Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y (isikukood XXX) Kostja X (isikukood XXX), kostja lepinguline esindaja Roman Maksimenko
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Keelduda menetlusse võtmast X-i apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 28.04.2026 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud X-i kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Y (hageja) esitas 27.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-ilt (kostja) 3031,38 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 06.04.2025 Harju Maakohtule oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista üürivõla 1650 eurot, kommunaalkulude võla 1651,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 101,38 eurot ja viivise 0,06% päevas tasumata üürisummalt alates 28.02.2025 kuni nõude täitmiseni.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 12.07.2021 hageja üürileandjana ja Forto Sistem OÜ (uus ärinimi Negorci Gawato OÜ, edaspidi Forto Sistem) üürnikuna tähtajatu üürilepingu, mille alusel anti üürniku kasutusse Tallinnas XXX asuv eluruum. Igakuine üür oli esialgu 675 eurot, kuid tõsteti kokkuleppel kostjaga (mitte Forto Sistemiga) 775 eurole kuus. Üüritasule lisandusid kommunaalkulud. Üürilepingus oli eluruumi kasutajaks märgitud kostja.
2.2.Üürimakseid tasus juulist kuni septembrini 2021 Forto Sistem, oktoobrist 2021 kuni oktoobrini 2022 Successo Sistem OÜ ja alates oktoobrist 2022 kostja oma isiklikult arvelduskontolt. Kostja oli järjepidevalt hilinemises üürimaksete ja kommunaalkulude tasumisega. Hageja saatis 16.01.2025 kostjale teate üürilepingu erakorralise ülesütlemise kohta, kuna üürilepingut oli oluliselt rikutud. Kostja tunnistas võlga ja pooled leppisid kokku, et kostja vabastab korteri 15.02.2025.
2.3.Pärast korteri valduse hagejale üleandmist hakkas kostja väitma, et ta ei ole üürivõla eest vastutav, kuna üürileping oli sõlmitud äriühinguga. Hageja leiab, et kuna pärast Forto Sistem registrist kustutamist 29.04.2024, millest hageja sai teada pärast lepingu lõppemist, jätkas kostja korteri kasutamist ja tasus üürimakseid enda isiklikult kontolt, näitab see, et kostja soovis pärast äriühingu kustutamist jätkata hagejaga lepingulist suhet. Hageja hinnangul tekkis hageja ja kostja vahel uus lepinguline suhe kaudsete tahteavalduste avaldamise teel samadel tingimustel, mis olid kehtestatud lepinguosaliste Forto Sistem ja hageja vahel ning kostja kohustus tasuma hagejale üüri- ja kommunaalkulude eest.
2.4.Hageja juhib tähelepanu kostja vastuolulisele käitumisele (pidevad lubadused võla tasumisel, kuid pärast 15.02.2025 oma seotuse eitamine) ja püüdlustele oma kohustuse täitmisest kõrvale hoida, mis viitab hea usu põhimõtte rikkumistele. Eluliselt ei ole usutav, et kostja ei teadnud Forto Sistemi kustutamisest, sest kostja oli Forto Sistemi juhatuse liige alates 21.07.2021 (s.o 9 päeva peale üürilepingu sõlmimist) kuni 04.10.2021 ja tegelik kasusaaja alates 04.10.2021. 04.10.2021 nimetati Forto Sistemi juhatuse liikmeks RP. Järelikult olid ettevõttel juba siis makseraskused ja kostja oli neist teadlik. Olles Forto Sistemi tegelik kasusaaja kuni selle kustutamiseni, pidi kostja olema teadlik ettevõtte kustutamisest. Hagejat makseraskustest ei teavitatud, kuid see oli üürisuhte seisukohast kriitilise tähtsusega.
