15.3.2 kohaselt on kostja esindaja lepingus O. Janis. Hageja ei olnud kohustatud järeldama lepingu ülesütlemist avaldusest, mis on esitatud isiku, s.o V. VV, poolt, kellel puudus esindusõigus ning viisil, mis ei ole lepingus ette nähtud. Seega on toimikus olemas ainult üks kehtiv ülesütlemisavaldus, mis asub dtl 55 ja mis esitati kostja e-posti aadressile, mis on kantud registrisse ning mis on märgitud ka lepingus ja kostja majandusaasta aruannetes. Kostja viitab samuti sellele, et hageja esitas üüri tasumiseks arved varem VVle. Toimikusse on esitatud kaks e-kirja (dtl 78–79), millega hageja töötaja AP saatis aadressile xxx, mis on väidetavalt VVi aadress, e-kirjad, milles on selgelt märgitud, et nimetatud aadressile edastatakse arvete koopiad, mitte originaalid. Arvestades seda, et O. Janis rõhutas mitu korda, et ta andis üüritud ruumid VVile kasutamiseks, ei ole midagi imelikku selles, et VV, kes oma ütlustes rääkis sellest, et suhtles APga, palus saata talle kostjale esitatud arvete koopiad ning AP seda kaks korda tegi. Nimetatud asjaolu ei tõenda siiski, et poolte vahel oli kokkulepe arvete esitamiseks VVle. O. Janis seab tunnistaja K ütlused kahtluse alla, viidates sellele, et tunnistaja valetab kohtule, selgitades, et ta püüdis helistada O. Janise telefoninumbrile, mille ta leidis registrist. Sellist juttu 08.06.2026 istungi protokollis ei ole. O. Janise 09.10.2023 kirjast (dtl 172 jj) ning tema poolt 08.06.2026 istungil räägitust tulenevalt (00:28:46) kinnitatakse, et 2022. aasta oktoobris vestles ta tunnistaja Kga, arutades tekkinud olukorda. Samuti tuleb arvesse võtta hageja meeldetuletusi kostjale 19.04.2022 (dtl 123) ja 28.07.2022 (dtl 121), mis olid esitatud aadressile xxx, mis on märgitud kostja ametliku e-posti aadressina lepingus, registris ja majandusaasta aruannetes. Seega oli O. Janis vähemalt 2022. aasta oktoobris isiklikult teadlik võlast, vajadusest leping korrektselt üles öelda jne. 8.11.2022 ülesütlemisavalduses on märgitud konkreetne kuupäev, s.o 08.12.2022, ja aeg, millal pidi toimuma üüritud ruumide üleandmine. Lepingu p 10.1 kohaselt on ruumide üleandmiseks kohustatud üürnik ja ruumide üleandmine vormistatakse aktiga. Üüritud asja üleandmine üürnikult üürileandjale ei ole formaalne toiming. VÕS § 336 lg 1 kohaselt peab üürileandja üüritud asja tagastamisel selle üle vaatama ja viivitamata teatama tagastatava asja puudustest. Üürileandja ootas üüritud ruumide tagastamist kuni 2023. aasta oktoobrini. Tunnistaja K kinnitas, et 2023. aasta oktoobris toimus üürileandja poolt ruumide ülevaatus ja ruumid tagastati 2023. aasta oktoobris. 8.11.2022 ülesütlemisavaldusega teatas kostja ette, et „lepingu lõpparve esitame pärast lepingu eseme vastuvõtmise akti allkirjastamist“. Sellest lähtudes on hagi rahuldamine põhjendatud hagi summas, mis arvestab võlga kuni 2023. aasta novembrini. Isegi kui lähtuda sellest, et hagejal ei olnud õigust nõuda üüri ajavahemiku 8.12.2022 kuni 2023. aasta novembrini eest, on hageja nõue põhjendatud summas 1965,28 eurot (vt 21.11.2023 hageja menetlusdokumendile lisatud väljavõte hageja raamatupidamisprogrammist). Kostja ei ole kunagi vaielnud vastu hageja võla arvestusele. Eespool nimetatud summa 1965,28 eurot õigsust on võimalik kontrollida ka ülesütlemisavaldusest, kus on märgitud, et ülesütlemisavalduse esitamise päeva seisuga oli kostja võlgnevus 1838,03 eurot. Sellele summale lisandub tasu novembri eest, kuna leping lõpetatakse. Üüri suurus on konstantne ja on määratud lepingu lisas 2 (dtl 66): 34,95 eurot. Sellele lisanduvad kommunaalkulud, mis vastavalt hageja raamatupidamisprogrammi väljavõttele olid 2022. aasta novembris summas 50,66 eurot. Seega on alternatiivselt põhjendatud hagi rahuldamine summas 1965,28 eurot.
II KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Ida Politsei Spordiklubi MTÜ ja Narva Linnavalitsus sõlmisid 21.12.2018 üürilepingu aadressil Energia tn 4b, Narva linnas asuvate ruumide üürimiseks muusikastuudio- ja muusikagrupi proovide jaoks. Klubi poolt kirjutas lepingule alla juhatuse liige Oleg Janis. Ruumide tegelik üürnik oli klubi liige - muusikakollektiivi juht ja muusikatehnika omanik VV, kes võttis vastu ja maksis üüriarveid ning suhtles linnavalitsuse esindaja APga. 2020. aasta veebruaris kehtestati EV valitsuse otsusega seoses koroonaviiruse pandeemiaga avalikes kohtades kogunemise keeld. Keelu kestust ei määratud. VV pidas APga läbirääkimisi ruumi üüri maksmisest vabastamise üle (nagu seda oli tehtud teistes omavalitsustes), kuna seda ei saa kasutada. AP keeldus. VV otsustas ruumide kasutamisest loobuda ja pöördus AP poole avaldusega üürilepingu lõpetamiseks. Seega pole ruume alates 2020. aasta aprillist kasutatud. 2022. aastal sai kostja telefonivestlusest Narva linnavalitsuse esindaja JKga teada, et tegelikult pole üürilepingut lõpetatud. Ei olnud võimalik tuvastada, miks AP jättis üürilepingu lõpetamise avalduse tähelepanuta. JK selgitas VVle lepingu lõpetamise avalduse esitamise vajadust ja seda, kuidas seda tehniliselt teha. VV esitas avalduse paberkandjal linnavalitsuse kontrollpunkti kaudu, kuna ta ei leidnud JKt tema kabinetist. VV oli kindel, et on omalt poolt lõpetanud lepingu lõpetamiseks vajalikud toimingud. Spordiklubi juhatuse liikmed said 2.10.2023 Pärnu Maakohtult isiklikule meilile kohtumääruse-makseettepaneku tasuda võlgnevus. Selgus, et lepingut jälle ei lõpetatud. Isiklikul kohtumisel varaosakonna juhataja JS ja sama osakonna peaspetsialisti JKga selgus, et VV ei teinud vajalikke toiminguid täielikult, ei andnud vara üle ning ei vormistanud vastavat üleandmise-vastuvõtmise akti. Seoses sellega jätkati klubile üüriarvete esitamist. Arved saadeti majandustegevuse registris märgitud meiliaadressile. Arved klubi juhatusse ei jõudnud, kuna majandustegevuse registris märgitud e-maili aadressi ei kontrollita alates 2015. aastast. Varem saadeti arved vastavalt kokkuleppele VV meiliaadressile xxx. Kuna klubil ei olnud võimaliku Narva Linnavalitsuse poolt saadetud kirjavahetust kontrollida, ei teadnud klubi juhatuse liikmed ka üürilepingu jätkuvast kehtivusest. Kuna faktiliselt alates 2020. aasta märtsist ruume ei kasutatud, palus klubi võlgnevust mitte arvestada. Spordiklubi mõistab, et puudus kontroll klubiliikme VV tegevuse üle, kuid ka Narva Linnavalitsusel on lepingust tulenevaid kohustusi, mida korrektselt ei täidetud. 2020.a märtsis esitas VV APle avalduse lepingu lõpetamiseks, kuid teadmata põhjustel AP lepingut ei lõpetanud ning ei teavitanud ka VVile ega O. Janisele, et leping kehtib edasi. 2022.a oktoobris võttis ühendust linnavalitsuse esindaja JK. Suhtles ta nii VVi, kui ka Janisega. Tähendab linnavalitsusel olid olemas õiged kontaktandmed. JK selgitas VVile, milline avaldus on vaja esitada ja mismoodi seda teha. VV tegi seda justnimelt nii ning oli veendunud, et nüüd leping kindlasti lõppetatud. 2023. oktoobris sai klubi teada, et leping jätkuvalt kehtib. Kostja palub jätta hagi rahuldamata leides, et üürilepingut ei lõpetatud õigeaegselt kostjast mitteolenevatel põhjustel.
6.2.02.2024 seisukohas rõhutab kostja, et kogu lepingu kehtivuse ajal kuni esimese lepingu lõpetamise avalduse esitamise hetkeni väljastati arved eranditult VVle, mille eest tasus ainult VV. Kui hageja kontrollib oma arvelduskontot, leiab ta, et kõik väljastatud arved maksis ainult VV. Ühtegi korda (!) ei makstud Ida Politsei Spordiklubi arvelduskontodelt. VV pöördus linnavalitsuse ametniku AP poole avaldusega leping lõpetada COVID-19 pandeemiaga seotud piirangute tõttu ruumide kasutamise võimatuse tõttu. Kostja hinnangul tõendab VV ütlus veel kord, et lepingujärgseid vahetuid suhteid täitis VV. Seda kinnitab ka asjaolu, et linnavalitsuse ametnik AP võttis VV paberkandjal avalduse vastu. Teistmoodi vormistatud avaldust AP ei nõudnud. VV eeldas õigustatult linnavalitsuse
ametnikult tegutsemist lepingu lõpetamiseks. Samas ei selgita hageja linnavalitsuse ametniku AP tegevusetust lepingu lõpetamisel. AP enda selgitusi juhtumi asjaolude kohta ei esitata. Hageja esitas väljavõtte äriregistrist, millest on näha Ida Politsei Spordiklubi meiliaadress. Kostja märgib, et lepingu kehtivuse ajal saatis linnavalitsus arved VV meiliaadressile. Kuigi äriregistri väljavõtte kontaktide veerust on nähtavad ka spordiklubi juhatuse liikmete telefoni numbrid, on arusaamatu miks linnavalitsus ei kontakteerunud ühegi juhatuse liikmega kui saadetud kirjadele reageeringut ei järgnenud ning väidetav võlgnevus kasvas. Pärast vestlust JKga 2022. aastal esitati uuesti paberil ülesütlemisavaldus, kuid ka see jäeti tähelepanuta. Hageja väidab, et kostja vabastas ruumid alles pärast kohtuteate saamist. Ruumid vabanesid aprillis 2020.
7.18.06.2026 seisukohas märgib kostja, et kuna üüriruumi tegelik kasutamine lõppes 2020. aasta aprillis, puudus Narva Linnavalitsusel edasiseks üüri arvestamiseks õiguslik alus. Vaidlusaluse olukorra tekkimiseni viis Narva Linnavalitsuse ametnike ebakompetentne ametikohustuste täitmine. Üürilepingu tegelik pool oli VV (klubi liige ja diplomeeritud treener). Tema pidas eelläbirääkimisi ning ruumid üüriti tema huvides. Klubi liitus lepinguga Narva linnavalitsuse ametniku AP ettepanekul, et üüri alandada (soodsam üürimakse MTÜ-le). Raha laekus Narva Linnavalitsuse kontodele ja keegi ei vaidlustanud tõsiasja, et raha ei tulnud klubist. Selline oli AP ja VV vaheline kokkulepe. Kuna riigi poolt kehtestatud pandeemiapiirangute tõttu avalikele kogunemistele ei olnud ruume võimalik kasutada, otsustas VV ruumide kasutamisest loobuda. VV andis APle ülesütlemiseavalduse ja üüripinna võtmed üle 2020. aasta märtsis- aprillis. AP, olles VV ülesütlemisavalduse vastu võtnud, kinnitas talle, et on kõik kohustused täitnud ja leping lõpetatakse. Linnavalitsuse ametnik AP võttis VVlt paberkandjal avalduse vastu. Teistmoodi vormistatud avaldust AP ei nõudnud. Samuti ei nõudnud ametnik avalduse esitamist spordiklubilt. VV oli üle kolme aasta veendunud, et leping on lõpetatud. Narva Linnavalitsuse esindaja esitas kohtule VV poolt koostatud ülesütlemisavalduse. Selle VV avalduse dikteeris K (K kinnitas oma kohtus antud ütlustes, et ta ütles VVle telefoni teel, kuidas too peaks avaldust koostama ja koos võtmetega üle andma). Jääb arusaamatuks, miks ei selgitatud