Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht: A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post: [email protected]); Kostja: R U (isikukood xxxx, elukoht hagiavalduses: xxxx).
2.Välja mõista kostjalt R U’ilt hageja Bondora AS kasuks 3 081 (kolm tuhat kaheksakümmend üks) eurot ja 90 senti (sh põhinõue lepingu XXXX osas summas 844.17 eurot ja intress summas 36.08 eurot ning põhinõue lepingu XXXX osas summas 2 111.41 eurot ja intress summas 90.24 eurot).
3.Jätta hagi rahuldamata ülejäänud intressi 188.45 eurot, lepingute haldustasu kokku 39.68 eurot, sissenõudmiskulude 10 eurot, lisateenuste 14.99 eurot, viiviste kokku 287.16 eurot viivise alates 30.07.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni lepingu 1 raames 32.3% tagastamata krediidisummalt aastas ja lepingu 2 raames 32.3% tagastamata krediidisummalt aastas nõudes.
4.Jätta menetluskulud 67% ulatuses kostja ja 33% ulatuses hageja kanda ning välja mõista kostjalt R U’ilt hageja Bondora AS kasuks menetluskulud kokku summas 509 (viissada üheksa) eurot ja 20 senti (so 67% riigilõivust 560 eurost, õigusabikuludest 180 eurost ja maksekäsu kiirmenetluse kuludest 20 eurost). 1 (9)
2-24-114261
5.Välja mõista kostjalt R U’ilt hageja Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (509.20 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 385 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS esitas 15.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3 450.65 euro saamiseks. Kohus tegi 16.04.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud aadressil xxxx ja e-posti aadressil xxxx kätte toimetada.
2.Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 23.07.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
3.Bondora AS esitas 31.07.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse R U vastu tagastamata krediidisumma kokku 2 955.58 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi kokku 314.77 eurot, lepingute haldustasu kokku 39.68 eurot, sissenõudmiskulude 10 eurot, lisateenuste 14.99 eurot, viiviste kokku 287.16 eurot ja edaspidiste viiviste nõudes.
4.Viru Maakohtu 12.08.2024 kohtumäärusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so kohtualluvuse valiku põhistamiseks, 7 päeva määruse kättesaamisest.
5.Hageja esitas 23.08.2024 selgituse. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja R U on sõlminud tarbijakrediidilepingud XXXX ja XXXX. Lepingu XXXX üldtingimused: Hageja andis kostjale laenu summas 850 eurot; Poolte kokkulepitud intressimäär oli 32.3% aastas tagastamata krediidisummalt; Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas; Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 50 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel; Krediidi kulukuse määr lepingus on 49.61%. Lepingu XXXX üldtingimused: Hageja andis kostjale laenu summas 2 126 eurot; Poolte kokkulepitud intressimäär oli 32.3% aastas tagastamata krediidisummalt; Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas; Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel; Krediidi kulukuse määr lepingus on 49.67%. 2 (9)
2-24-114261 Lisaks poolte vahel sõlmitud lepingu eritingimustele kohaldatakse poolte kokkuleppel hageja üldtingimusi, mis on välja toodud lepingus. Lepingu sõlmimise ajal vastas leping kostja laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ning tarbimislaenude turutingimustele. Kostja on kinnitanud laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele ning vajadustele. Samuti on kostja kinnitanud laenu võtmisega, et ta vastab Bondora AS laenuvõtja tingimustele ning on põhjalikult tutvunud laenulepinguga, sh üld- ja eritingimuste ning kasutustingimustega. Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus hageja kostjale 2 800 eurot kostja märgitud arveldusarvele. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja (korduvalt) rikkus. Sellest tulenevalt alustas hageja võlgnevuse sissenõudmise menetlust ning edastas kostjale mh kirjalikke teatisi kokkulepitud maksekohustuse täitmiseks ja meelde tuletamiseks. Sellest hoolimata ei asunud kostja korrektselt lepingujärgseid kohustusi täitma. Hageja hoiatas 11.03.2024 saadetud teatisega kostjat lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Sellest hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukordi ning täita lepingust tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 12.04.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingud üles.