2.5.Kuigi kostja lubas kuni korteri valduse üleandmiseni korduvalt võla likvideerida, on jätkuvalt tasumata üürimaksed 15.11.2024–15.02.2025 eest kokku 2325 eurot (3 kuud x 775 eurot). Ühtlasi ei ole kostja tasunud kommunaalmakseid 01.12.2024–15.02.2025 eest kokku 1651,50 eurot. Üürilepingu sõlmimisel tasuti hagejale tagatist 675 eurot, mille hageja arvestab üürivõlalt maha. Üürilepingus oli kokku lepitud viivismääras 0,06% päevas tähtaegselt tasumata summalt.
2-25-106019
2.6.Hageja palus jätta kostja tasaarvestusavalduse arvestamata, sest kostja ei maininud ühegi nõudega seotud kulust üürilepingu lõpetamise läbirääkimiste käigus ja tegi seda alles 17.02.2025 e-kirjas ning lisaks on tasaarvestamise nõude eeldused täitmata. Kostja seisukoht
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi läbivaatamata või rahuldamata.
3.1.Kostja ei olnud 12.07.2021 sõlmitud üürilepingu pooleks ega kohustatud isikuks. Kostja üksnes elas eluruumis ja seda ilma igasuguse kokkuleppeta, ei olnud tal kohustust tasuda isegi kommunaalkulude eest. Kui Forto Sistem sattus makseraskustesse, maksis kostja vabatahtlikult üürniku võlad (sellest ei tekkinud kohustust hageja ees), et säiliks võimalus korteris edasi elada. Kostja ei soovinud isiklikult hagejaga lepingut sõlmida. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja hakkas maksma kõiki üürimakseid veebruarist 2023. Kuni selle ajani tasus üüri ja kommunaalkulude eest Forto Sistem. Seega tasus kostja Forto Sistem võlga hagejale kuni 29.04.2024 (registrist kustutamiseni) ja jätkas tasumist, teadmata, et ettevõte on kustutatud. Kostja selgitas 25.06.2025 istungil, et kostjat ei takista miski tasumast ettevõtte võlgnevusi peale selle registrist kustutamist. Forto Sistemi kustutamisest ei teavitanud kostjat ei Forto Sistem ega ka hageja. Hagejal oleks olnud võimalik võla kättesaamiseks algatada üürnikust ettevõtte likvideerimis- ja seejärel pankrotimenetlus, kuid hageja ei teinud seda.
3.2.Kostja esitas 21.07.2025 protsessuaalse tasaarvestusavalduse. Hageja eluruumide kasutamise ajal remontis kostja enda vahenditest pesumasina, nõudepesumasina, ostis ja paigaldas vannituppa uue valgusti ning remontis lüliti ja pistikupesa, kandes kulusid kokku 585 eurot (nõudepesumasina remont 110 eurot, pesumasina remont 225 eurot, remonttööd vannitoas 250 eurot. Kuigi kostjal ei olnud hageja ees mingeid kohustusi, sh kohustust parandada korteris olevat katkist tehnikat, tegi kostja seda siiski. Seetõttu on kostjal õigus nõuda hagejalt kantud kulude hüvitamist alusetu rikastumise sätete alusel. Juhul, kui kostja tunnistatakse üürnikuks, palus kostja tasaarvestada kostja 585 euro suurune nõue hageja nõudega. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas 28.04.2026 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus määras kindlaks menetluskulude suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud. Maakohus menetles asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 sätestatud korras lihtmenetluses ning ei andnud TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel vaidlus selles, kas kostja kohustub täitma üüri- ja kommunaalkulude tasumise kohustuse vastavalt hageja ja Forto Sistem vahel sõlmitud lepingule.
4.2.Hageja ja Forto Sistem vahel 13.07.2021 allkirjastatud ja 12.07.2021 kuupäeva kandva eluruumi üürilepingu puhul oli tegemist üürilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Eluruum anti kostjale üle 15.07.2021 (kostja allkirjastas 15.07.2021 kell 14.40). Forto Sistem kustutati registrist 29.04.2024. Kuna alates registrist kustutamisega ei saanud Forto Sistem enam omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi, st puudus õigusvõime, pidanuks hageja ja Forto Sistem vahel sõlmitud eluruumi leping lõppema 29.04.2024 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 2, § 45 lg 2, äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 3).