VVle, et avalduse peab esitama spordiklubi? Oleg Janis sai linnavalitsuselt ainult ühe kõne– 2018. aastal helistas AP ja kutsus oma kabinetti lepingut allkirjastama. Kõik muud telefonivestlused ja kohtumised toimusid ainult O. Janise algatusel ja pärast seda, kui Pärnu kohtust oli saabunud võla tasumise nõue. JK väitis kohtus, et naasis lapsehoolduspuhkuselt 2021. aastal. Nõue esitati 2023. aasta oktoobris. Arusaamatu, mis takistas tal klubiga kahe aasta jooksul ühendust võtmast? 21.12.2018.a. poolte vahel sõlmitud üürilepingu p. 9.2.4 järgi on üürileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui üürnik ei ole täies ulatuses tasunud üüri või muud lepingus nimetatud tasumisele kuuluvad makseid või võlgnevusele lisanduvat viisist ühe kuu jooksul tasumise tähtpäevast arvates. Arveid ei tasutud alates 2020. aasta aprillist, kuid linnavalitsus lõpetas lepingu alles 2023.a Näib, et võlga koguti tahtlikult. APlt asjad üle võtnud JK ei võtnud VV ja klubi juhatuse liikmete teavitamiseks olukorrast midagi ette, vaid andis asja lihtsalt üle Pärnu kohtule võla sissenõudmiseks, mis oli kogunenud ainuüksi linnavalitsuse ametnike süül. Olukord on viidud absurdini just Narva Linnavalitsuse ametnike tegevusetuse tõttu, ning süü ja vastutus üritatakse klubile veeretada. Jah, klubi on lepingu pool. Kuid ka linnavalitsus lepingupoolena ei ole toiminnud korrektselt ja kompetentselt. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad nii võlausaldaja kui ka võlgnik eineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevalt, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtet klubi suhtes on jämedalt rikutud. III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
10.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Tsiviilasja materjalide kohaselt sõlmisid Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (keda esindas direktor JS) üürileandjana ja MTÜ Ida Politse Spordiklubi (keda esindas juhatuse liige Oleg janis) üürnikuna 21.12.2018 äriruumi üürilepingu nr 1/871, mille p 3.1 kohaselt andis üürileandja üürnikule tasu eest kasutamiseks Narvas Energia tn 4b hoones 1. korruselasuvad ruumid nr 34-36 (dtl 60-64). Üürnik kohustus tasuma üüri ja hooldustasu (seejuures sõltumata sellest, kas ja kuipalju ruume kasutab; lepingu p 4.1, 4.4 ja 4.6 viimane lause). Tulenevalt lepingu p 5.3 nimetasid pooled oma esindajateks lepingu täitmisel Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti poolt JK ja MTÜ Ida-Politsei Spordiklubi poolt Oleg Janis. 8.11.2022 saatis hageja kostjale üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ja võlanõude (dtl 55-56) Avalduses viitab hageja, et meeldetuletustele (19.04.2022 nr 3.2-6/896, 28.07.2022 nr 3.26/1719) vaatamata ei ole Ida Politsei Spordiklubi ei nõuetekohaselt täitnud lepingu p-dest
4.4.1.ja 4.4.2. tulenevat üüri- , hooldustasu ning kommunaalteenuste maksete tasumise kohustust ning seisuga 1.11.2022. a on spordiklubi võlgnevus 1 838,03 eurot ning seoses võlgnevusega ütleb lepingu üles ning 8.12.2022 tuleb ruumid vabastada. Hagile lisatud arvestuse kohaselt on kostja lepingujärgne võlgnevus seisuga oktoober 2023 2601,27 eurot (dtl 42-45; viimane makse on tehtud 9.10.2020 dtl 43).
