Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-26-2265
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10.august 2026, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-26-2265
Tsiviilasi
Bondora AS hagi K.L vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Bondora AS (registrikood: 11483929; aadress: Tammsaare tee 56, Tallinn, 11316 XXX ); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg (Advokaadibüroo LINDEBERG; e-post: Kostja: K.L (isikukood: XXX; aadress: XXX , 50604 XXX ; e-post:
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kuupäev 31.08.2026 30.09.2026 31.10.2026 30.11.2026 31.12.2026 31.01.2027 28.02.2027 31.03.2027 30.04.2027 31.05.2027
Osamakse summa
2-26-2265
30.06.2027 31.07.2027 31.08.2027 30.09.2027 31.10.2027 30.11.2027 31.12.2027 31.01.2028 29.02.2028 31.03.2028 30.04.2028 31.05.2028 30.06.2028 31.07.2028 31.08.2028 30.09.2028 31.10.2028 30.11.2028 31.12.2028 31.01.2029 28.02.2029 31.03.2029 30.04.2029 31.05.2029 30.06.2029 31.07.2029 31.08.2029 30.09.2029 31.10.2029 30.11.2029 31.12.2029 31.01.2030 28.02.2030 31.03.2030 30.04.2030 31.05.2030 30.06.2030 31.07.2030 31.08.2030 30.09.2030 31.10.2030
2.3 Juhul, kui kostja viivitab kohustuse täitmisega, on hagejal õigus nõuda viivist 0,06% päevas viivituses olevalt kohustuselt. Juhul, kui kostja viivitab vähemalt kolme järjestikkuse osamaksega tasumisega (sh osaliselt), muutub kogu tasumata nõue kohe sissenõutavaks ning hagejal on õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele. 2.4 Käesolevast kompromisslepingust tuleneva kohustuse korrektsel täitmisel on krediidilepingutest BL452189, BL4525703, BL4621128 ja BL4771481 tulenevad nõuded ammendavalt lahendatud ja hageja kinnitab, et tal puuduvad kostja vastu täiendavad nõuded seonduvalt krediidilepinguga nr BL452189, BL4525703, BL4621128 ja BL4771481.
2-26-2265 Bondora AS arveldusarvele nr EE687700771005424538. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Menetluse käik Bondora AS esitas kohtule hagiavalduse K.L vastu tarbijakrediidilepingutest nr BL4521893, nr BL4525703, nr BL4621128 ja nr BL4771481 tuleneva võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 12 751,38 eurot (s.o summa, mille moodustab põhivõlg ning intressi, tasumata arvete ja haldustasu võlgnevus) ning viivise hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 11 332,44 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku summas 1337,69 eurot. Lisaks mõista K.L-ilt Bondora AS kasuks välja viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni: summalt 4153,50 eurot 33,65% aastas, summalt 4831,77 eurot 24,99% aastas ning summalt 2347,17 eurot 31,49% aastas. Pooled esitasid 19.06.2026 kohtule kirjaliku kompromisslepingu. Kohus selgitas, et kompromissis märgitud 14 579,08 euro suuruse laenu tagastamise nõude kujunemine ja õiguslik alus on ebaselged, ning palus hagejal esitada selle summa üksikasjalik arvutuskäik ja õiguslik põhjendus. Hageja selgitas 10.07.2026 seisukohas nõude kujunemist. Hageja palus kinnitada 19.06.2026 kohtule esitatud kompromissleping. Alternatiivselt rahuldada hagi 14.04.2026 menetlusdokumendi resolutsioonis toodud ulatuses. Kohus määras tsiviilasjas nr 2-26-2265 kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 11.08.2026 ning andis pooltele võimaluse esitada enne kohtulahendi tegemist lõppseisukohad ja menetluskulude nimekirjad. Kostja leidis, et kuna ta ei ole menetluses tuginenud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele ning pooled on soovinud vaidluse lahendada kompromissiga, tuleks asja lahendamisel arvestada poolte tegelikku tahet. Kostja selgitas, et kuigi kompromissis kokkulepitud summa on hageja alternatiivsest nõudest suurem, võimaldaks kompromiss võlgnevust tasuda jõukohaste osamaksetena ja vältida täitemenetlust. Kostja märkis, et tal on tekkinud püsiv töökoht ja regulaarne sissetulek, kuid täitemenetlus ning töötasu arestimine võivad tema hinnangul ohustada töösuhte säilimist. Juhul kui kohus teeb sisulise otsuse, palus kostja määrata TsMS § 445 lg 1 alusel väljamõistetava summa tasumine ositi selliselt, et igakuine osamakse ei ületaks kompromissis kokkulepitud osamakse suurust. Hageja esitas menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-26-2265 on kokku 1754,80 eurot, sh riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulud 774,80 eurot. Kostja palus kompromissi kinnitamisel lükata osamaksete graafik ühe kuu võrra edasi ja määrata esimese osamakse tähtajaks 31.08.2026, kuna algselt kokkulepitud esimese osamakse tähtaeg on möödunud ning kahe osamakse tasumine augustis ei ole talle jõukohane. Lisaks vaidles kostja vastu hageja menetluskulude nõudele, leides, et tegemist ei ole keeruka ega advokaadi eriteadmisi nõudva vaidlusega ning laenude väljastamisega tegeleva äriühingu puhul peaks sellise võlanõude esitamine kuuluma tema töötajate tavapäraste tööülesannete hulka. Kohtumääruse põhjendused