6.Leping XXXX: Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 5.83 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 844,17 eurot, mis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 32.3% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 89.91 eurot, mis on kujunenud järgnevalt. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 08.12.2023 kuni 08.04.2024 tasumisele 112,03 eurot, mida kostja tasus summas 22,12 eurot. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale lepingu ülesütlemise järgselt intressidelt võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset, tuleb lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress summas 89,91 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt haldustasu, milleks oli 4% laenusummast aastas. Haldustasu arvestatakse lepingu eritingimustes väljatoodud esialgselt laenusummalt ning see sisaldub igakuises maksegraafikus. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 2.83 eurot, mis on arvestatud perioodi 08.01.2024 kuni 08.04.2024 eest (s.o neli kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 11.32 eurot hageja kasuks välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 9.1. alusel on pooled leppinud kokku, et viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga. See tähendab, et antud juhul on viivisemääraks lepingu tingimustes sätestatud intressimäär ehk 32,3% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 12.04.2024 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 0,98 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 844.17 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt. Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 82.02 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 30.07.2024 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 32.3% tagastamata krediidisummalt aastas. 3 (9)
2-24-114261 Leping XXXX: Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 14.59 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 2 111,41 eurot, mis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 32.3% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 224.86 eurot, mis on kujunenud järgnevalt. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 08.12.2023 kuni 08.04.2024 tasumisele 280,17 eurot, mida kostja tasus summas 55,31 eurot. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale lepingu ülesütlemise järgselt intressidelt võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset, tuleb lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress summas 224,86 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt haldustasu, milleks oli 4% laenusummast aastas. Haldustasu arvestatakse lepingu eritingimustes väljatoodud esialgselt laenusummalt ning see sisaldub igakuises maksegraafikus. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 7.09 eurot, mis on arvestatud perioodi 08.01.2024 kuni 08.04.2024 eest (s.o neli kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 28.36 eurot hageja kasuks välja mõista. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse- Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutstegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel (ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagasite andja kohta) täiendavalt sissenõudmiskulu, mille määrad on sätestatud VÕS § 1132 lg-s 2. Samuti on hageja veebilehel toodud välja hinnakiri seoses meeldetuletuskirjadega. Lepingu p.13.4 alusel kannab laenuvõtja sissenõutavaks muutunud võla sissenõudmise kulud. Ülaltoodust tulenevalt palub hageja lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 10 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud 14.01.2024 ja 08.02.2024. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 9.1. alusel on pooled leppinud kokku, et viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga. See tähendab, et antud juhul on viivisemääraks lepingu tingimustes sätestatud intressimäär ehk 32,3% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 12.04.2024 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 2,44 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 2111.41 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt. Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 205.14 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 30.07.2024 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 32.3% tagastamata krediidisummalt aastas. Pooled on laenulepingu sõlmimisel leppinud kokku p-s 8.4, et laenuandja pakutava lisatoote või teenuse kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu laenuandja veebilehel avaldatud hinnakirja alusel. Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik sellised tasud laenuvõtjale portaalis edastatud teate alusel teates märgitud maksetähtaja jooksul. Maksehäire edastamise teate maksumuseks on 14.99 eurot. 4 (9)
2-24-114261
7.Kostja deklareeris lepingu XXXX laenutaotluses oma sissetulekuks 1 000 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 570,4 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 140.78 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 300 eurot. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid avalikustatud maksehäireid. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 20.08 eurot. Kostja deklareeris lepingu XXXX laenutaotluses oma sissetulekuks 1 000 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 570,4 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 140.78 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 300 eurot. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid avalikustatud maksehäireid. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 50.72 eurot.
8.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma kokku 2 955.58 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi kokku 314.77 eurot, lepingute haldustasu kokku 39.68 eurot, sissenõudmiskulude 10 eurot, lisateenuste 14.99 eurot, viivised kokku 287.16 eurot ja viivis alates 30.07.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni lepingu 1 raames 32.3% tagastamata krediidisummalt aastas ja lepingu 2 raames 32.3% tagastamata krediidisummalt aastas. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 760 eurot, sh riigilõiv 560 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras..
9.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
10.Viru Maakohus võttis 23.08.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Maksekäsu kiirmenetluses politseile tehtud päringu 10.07.2024 vastuse kohaselt puudub politseil informatsioon isiku R U kohta. Aadressil xxxx isik ei ela ning viimane kokkupuude isikuga politseil oli 2020 aastal. Isiku võimalik asukoht on xxxx. Sellepärast on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohtudokumendid on loetud kätte toimetatuks 01.11.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.