2-25-106019
4.3.VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 68 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil.
4.4.Maakohus leidis, et isegi kui algne leping oli sõlmitud Forto Sistem nimele, saab asjas esitatud tõenditest, mis kajastavad kostja käitumist, järeldada, et kostja võttis üürilepingu täitmise üüritasude ja kommunaalkulude tasumise kohustuse näol üle. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja kasutas pärast 29.04.2024 eluruumi edasi ning täitis juba varasemalt ainuisikuliselt Forto Sistem ja hageja vahel sõlmitud üürilepingu tingimusi. Samuti leppisid hageja ja kostja märtsis 2023 kokku üürilepingu muutmises üüritasu suurendamiseks ning pooled pidasid e-kirjavahetust võlgade likvideerimise teemal. Kostja tahteavaldus kohustuse ülevõtmiseks sisaldus kohtu hinnangul 2023 üüritasu suuruse suurendamises kokkuleppimises, mille käigus kostja kordagi ei suunanud hagejat võtma üüritasu suurendamise küsimuses kontakti Forto Sistemiga. Samuti selles, et kostja tasus juba alates oktoobrist 2022 igakuiselt üüritasusid märkides selgitusse „Üürilepingu tasu...“ ning võla tekkimisel jagas selgitusi enda majanduslikust olukorrast ning andis lubadusi üüritasude maksmises. Hagejaga sarnane mõistlik isik pidi mõistma kostja käitumises avalduvaid tahteavaldusi nii, et kostja soovis olla üürilepingust tulenevate kohustustega seotud, s.o kui ta varem ei olnud kohustatud isik, siis selleks saada, ja lubas kohustused täita (TsÜS § 75 lg 1).
4.5.Maakohtu hinnangul ei olnud eluliselt usutav, et kostja ei teadnud Forto Sistemi registrist kustutamisest. Lisaks sellele, et kostja oli kuni selle kustutamiseni ettevõtte tegelikuks kasusaajaks, teadis kostja, et 2023 olid ettevõttel majanduslikud raskused. 2023 e-kirjavahetusest hagejaga ei nähtu, et kostja räägiks Forto Sistemi eest võla tasumisest, kostja on samal ajal (märts 2023) andnud nõusoleku üüritasu suurendamiseks ega ole hagejat suunanud suurendamise küsimuses Forto Sistemi poole, kuigi viimane oli sel ajal veel õigusvõimeline. Kostja e-kirjadest ei ole võimalik välja lugeda, et ta täidaks kellegi teise täitmata kohustust ja maksaks üksnes teise isiku võlgnevusi. Pigem väljendas kostja ennast läbivalt selliselt, et iga mõistlik isik saab aru, et kostja pidas üüritasu ja kommunaalkulude tasumist enda, mitte Forto Sistemi kohustuseks. Veelgi enam, lepingu erakorralise ülesütlemise teate saatmisel kostjale ei juhtinud kostja kordagi hageja tähelepanu sellele, et sellekohane teade tuleks saata Forto Sisitemile, mitte talle, kuigi valduse üleandmise järgselt hakkas kostja just sellele enda vastutuse puudumisel tuginema.
4.6.Hageja ei olnud teadlik ettevõtte kustutamisest, kuid kuna kostja jättis juba varem oma käitumisega hagejale mulje, et võtab üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise üle ja hageja aktsepteeris seda, pidas hageja enda lepingupartneriks kostjat ka pärast 29.04.2024, mis väljendus hageja käitumises pärast 29.04.2024.