2-26-2265 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus arvestab kompromissi kinnitamise üle otsustamisel kostja selgelt väljendatud tahet lahendada vaidlus poolte vahel sõlmitud kompromissiga. Kostja on teadlik kohtu tõstatatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise küsimusest ning asjaolust, et selle põhimõtte rikkumise korral võiks hageja nõue kujuneda kompromissis kokkulepitust oluliselt väiksemaks. Sellest hoolimata on kostja ühemõtteliselt kinnitanud soovi kompromissi sõlmimiseks. Kostja on seejuures rõhutanud, et ta ei ole menetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele tuginenud ning kompromiss vastab tema tegelikule tahtele ja majanduslikele huvidele. Kompromiss võimaldab kostjal täita kohustust tema sissetulekule vastavate jõukohaste osamaksetena, säilitada püsiva töösuhte ja regulaarse sissetuleku ning vältida täitemenetlust, sellega kaasnevaid täiendavaid kulusid ja töötasu võimalikku arestimist. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-582/23 (p 51) selgitanud, et tarbija õigus tõhusale kaitsele hõlmab ka õigust jätta oma õigused kasutamata ning kohus peab vajaduse korral arvestama tarbija väljendatud tahet, kui tarbija annab oma õigustest teadlikuna vaba ja teadliku nõusoleku. Kuivõrd kostja on käesolevas asjas kohtu tõstatatud võimalikest õiguslikest tagajärgedest teadlik ning on sellele vaatamata ühemõtteliselt kinnitanud soovi lahendada vaidlus kompromissiga, lähtub kohus kostja teadlikult väljendatud tahtest ja kinnitab poolte sõlmitud kompromissi. Kohus peab põhjendatuks kostja taotlust lükata kompromissis kokkulepitud osamaksete tasumise graafik ühe kuu võrra edasi. Kompromiss esitati kohtule 19.06.2026, mil kostjale jäi esimese osamakse tasumiseks piisav ajavahemik, kuid kompromissi kinnitamise üle otsustamise ajaks on algselt kokkulepitud esimese osamakse tähtpäev möödunud. Kostjalt kahe osamakse tasumise nõudmine augustis ei vastaks poolte kompromissi sõlmimisel kavandatud maksekorraldusele. Seetõttu määrab kohus esimese osamakse tähtpäevaks 31.08.2026 ja viimase osamakse tähtpäevaks 31.10.2030. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
2-26-2265 Menetluskulude osas leppisid pooled kokku, et kostja hüvitab hagejale õigusabikulud kokku 513,20 eurot, millest 150 eurot moodustab hagiavalduse koostamise kulu ning 363,20 eurot kohtunõudele vastamise ja kompromisslepingu koostamisega seotud õigusabikulu. Nimetatud menetluskulud sisalduvad kompromissis kokkulepitud 15 092,28 euro suuruses kogukohustuses. Kohus ei pea põhjendatuks hageja pärast kohtule kompromisslepingu esitamist kantud täiendavate õigusabikulude jätmist kostja kanda. Hagejat esindab menetluses vandeadvokaat, kellelt saab eeldada tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul kohaldatava õiguse, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõtte ja selle rikkumise võimalike õiguslike tagajärgede tundmist. Seetõttu ei saa kohtu poolt vastutustundliku laenamise põhimõttele tähelepanu juhtimisest ning sellega seoses täiendavate seisukohtade esitamisest tekkinud õigusabikulusid pidada kuludeks, mille kandmine tuleks täiendavalt panna kostjale. Lisaks ei olnud kohtule esitatud kompromissist arusaadav, kuidas oli kujunenud kompromissis kokkulepitud laenu tagastamise summa 14 579,08 eurot, eelkõige arvestades hageja enda esitatud oluliselt väiksemat alternatiivset nõuet vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise puhuks. Seetõttu pidi kohus paluma hagejal esitada kompromissis märgitud nõude arvutuskäigu ja selgitada selle kujunemise õiguslikke aluseid. Nõude suuruse ja selle kujunemise kohtule arusaadavaks tegemine on eelkõige hageja ülesanne ning selleks tehtud täiendavate toimingute kulusid ei ole põhjendatud jätta kostja kanda. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks lähtuda menetluskulude osas poolte kompromissis kokkulepitust, mille kohaselt hüvitab kostja hagejale õigusabikulud 513,20 euro ulatuses.
Tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 490 eurot Bondora AS arveldusarvele nr EE687700771005424538. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.