12.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 5 (9)
2-24-114261
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
14.Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised asjaolud: 1) Bondora AS ja kostja sõlmisid 09.11.2023 krediidilepingud nr XXXX ja XXXX. Krediidilepingu XXXX summa 850 eurot, intressimäär 32.3% aastas, krediidi kulukuse määr 49.61%, tagasimakse iga kuu 8. kuupäevaks, esimene makse 30.69 eurot ja ülejäänud maksed 31.54 eurot, 60 osamakset, lepingutasu 50 eurot; krediidilepingu XXXX summa 2 126 eurot, intressimääraga 32.3% aastas, krediidi kulukuse määr 49.67%, makse iga kuu 8. kuupäevaks, esimene makse 76.75 eurot ja ülejäänud maksed vaheldumisi 78.9 ja 78.91 eurot, viimane osamakse 78.95 eurot, 60 osamakset, lepingutasu 126 eurot; 2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. 3) Lepingute alusel kasutas kostja krediiti kokku 2 800 eurot. 4) Kostja on krediidilepingute katteks teinud põhiosa tagasimakseid summas 20.42 eurot; 4) Kostja jäi lepingute suhtes tasumisega viivituses alates jaanuarist 2024. a, seda vähemalt kolme, jaanuari, veebruari ja märtsi osamaksete tasumisega. 5) Kostjale saadeti 11.03.2024 lepingute ülesütlemise hoiatus, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidilepingud üles öelda ning et see lõppes 12.04.2024.
15.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude 6 (9)
2-24-114261 tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
16.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).
17.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
18.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks kostja laenuvõimet kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20106661, p 55). Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Hagiavalduses märgitud järeldus esimese lepingu kohta „Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 20,08 eurot“ näitab kohtu hinnangul välja krediidiandja hooletust. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 7 (9)
2-24-114261
19.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
20.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse perioodil intressimäär alates 09.11.2023 kuni 31.12.2023 4% aastas ja 01.01.2024 kuni 12.04.2024 4.50% aastas.
21.Lepingu XXXX alusel kasutas kostja krediiti 850 eurot ja lepingu XXXX alusel 2 126 eurot, millest peale lepingutasude kinnipidamist on kostjale kokku makstud 2 800 eurot. Tagasi on põhinõude katteks makstud kokku summa 20.42 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 12.04.2023 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult lepingu XXXX osas 844.17 eurot ja lepingu XXXX alusel 2 111.41 eurot, kokku 2 955.58 eurot. Seadusjärgne intress (alates 09.12.2023 ehk väljamakse tegemisele järgmisest päevast) kuni lepingute ülesütlemiseni 12.04.2023 on lepingu XXXX osas 36.08 eurot ja lepingu XXXX osas 90.24 eurot, kokku summas 126.32 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhinõue lepingu XXXX osas summas 844.17 eurot ja intress summas 36.08 eurot ning põhinõue lepingu XXXX osas summas 2 111.41 eurot ja intress summas 90.24 eurot.
22.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude lepingu XXXX osas summas 844.17 eurot ja lepingu XXXX osas summas 2 111.41 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.
23.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 10 eurot lähtudes VÕS 113 2 lg 1 ja lg 2 sätestatust, kokkulepitud lepingu haldustasu ja maksehäire edastamise teate tasusid. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu, lepingu haldustasu ja maksehäire edastamise teate tasu väljamõistmiseks.
24.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue lepingu XXXX osas summas 844.17 eurot ja intress summas 36.08 eurot ning põhinõue lepingu XXXX osas summas 2 111.41 eurot ja intress summas 90.24 eurot, kõik kokku 3 081.90 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata. 8 (9)
2-24-114261
MENETLUSKULUD
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 67% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 67% kostja ja 33% hageja kanda.
26.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 560 eurot, menetluskulud summas 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 1.5 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja EFTA Legal OÜ teenust 120 eurot tunnis. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 15.04.2024 summas 124.78 eurot ning hagiavalduse esitamisel 31.07.2024 summas 435.22 eurot, kokku 560 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 760 eurot, s.h riigilõiv 560 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 67% 760 eurost, so 509.20 eurot.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.