lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-101995/9

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 10.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-101995/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1451
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-14
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-10
Vastus
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-26
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2025-04-08
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-02
Taotlus
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-28

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Määruse tegemise aeg ja koht

10. august 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-26-101995

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi B.M vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagiavaldusest loobumise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

vastuvõtmine

ja

Kostja B.M (isikukood XXX) Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada osaühingu EUROPARK ESTONIA 10. juuni 2026. a hagist loobumise taotlus ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-101995.
2.Jätta menetluskulud B.M-i kanda. Mõista B.M-ilt osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja menetluskulud 202 eurot 50 senti.
3.Mõista B.M-ilt osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt 202 eurot 50 senti) alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Rahuldada osaühingu EUROPARK ESTONIA 10. juunil 2026 esitatud riigilõivu tagastamise taotlus. Tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr EE507700771007682828 17 eurot 50 senti selgitusega „Tsiviilasi nr 2-26-101995, riigilõivu osaline tagastamine“, kasutades viitenumbrit 7565690.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-25-130716/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-117833/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 24.08.20262-26-115161/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 24.08.20262-26-115618/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 24.08.20262-26-108846/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Toimetada määrus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramine ei ole vaidlustatav.

ASJAOLUD

1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 26. jaanuaril 2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse B.M-i (kostja) vastu 85 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 10. märtsi 2026 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Harju Maakohtule, sest kostja esitas vastuväite. Harju Maakohus edastas
29.aprillil 2026 hagi kohtualluvuse alusel Tartu Maakohtule.
2.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt leppetrahvivõlgnevust summas 70 eurot, menetluskulude ja viivise väljamõistmist, kuna kostja, olles sõiduki numbrimärgiga 056TMT omanik/vastutav kasutaja, parkis nimetatud sõidukit 13. detsembril 2025 hageja opereeritavale parkimisalale parkimislepingu tingimusi rikkudes.
3.Hageja esitas 10. juunil 2026 taotluse hagist loobumiseks, kuna kostja tasus 2. juunil 2026 hagejale 70 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele. Lisaks taotles hageja, et talle tagastataks hagist loobumise tõttu pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 17 eurot 50 senti. Hageja palub ülejäänud riigilõiv mõista välja kostjalt, samuti jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Kostja 6. augusti 2026 seisukoha kohaselt nõustub kostja hageja taotlusega lõpetada käesolev menetlus seoses põhinõude tasumisega, kuid ei nõustu hageja taotlusega mõista menetluskulud välja kostjalt. Alles hagimenetluses esitatud hagiavalduse ja selle lisade kaudu sai kostja esmakordselt tutvuda leppetrahvi aluseks olevate dokumentide ja tõenditega. Pärast nende materjalidega tutvumist möönis kostja, et nõue puudutab tema vastutaval kasutusel olnud sõidukit ning tasus 70 euro suuruse leppetrahvi. Kostja leiab, et tema käitumine on olnud kogu menetluse vältel heauskne. Kostja ei ole keeldunud põhjendatud nõude täitmisest, vaid tal puudus enne hagimenetlust võimalus nõude põhjendatust kontrollida. Niipea kui hageja esitas vajalikud tõendid käesoleva menetluse raames, täitis kostja põhinõude vabatahtlikult.

KOHTU SEISUKOHT

5.Hageja võib hagist TsMS § 429 lg 1 järgi loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hagist loobumine on TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt menetluse lõpetamise alus. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 teise lause järgi hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumise taotlus tuleb rahuldada, loobumine vastu võtta ning menetlus lõpetada. Kohus lõpetab menetluse TsMS § 431 lg 1 kohaselt määrusega. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama hagiga tema vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu on lõpetamisel TsMS § 432 kohaselt samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.
6.Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagimenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 punkti 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on käesolevas asjas tasunud hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 35 eurot. Tagastamisele kuulub pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr

EE507700771007682828 (LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-26-101995, riigilõivu osaline tagastamine“ ja kasutades viitenumbrit 7565690.

7.TsMS § 168 lõige 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama sätte lõige 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lõige 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohtu praktika kohaselt eeldab TsMS § 168 lg 5 kohaldamine muu hulgas seda, et hageja pöördus enne hagist loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult. Kui kostja rahuldab nõude alles pärast hagi esitamist, tuleb hageja kohtusse pöördumist üldjuhul pidada põhjendatuks ning kostjal tuleb kanda hagist loobutud nõudega seotud senised menetluskulud (vt RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007/36, p 14). Käesolevas asjas tasus kostja leppetrahvi alles pärast hagi menetlusse võtmist. Seega ei olnud kostja hagi esitamise ajaks oma kohustust täitnud ning hagejal oli sel ajal põhjendatud vajadus pöörduda oma õiguse maksmapanekuks kohtu poole. Asjaolu, et kostja tasus leppetrahvi hiljem kohtumenetluse käigus, ei muuda tagantjärele hagi esitamist põhjendamatuks. Seejuures oli kostjal olnud võimalus oma kohustus täita juba enne hagimenetluse algatamist, sealhulgas maksekäsu kiirmenetluse raames. Kostja väide, et tal ei olnud võimalik nõude põhjendatust kontrollida (puudusid leppetrahvi aluseks olevad dokumendid ja tõendid) ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Kostjal oli võimalus pöörduda otse hageja poole selgituste saamiseks, kuid kostja ei ole seda teinud. Kostja tegevusetuse tõttu pidi hageja kandma kulusid, mis kaasnesid nõude kohtusse esitamise ja menetlemisega. Seetõttu ei oleks põhjendatud panna neid kulusid hageja kanda üksnes põhjusel, et kostja otsustas nõude rahuldada pärast hagi menetlusse võtmist. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja pöördumine kohtusse oli põhjendatud ning hageja loobumine hagist või nõude vastavas osas tagasi võtmine oli tingitud kostja poolt leppetrahvi tasumisest pärast hagi esitamist. Seetõttu on TsMS § 168 lg 5 alusel põhjendatud jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude tema enda kanda jätmiseks puudub käesoleval juhul alus. Kostjal oli võimalus täita oma kohustus enne kohtumenetluse algatamist, kuid ta jättis selle tegemata ning rahuldas nõude alles pärast hagi menetlusse võtmist.
8.Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 435 eurot s.o riigilõiv 100 eurot (millest hageja palub kostjalt välja mõista 82 eurot 50 senti), kulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest 315 eurot (2 tundi 15 minutit tunnihinnaga 140 eurot tund). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (82 eurot 50 senti). Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on

avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks õigusabile 1 tunni. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 140 eurot. Hagejat on menetluses esindanud mitteadvokaadist esindaja. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu ühe tunni eest 100 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 202 eurot 50 senti (82,5+20+100, käibemaksuta). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud tuleb hageja taotlusel kanda EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele EE642200221076244488, märkides selgituseks tsiviilasja numbri ja kasutades viitenumbrit 7565690

9.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramine ei ole vaidlustatav. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.08.20262-26-109116/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 24.08.20262-26-10507/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja