Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
16406,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood 11919806, asukoht XXX-i) esindaja CC
vastu
Kostja: XX (ik XXX, elukoht XXX-i )
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu.
2.Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 02.08.2022 kompromissilepingust/võlatunnistusest nr x tulenev võlgnevus kompromissisummas 13 418,72 eurot, sealhulgas põhinõue 10 023,07 eurot, enne 02.08.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 3365,65 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot.
3.Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja sissenõudekulu 35 eurot.
4.Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 10 023,07 eurot ajavahemiku 06.10.2022 kuni 08.02.2023 eest summas 757,74 eurot.
Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 10 023,07 eurot ajavahemiku 09.02.2023 kuni 17.07.2026 eest summas 7547,37 eurot.
6.Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja alates 18.07.2026 kuni põhinõude täitmiseni viivis põhinõudelt 10 023,07 eurot määras 0,06% päevas, kuid mitte rohkem kui 1717,96 eurot.
7.Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud kokku 1400 eurot, sealhulgas riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulu 420 eurot.
8.Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle
Tsiviilasi nr 2-23-2240 lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) ja XX (kostja) 02.08.2022 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr x (kompromissileping). Kostja varasem võlgnevus tekkis tarbijakrediidilepingust Y nr W, mis oli sõlmitud 28.09.2021. Kostja võlgnes algse lepingu alusel 10 023,07 eurot põhivõlga ja 3366,65 eurot viiviseid. Kuna kostja ei suutnud võlgnevust kogu ulatuses tasuda, sõlmisid pooled 02.08.2022 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr x, millega hageja loobus viivisenõudest 1 euro ulatuses ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetena kompromiss summas 13 388,72 eurot, millele lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Hageja on seisukohal, et kompromissilepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale lepingus märgitud kompromissisumma.
1.2.Kostja rikkus kompromissilepingut, jättes maksegraafikus märgitud maksed tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses tasumata. Kompromissilepingu punkt 3.1 kohaselt muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks, kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt ning vähemalt kaks graafikujärgset makset on osaliselt või täielikult hilinenud. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks alates 05.10.2022 osamakse tähtaja möödumisest. Kompromissilepingu punkti 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt ning hageja arvestas viivist alates 06.10.2022.
1.3.Sissenõudekulu nõudes tugines hageja VÕS § 1132 lg 2 p-le 3. PlusPlus Baltic OÜ, kui sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja, saatis kostjale aadressil XXX, 80045 kolm tasulist meeldetuletuskirja: 17.10.2022 maksumusega 25 eurot, 21.11.2022 maksumusega 5 eurot ja 09.01.2023 maksumusega 5 eurot. Hageja jäi 04.12.2023 puuduste kõrvaldamise avalduses seisukohale, et ta on võlgnevuse sissenõudmiseks pöördunud kohtuvälise esindaja poole, esindaja on esitanud teenuse eest arve ning hageja on kandnud võlgnevuse sissenõudmisel reaalseid kulusid. Hageja on seisukohal, et tal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kokku 35 eurot.
1.4.Kohtu 15.01.2025 nõudele vastates esitas hageja 27.01.2025 seisukoha vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise ja krediidi kulukuse määra kohta. Esialgne võlausaldaja 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-2240 Bigbank AS hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte analüüsi ning sisemiste ja avalike andmebaaside põhjal, sealhulgas kontrollis Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit, ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused, kostja keskmine igakuine netopalk oli 1300 eurot ning tööandja x XX-i OÜ. Kostja olemasolevad igakuised finantskohustused olid 268 eurot ning koos uue yu nr W igakuise osamaksega 317,86 eurot moodustasid kohustused kokku 585,86 eurot ehk 45,07% kostja igakuisest sissetulekust, mis jäi alla krediidiandja sise-eeskirjades lubatud 55% piirmäära. Hageja leidis, et Bigbank AS järgis VÕS § 4034 ja KAVS § 50 kohaseid hoolsus- ja kontrollikohustusi ega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
1.5.Krediidi kulukuse määra kohta selgitas hageja, et 28.09.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu Y nr W krediidi kulukuse määr oli 17,56% aastas ning krediidi kogukulu 22 952,73 eurot. Hageja järgi lähtuti krediidi kulukuse määra arvutamisel eeldusest, et krediidisumma oli 15 000 eurot, intressimäär 14,9% aastas, lepingutasu 450 eurot, igakuine lepinguhaldustasu 1,50 eurot ning krediit tagastatakse 72 kuu jooksul. Hageja leidis, et krediidi kulukuse määr 17,56% aastas ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud kuue kuu keskmist määra enam kui kolm korda, kuivõrd 18,68% × 3 = 56,04%, mistõttu ei ole tarbijakrediidileping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.
1.6.Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 02.08.2022 kompromissilepingust nr x tulenev võlgnevus kompromissisummas 13 418,72 eurot, sealhulgas põhinõue 10 023,07 eurot, enne 02.08.2022 sissenõutavaks muutunud viivised 3365,65 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot; viivis põhinõudelt 10 023,07 eurot ajavahemiku 06.10.2022–08.02.2023 eest summas 757,74 eurot; sissenõudekulu 35 eurot; samuti alates 09.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni viivis 0,06% päevas põhinõudelt, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, ning menetluskuludelt viivis seaduses sätestatud ulatuses.
2.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
2.1.Dokumendid toimetati kostjale KÄPO-s kätte 16.02.2024 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 01.03.2024 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjustel.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-121-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt.
5.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud hagejaga 02.08.2022 sõlmitud võlatunnistust. Üksnes juhul, kui tegemist on tehinguga, saab anda hinnangu, kas väidetud 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-2240 võlatunnistus on abstraktne (konstitutiivne) (VÕS § 30) või kausaalne (deklaratiivne). See, millist liiki ja sisuga võlatunnistusega on tegemist, tuleb välja selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. Võlatunnistuse liigi kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (vt ka RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601/61, p 16.2).
6.Kohtu hinnangul tuleb 02.08.2022 kompromissilepingut/võlatunnistust nr x tõlgendada selliselt, et pooled soovisid reguleerida juba tekkinud võlgnevuse tasumise korda ja võimaldada kostjal täita kohustus maksegraafiku alusel. Kostja tunnustas kompromissilepingus olemasolevat võlgnevust ning võttis kohustuse tasuda hagejale kokkulepitud kompromissisumma lepingus ja selle lisas sätestatud tähtaegadel.
7.Kompromissilepingu sõlmimine ei tähenda siiski, et kostja kui tarbija oleks loobunud seadusest tulenevatest imperatiivsetest tarbijakrediidi kaitsenormidest. VÕS § 421 kohaselt ei või tarbijakrediidilepingu kohta sätestatust tarbija kahjuks kõrvale kalduda. Seetõttu tuleb ka kompromissilepingule tugineva nõude puhul hinnata, kas algse tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järgiti tarbijakrediidi imperatiivseid nõudeid, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Võlatunnistuse ja kompromissilepingu tõlgendamisel tuleb arvestada, et poolte ühine eesmärk oli reguleerida juba tekkinud võlgnevuse tasumise korda ja võimaldada kostjal täita kohustus maksegraafiku alusel. Kompromissilepinguga tunnustas kostja olemasolevat võlgnevust ning võttis hageja ees kohustuse tasuda kokkulepitud kompromissisumma lepingus ja selle lisas sätestatud tähtaegadel. Seega on hageja nõude vahetuks aluseks poolte 02.08.2022 sõlmitud kompromissileping/võlatunnistus nr x.
9.Samas ei saa kompromissilepingut tõlgendada selliselt, et kostja kui tarbija oleks loobunud seadusest tulenevatest imperatiivsetest tarbijakrediidi kaitsenormidest või et kohus ei võiks kontrollida algse tarbijakrediidilepingu kooskõla tarbijakrediidi regulatsiooniga. VÕS § 421 kohaselt ei või tarbijakrediidilepingu kohta sätestatust tarbija kahjuks kõrvale kalduda. Seetõttu ei välista võlatunnistus ega kompromissileping kohtu kohustust hinnata, kas algse tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järgiti muu hulgas vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kas nõude aluseks olev õigussuhe ei ole vastuolus tarbijakrediidi imperatiivsete sätetega.
10.Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus sellest, et kompromissilepingust tuleneb kostjale iseseisev maksekohustus tasuda hagejale kokkulepitud kompromissisumma maksegraafiku kohaselt, kuid see kohustus on seotud algsest tarbijakrediidilepingust tulenenud võlgnevusega ega välista tarbijakrediidi imperatiivsete normide kontrolli. Selline tõlgendus tagab ühelt poolt kompromissilepingu kui poolte kokkuleppe kehtivuse ja täidetavuse ning teiselt poolt tarbijale seadusega tagatud kaitse säilimise.