11.Kostja MTÜ Ida Politsei Spordiklubi nõuet ei tunnista ja leiab, et lepingu tegelik pool (ruumide kasutaja) oli klubiliige VV; suhtlus käis eranditult Narva Linnamajandusameti ja VVi vahel; VVle esitatid ruumide kasutamise eest arved ning neid ka tasus VV; VV esitas 2020.a kevadel Linnamajandusametile ütlesütlemisavalduse, kuid linnavalitsuse ametnik AP keeldus lepingu lõpetamisest; ruume ei ole faktiliselt kasutatud alates 2020. aasta aprillist; teistkordeslt esitas VV ülesütlemisavalduse Linnamajandusametile JK juhiste järgi 2022.a ; teadmata põhjustel jäi ka see tähelepanuta; MTÜ Ida Politsei Spordiklubi e-posti aadress xxx ei olnud kehtiv, seda ei kasutatud üle 10 aasta ning juhatuse liikmetega linnavalitsus kontakti ei võtnud; Linnavalitsuse ametnike ebakompetentsuse tõttu on tekkinud võlgnevus ning linnavalitsuse tegevus on olnud vastuolus hea usu põhimõttega.
12.VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
Pooled ei vaidle selle üle, et üürileping oli sõlmitud. Vaidlust ei saa olla ka selles, et lepingupooled on Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet ja MTÜ Ida Politsei Spordiklubi (O. Janis kinnitas kohtuistungil, et üürileping on tema poolt allkirjastatud dtl 138 00:48:52; dtl 139 00:50:41). Väited selle kohta nagu spordiklubi ei ole lepingupool või tegelik lepingupool on kolmas isik VV, on asjakohatud. Samas on nii kirjalike tõendite (linnavalitsuse töötaja AP e-kirjad, dtl 77-79) kui tunnistajate VVi ja JK ütlustega tõendatud, et üürilepingu esemeks olevaid ruume kasutas VV. Sisuliselt oli tegemist allüüriga VÕS § 288 mõttes. Tulenevalt VÕS § 288 lg 1 võib üürnik üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi kolmandale isikule, eelkõige anda asja allüürile. Kuivõrd arved esitati VVile (dtl 77-79; kostjale esitati arve alles septembris 2023 ja ilma võlgnevuseta (dtl 52). Arveid tasus VV ning suhtlus käis VViga, ei saa kahtlust olla ka selles et oli olemas nõusolek (või vähemalt teadmine) linnavalitsusel, et asja kasutab VV (allüürnikuna). VÕS § 288 lg 5 sätestab, et kui üürnik annab kasutuse üle allkasutajale, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Viidatud sättest tulenevalt vastutas MTÜ Ida Politsei Spordiklubi üürilepingu nr 1/871 poolena VVi tegevuse eest nagu enda tegevuse eest.
13.Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (lg 3). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse kasutada VÕS § 101 toodud õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud võlgniku suhtes; sealhulgas nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4). Kostja hageja võla arvestusele (dtl 42-45) pole omapoolset seisukohta andnud, küll aga vaidlustab nõuet täies ulatuses leides, et alates aprillist 2020 puudus üüri ja hooldus-ning kommunaalmaksete arvestamiseks õiguslik alus.
14.Pooled vaidlevad selle üle, millal ja kelle algatusel leping lõppes. Üürileping oli sõlmitud tähtajatult. Tulenevalt VÕS § 309 lg 1 2. lausest võivad tähtajatu üürilepingu nii üürnik kui üürileandja käesolevas peatükis sätestatut järgides üles öelda. VÕS § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 3).
15.Linnamajandusamet ütles poolte vahel sõlmitud üürilepingu 8.11.2022 avaldusega üles (dtl 55-56) alates 8.12.2022 (viidates varasematele meeldetuletuskirjadele 28.07.2022 ja 19.04.2022 dtl 121, 123)
16.Kostja väitel ei kasutanud VV ruume alates 2020. aasta aprillikuust, esitas APle ülesütlemisavalduse ja tagastas võtmed. 2022.a sai spordiklubi teada, et leping kehtib ning linnavalitsuse töötaja JK selgitas, mida tuleb teha lepingu ülesütlemiseks, VV ka niimoodi toimis, kuid ka siis selgus, et lepingut ei lõpetatud. Tunnistaja VV andis 18.05.2026 istungil ütlusi, et andis avalduse lepingu lõpetamiseks APle 2020. aasta alguses kui algas koroonakriis, viis oma instrumendid välja ja tagastas APle ruumide võtmed (dtl 134; 00:12:48)
Mõne aja pärast sai VV teada, et lepingut ei ole lõpetatud, linnavalitsuse töötaja K pakkus tunnistajale, et viimane kirjutaks uuesti avalduse, et ruume enam ei kasutata. Tunnistaja nii toimis ning andis avalduse üle, saades aru, et enam keegi kellelegi maksma midagi ei pea (dtl 135; 00:14:52) Tunnistaja kinnitas, et avalduse kirjutas kaks korda ning võtmed andis ära ühel korral (dtl 135; 00:22:27). Arved esitati VVile xxx või e-posti aadressile xxx või xxx. (dtl 137; 00:39:04) ja raha nõuti temalt. Eeltoodut kinnitavad ka AP e-kirjad VVile arvete saatmise kohta (dtl 76-77) Tunnistaja ütlused selle kohta, et ta ei loe lepinguid ega kavatse tutvuda, ei püüdnud ka vaidlusalusesse lepingusse süveneda, talle loevad vaid kokkulepped ning ükski dokument ei huvita (dtl 136; 00:27:45), ei ole tõsiseltvõetavad.