4.7.Tasudes igakuiselt hagejale üüritasu selgitusega „Üürilepingu tasu...“, andes selgitusi ja lubadusi tasumata jäänud üüritasu ja kommunaalkulude tasumise kohta (dtl 46-49; 37-42), sõlmides üüri suurendamise kokkuleppe ja leppides üürilepingu erakorralise ülesütlemise järgselt eluruumide valduse üleandmises kokku, avaldas kostja üürilepingu edasise täitmise ja muutmisega oma tegudega tahet olla hagejaga õiguslikult seotud juulis 2021 sõlmitud üürilepinguga samadel tingimustel. Kostjale olid Forto Sistemiga sõlmitud üürilepingu tingimused teada, sest ta oli ka isiklikult selle üürilepingu allkirjastanud ja üüritasu suurendamise leppis kostja isiklikult hagejaga kokku.
4.8.Pooled leppisid pooled kokku, et igakuiselt makstava üüri suuruseks on 775 eurot. Üürilepinguga leppisid pooled kokku ka selles, et üüritasule lisanduvad igakuiselt
2-25-106019 kõrvalkuludena kommunaalkulud. Üürnik kohustus tasuma üüri ja kommunaalkulud kuu
15.kuupäevaks. Vaidluse all ei olnud, et kostja ei olnud tasunud hagejale 15.11.2024– 15.02.2025 eluruumide kasutamise eest üüri kokku 2325 eurot, millest tagatisraha 675 euro maha arvamisel on võla jääk 1650 eurot. Samuti ei olnud kostja tasunud kommunaalkulusid 01.12.2024–15.02.2025 eest kokku 1651,50 eurot.
4.9.Tuginedes eeltoodule rahuldas maakohus hagi, mõistes kostjalt välja võla 3301,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 101,38 eurot ja viivise alates 28.02.2025 kuni üürivõla (1650 eurot) täieliku tasumiseni viivismääras 0,06% päevas tasumata üürivõlalt.
4.10.Kostja tasaarvestusavalduse osas leidis maakohus, et kostja tasaarvestuse vastuväitena esitatud nõue oli sedavõrd ebaselge, sest nõude aluseks olevad asjaolud olid selgelt välja toomata ja tõendamata (et saaks tuvastada VÕS §-des 285 ja 286 sätestatud kostja nõudeõiguse eeldused). Seetõttu ei olnud võimalik tasaarvestusavaldust sisuliselt lahendada. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
5.1.Maakohus leidis põhjendamatult, et pärast Forto Sistem registrist kustutamist tekkis hageja ja kostja vahel uus üürileping. Kostja selgitas nii vastuses hagile kui ka kohtuistungil, et ta ei sõlminud hagejaga uut üürilepingut, vaid täitis üksnes eelmise üürniku kohustusi eesmärgiga jätkata elamist hagejale kuuluvas korteris.
5.2.Maakohus ei viidanud ühelegi tõendile, millest nähtuks, et kostja oleks nõustunud kõigi nende tingimustega, mis sisaldusid hageja ja Forto Sistem vahel sõlmitud üürilepingus. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 9 ja TsÜS § 68 sätteid ning järeldas ekslikult, et kostja oli väljendanud tahet sõlmida uus üürileping. Maakohus ei tuvastanud, millal, kus ja millisel viisil väljendas kostja nõusolekut saada üürnikuks, ega seda, et kostja mõistis oma tegevuse õiguslikke tagajärgi. Samuti ei tuvastanud kohus poolte vahelist tahteavalduste vahetamist. Kohustuse ülevõtmine ei saa toimuda vaikimisi ega üksnes kaudsete tegude kaudu. Maakohus leidis ekslikult, et kostja poolt kommunaalkulude tasumine tõendab üürilepingu sõlmimist. Kostja kasutas korterit faktilise kasutajana ning tasus kommunaalkulusid kasutamisega seotud kuludena, mitte üürnikuna. Kostja kattis ajutiselt kulusid selleks, et mitte kaotada võimalust korteris edasi elada, kuid selline käitumine ei tähenda iseenesest üürilepingu sõlmimist.
5.3.Maakohus mõistis kostjalt põhjendamatult välja kommunaalkulud, kuigi poolte vahel puudus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkulepe, nagu nõuab VÕS §
292.Samas järeldas kohus, et uus üürileping tekkis üksnes poolte käitumise põhjal.