11.Riigikohus on 03.06.2021 tsiviilasjas nr 2-19-5601 selgitanud, et kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik oli loobutavatest vastuväidetest teadlik või pidi neist teadma ja sai loobumise tagajärjest aru (vt RKTKo 18.12.2013 nr 3-2-1-146-13, p 24), on võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik ning võlgnik saab võlale esitada üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta võlatunnistuse andmisega loobunuks. Missugustest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega loobutud, tuleb kohtutel välja selgitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki.
12.Riigikohtu praktika kohaselt tuleb deklaratiivse võlatunnistuse puhul hinnata, millistest vastuväidetest võlgnik võlatunnistuse andmisega loobus, arvestades võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki. Tarbijakrediidist tuleneva võlgnevuse 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-2240 puhul ei saa võlatunnistust ega kompromissilepingut tõlgendada selliselt, et tarbija loobub tarbijakrediidi imperatiivsetest kaitsenormidest tulenevatest vastuväidetest.
13.Seetõttu ei välista kompromissileping kohtu kohustust kontrollida algse tarbijakrediidilepingu kooskõla VÕS §-des 402–421 sätestatud tarbijakrediidi regulatsiooniga. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine oleks tuvastatud, tuleks arvestada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärgi. Käesolevas asjas tuleb seega hinnata, kas hageja on VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendanud, et algne krediidiandja Bigbank AS täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused.
14.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks laenuandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta. Laenuandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).
15.Hageja esitas kohtu nõude peale 27.01.2025 täiendava seisukoha ning lisas kostja laenutaotluse ja arvelduskonto väljavõtte. Esitatud tõenditest ja hageja selgitustest nähtub, et Bigbank AS hindas kostja krediidivõimelisust enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist laenutaotluses esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte analüüsi ning sisemiste ja avalike andmebaaside põhjal. Hageja selgitas, et krediidiandja kontrollis muu hulgas kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, krediidiajalugu, maksehäirete puudumist, ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit. Laenutaotlusest nähtub, et kostja märkis oma nelja kuu keskmiseks netosissetulekuks 1300 eurot, tööandjaks x XX-i OÜ, ülalpeetavate arvuks ühe ning olemasolevateks igakuisteks kohustusteks Swedbanki ees kokku 268 eurot. Arvelduskonto väljavõttest nähtub regulaarne töötasu laekumine ja olemasolevate krediidikohustuste teenindamine. Hageja esitatud andmetel lisandus uue yu nr W igakuine osamakse 317,86 eurot ning kostja igakuised kohustused olid koos uue laenuga kokku 585,86 eurot ehk 45,07% kostja 1300 euro suurusest netosissetulekust. Nimetatud kohustuste suhe sissetulekusse jäi alla krediidiandja sise-eeskirjades lubatud 55% piirmäära. Kuigi arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostjal ei olnud märkimisväärset rahalist puhvrit, ei tulene sellest ega muudest esitatud tõenditest, et krediidiandja pidi lepingu sõlmimise ajal järeldama, et kostja ei ole võimeline krediiti jooksva sissetuleku arvelt teenindama. Kohus leiab seetõttu, et hageja on VÕS § 4034 lg 13 mõttes tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist ning Bigbank AS ei rikkunud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.Hageja nõue põhineb 02.08.2022 kompromissilepingul/võlatunnistusel nr x, millega pooled ajatasid kostja olemasoleva kohustuse ja leppisid kokku selle tasumises maksegraafiku alusel. Kompromissilepingu eesmärk ei olnud anda kostjale uut krediiti ega suurendada tema rahastamisvõimalust, vaid reguleerida juba tekkinud ja sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmise korda. Seetõttu ei olnud hagejal kompromissilepingu sõlmimisel kohustust uuesti hinnata kostja krediidivõimelisust samas ulatuses nagu uue tarbijakrediidilepingu sõlmimisel. 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-2240 Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tuli hinnata eeskätt algse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga. Kuna kohus ei tuvastanud, et Bigbank AS oleks algse tarbijakrediidilepingu sõlmimisel rikkunud VÕS § 4034 kohaseid kohustusi, puudub alus kohaldada VÕS § 4034 lg 7 tagajärgi või nõuda hagejalt nõude ümberarvestamist seadusjärgse intressimäära ja muude tasude kõrvalejätmise alusel.