17.8.06.2026 kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja JK rääkis, et sai ruumide võtmed ja valduse üle talvel 2022. Kollasel paberkleepsul oli kirjutatud telefoni number. Tunnistaja helistas märgitud numbril ja vastas VV. Tunnistaja selgitas, et kui VV tahab lepingut lõpetada, on vaja kirjutada ametlik taotlus ja tuleb allkirjastada üleandmisevastuvõtmise akt (dtl 156; 00:06:33). Õige on hageja seisukoht, et lepingu saanuks lõpetada Ida Politsei Spordiklubi kui lepingupool. Vaidlust ei ole selles, et MTÜ Ida Politsei Spordiklubi kui lepingupool ülesütlemisavaldust esitanud ei ole. Samas on kohtu hinnangul eksitav linnavalitsuse töötajate tegevus. Suhtlus, asjaajamine ja arveldamine toimub VViga (kes ruume tegelikult kasutab) ning ka lepingu ülesütlemise avalduse esitamist selgitatakse talle, siis korrektse asjaajamise korral pidanuks ametnikud selgitama VVile, kellel tuleb lepingu lõpetamise (ülesütlemise) avaldus esitada. Kirjalikke juhiseid ei antud (vähemalt pole see tõendatud) ning otse spordiklubi juhatuse liikmete poole ka ei pöördutud. Vähemalt 2022.a lõpus olid ruumid vabastatud (JK ütlused dtl 157 00:13:55 „kontrollisime jaanuaris 2023“ ) JK selgitas, et Linnamajandusamet lõpetas arvete esitamise pärast ülesütlemisavalduse esitamist ja ruumid tagastatakse lepingu järgi pärast üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastamist, allkirjastada dokumente VViga polnud õigust (dtl 157 00:13:55) Üleandmisevastuvõtmise akti ei tehtud kuna polnud kellega koostada. Spordiklubi oli, aga nendega kokku ei saadud, kirju saadeti, aga neid kätte ei saadud (samas). Tunnistaja ütlused on vastuolulised: ühest küljest väidab tunnistaja, et arvete esitamine lõpetati pärast ülesütlemisavaldust (8.11.2022), tegelikkuses arvestatakse võlgnevust kuni oktoobrini 2023 (dtl 42-45), justkui loetaks ruumid üleantuks üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Hetk hiljem kinnitab tunnistaja, et üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostatud (ehk selle loogika järgi peaks arvestus jätkuma tänaseni). Samas kinnitas tunnistaja korduvalt (ka dtl 158-159 00:19:07), et võtmed saadi kätte 2022. aasta talvel, kontrolliti üle vähemalt jaanuaris 2023). VV avaldus ja võtmed saadi kätte 2022.a talvel (00:19:07, dtl 158-159) ja linnamajandusamet ütles üürilepingu üles 2023. aasta novembris (ehk üle aasta hiljem) kuna ei teadnud kellelt avaldus oli esitatud ja avaldusel puudus ka kuupäev. Tunnistaja sõnul saadi võtmed kätte koos avaldusega ning tunnistaja sai ka aru, millistest ruumidest käib jutt. Tunnistaja ei eitanud ka seda, et palus lepingu ülesütlemisavalduse esitada VVil (mitte spordiklubi seaduslikul esindajal; dtl 159 00:25:02). Seega faktiliselt oli linnamajandusamet (JK) teadlik ruumide vabastamisest ja lepingu ülesütlemisest 2022.a talvel. Isegi juhul, kui saadi kätte võtmed ning avaldus VVilt, kes ei olnud Linnamajandusameti ja spordiklubi vahelise lepingu pool, kuid kes kasutas lepinguesemeks olevaid ruume, saanuks ja kohtu hinnangul pidanuks linnamajandusamet
2022. aastal talvel pöörduma otse spordiklubi juhatuse liikme(te) poole olukorra korrektseks vormistamiseks. Ruume faktiliselt ei kasutatud. VVi avaldusel (dtl 168) ei ole küll kuupäeva, kuid avaldusel on käsitsi märge, et „võtmed APle“ ja JK on kinnitanud et tema sai avalduse ja võtmed kätte 2022.a talvel.