5.4.Maakohus ei analüüsinud kostja esitatud alternatiivseid selgitusi, mis kujutab endast tõendite ilmselgelt ebaõiget hindamist.
5.5.Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 175 lg-d 1 ja 2, kuna puudub kohustuse ülevõtmise leping. Kohustuse ülevõtmiseks on vajalik leping võlausaldaja ja kolmanda isiku vahel ning kolmanda isiku selge nõusolek kohustuse ülevõtmiseks. Samuti võib kolmas isik võtta üle võlgniku kohustuse üksnes võlausaldaja nõusolekul. Ainuüksi
2-25-106019 asjaolu, et kostja tasus teise isiku kohustusi, ei tähenda võla üleminekut, võlgniku asendamist ega algse võlgniku kohustustest vabastamist. Otsuses puudub analüüs selle kohta, millal täpselt lakkas Forto Sistem olemast võlgnik, millal sai kostjast väidetavalt võlgnik ja millisel viisil pooled sellises võlgniku asendamises kokku leppisid.
5.6.Maakohus oleks pidanud tuvastama, kas kostja sai registripidajalt vastavaid teavitusi, kas tal oli ligipääs e-äriregistrile, kas tal oli kohustus jälgida äriühingu registriandmeid ning miks peaks üldse eeldama, et kostja oli teadlik äriühingu registrist kustutamisest.
5.7.Maakohus ei selgitanud, miks pidi uus leping olema sõlmitud just samadel tingimustel. Selline lähenemine on vastuolus lepinguvabaduse põhimõttega. Maakohus tõlgendas kirjavahetust vääralt. Kirjavahetuse sisust nähtub, et see puudutas võlgade tasumist, mitte uue lepingu sõlmimist. Kirjavahetus ei sisalda kostja nõusolekut saada üürnikuks ega nõusolekut kõigi üürilepingu tingimustega.
5.8.Poolte õigussuhet oleks võimalik hinnata VÕS §-de 1027 ja 1028 või § 1037 alusel alusetu rikastumise sätete järgi. Sellisel juhul võiks hagejal olla õigus nõuda kostjalt nende kommunaalkulude hüvitamist, mille tasus hageja ning mis kujutasid endast kostja poolt korteri kasutamisel saadud hüve. Samas oleks kostjal õigus nõuda hagejalt korteris asunud kodumasinate remondile tehtud kulutuste hüvitamist. Kuna tegemist oleks vastastikuste rahaliste nõuetega, oleks nende suhtes võimalik kohaldada tasaarvestust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Siinses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 3586,86 eurot. Kuna asja hind on alla 7000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
8.Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
2-25-106019
9.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 2 1 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-1713363, p 15). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).
10.Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Maakohus on õigesti tuvastanud, et algne üürileping oli sõlmitud Forto Sistem ja hageja vahel, kuid asjas esitatud tõenditest, mis kajastavad kostja käitumist, saab järeldada, et kostja võttis üürilepingu täitmise üüritasude ja kommunaalkulude tasumise kohustuse näol üle ning seetõttu vastutab kostja hageja ees üürivõla ja kommunaalkulude võla tasumise eest. Maakohus ei ole tõendeid valesti hinnanud ning on oma järeldusi piisavalt põhjendanud. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esile toodud asjaolusid ja väiteid. Maakohus on neile vastuväidetele piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.
11.Kuivõrd kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele, puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
12.Arvestades, et kostja palus tühistada maakohtu otsuse tervikuna, on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, kuid sellekohaseid sisulisi põhjendusi kaebuses ei ole esitanud. Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
12.1.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335, p 14).
2-25-106019
12.2.Ringkonnakohus leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel, kuna kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ja kontrollib maakohtu poolt õigusnormide kohaldamise korrektsust.
12.3.Tegemist on maakohtu diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kuna kostja ei ole kaebuses esitanud põhjendusi, miks maakohus on tema hinnangul hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas eksinud, ei ole ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Maakohus kohaldas menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
15.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
16.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.