18.Kostja on seisukohal, et Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti ametnike tegevus on olnud vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad nii võlausaldaja kui ka võlgnik eineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevalt, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on märkinud, et hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 5.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39, 30.04.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-43-13). Tsiviilseadustiku üldosal seaduse (TsÜS) § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises. Vastuoluline käitumine on etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega nt olukorras, kus isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole (vt nt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 11; 22.12.2021 lahend tsiviilasjas 2-20-331/47) Kohus möönab, et ka spordiklubi on üürilepingu täitmisel olnud teatud mõttes hooletu, on olnud passiivne ning ei ole kontrollinud VVi tegevust. Linnamajandusamet on aga kohtu hinnangul käitunud vastuoluliselt ning eksitavalt ja sellega vastuolus hea usu põhimõttega. Ühelt poolt on lepingu täitmisel vahetu suhtlus toimunud ruumide faktilise kasutaja mitte spordiklubi kui lepingupoolega. VVile on jäetud mulje, et lepingut täidab tema ning tema saab seda ka lõpetada (veelgi enam, talle on selgitatud kuidas avaldus tuleb esitada). Kui ametnikul tekkisid kommunikatsiooniprobleemid VViga (väidetavad lahkarvamused AP ja VVi vahel), jääb kohtule arusaamatuks, miks ei pöördutud otse spordiklubi esindaja poole, selgitatud, et võtmed on üle antud, kuid väidetav ülesütlemine tuleb korrektselt vormistada. Linnamajandusamet ei ole ka spordiklubile esitanud põhjendatud selgitust, miks VVi esitatud avaldust/taotlust ei aktsepteeritud. Kuigi VV väitis kohtuistungil, et linnamajandusamet jätkas talle arvete saatmist ka pärast nn esmakordset ülesütlemisavalduse esitamist APle ja tunnistaja arvetele lihtsalt ei reageerinud, ei ole tõendatud ka seda, kas, kellele ja millisel ajavahemikul linnamajandusamet arved esitas. Kohaliku omavalitsuse asutus teostab avalikku võimu. Ka eraõigussuhtes on kohaliku omavalitsuse asutuselt eeldatav pädev, asjatundlik ja korrektne asjaajamine. Suheldes linnaasutuse ametnikega, tekib igaühel põhjendatud ootus, et ametlike esitatavad nõuded, vastused, selgitused on põhjendatud ja pädevad. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tõendatud, et faktiliselt ruume ei kasutatud vähemalt alates 2022.a algusest. Usutav on ka VVi väide, et ruume ei kasutatud tegelikult 2020.a kevadest. VV on korduvalt väljendanud tahet leping üles öelda, teinud seda kirjalikult. Kohus nõustub iseenesest, et ülesütlemisavalduse pidanuks esitama spordiklubi, kuid olukorras, kus ruumide kasutaja on ruumid vabastanud ning avaldanud tahet leping üles öelda, pidanuks linnamajandusamet selgel ja arusaadaval viisil tegema selgeks kuidas peab korrektne lepingu lõpetamine aset leidma, mitte jätkama võla arvestamist (isegi veel aasta pärast endapoolset lepingu ülesütlemist).
Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
Kohus lahendas tsiviilasja lihtmenetluses (TsMS § 405) ning ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega poolte menetluskulud jäävad Narva Linna (Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) kanda. Kuna kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, loeb kohus, et hüvitatavad menetluskulud kostjal puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.