17.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
18.Kohus hindab eraldi ka kompromissilepingus kokkulepitud viivisemäära. Kompromissilepingu punkti 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivise eesmärk on hüvitada rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tulenev kahju ja motiveerida kohustuse tähtaegset täitmist. Arvestades, et kompromissileping sõlmiti juba tekkinud võlgnevuse ajatamiseks, hageja loobus osaliselt viivisenõudest ja võimaldas kostjal tasuda võlgnevust pikaajalise maksegraafiku alusel, ei ole kokkulepitud viivisemäär 0,06% päevas käesoleva asja asjaoludel ebamõistlikult suur ega kostjat tarbijana ebamõistlikult kahjustav. Kostja ei ole viivisemäära suurusele vastu vaielnud ega esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kokkulepitud viivis ületab mõistliku hüvitus- või mõjutusfunktsiooni piire. Seetõttu on hagejal õigus nõuda viivist kompromissilepingus kokkulepitud määras, arvestades hageja enda taotluses märgitud ülempiiri, et viivis ei ületa kokku põhinõude suurust.
19.TsMS § 367 võimaldab hagejal nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate viiviste ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagiavalduses nõudnud viivist põhinõudelt 10 023,07 eurot alates 09.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,06% päevas, kuid kokku koos enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kuna kohus on leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,06% päevas ei ole käesoleva asja asjaoludel ebamõistlikult suur ning hageja on piiranud viivise kogusumma põhinõude suurusega, on hageja nõue TsMS § 367 alusel põhjendatud. Kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis tuleb seetõttu kindla summana välja mõista ning alates 18.07.2026 kuni põhinõude täitmiseni tuleb välja mõista edasine viivis, arvestades hageja taotletud ülempiiri. Võlaperiood
Päevamäär
Summa päevas
Päevi Perioodi viivis
09.02.2023–31.12.2023
0,06%
6,013842 eurot
1960,512492 eurot
01.01.2024–31.12.2024
0,06%
6,013842 eurot
2201,066172 eurot
01.01.2025–31.12.2025
0,06%
6,013842 eurot
2195,05233 eurot
01.01.2026–17.07.2026
0,06%
6,013842 eurot
1190,740716 eurot
7547,37 eurot
Kokku
20.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulu 35 eurot. Asjas esitatud kompromissilepingust ei nähtu poolte eraldi kokkulepet sissenõudekulude hüvitamise kohta. Seetõttu ei saa nõuet rahuldada lepingulise sissenõudekulu kokkuleppe alusel. Kohus ei ole siiski seotud hageja esitatud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab õigust ise. Hageja on esitanud asjaolud ja tõendid selle kohta, et kostja jättis kompromissilepingust tuleneva maksekohustuse täitmata, hageja pöördus võlgnevuse sissenõudmiseks kohtuvälise esindaja poole, kostjale saadeti 17.10.2022, 21.11.2022 ja 09.01.2023 võlateatised ning hagejale esitati nende toimingute eest PlusPlus Baltic OÜ 07.02.2023 arve summas 35 eurot. Kostja ei ole hageja esitatud asjaoludele ega kulu suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et nimetatud kulu on tekkinud 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-2240 kostja maksekohustuse rikkumise tõttu ning on VÕS § 115 lg 1 ning § 127 lg-te 1 ja 2 alusel käsitatav hüvitatava kahjuna. Kulu on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega, kahju hüvitamine vastab rikutud kohustuse kaitse-eesmärgile, selle tekkimine oli võlgnikule ettenähtav ning summa 35 eurot on võlgnevuse suurust ja tehtud toiminguid arvestades mõistlik. Samuti jääb nõutav summa VÕS § 113 2 lg 2 p 3 tarbijakaitseliste ülempiiride sisse. Seetõttu tuleb hageja sissenõudekulu nõue 35 euro ulatuses rahuldada. Hageja on tõendanud kompromissilepingu/võlatunnistuse nr x sõlmimist, selle lisaks oleva maksegraafiku olemasolu ning kostja kohustuse sissenõutavaks muutumise lepingu punkti 3.1 alusel. Hageja nõue vastab kompromissilepingus kajastatud võlgnevusele ja hagiavalduses esitatud arvestusele. Hageja nõutud menetluskulud on tõendatud riigilõivu tasumise ja õigusabikulu arvega. Kuna kostja ei ole hagiavaldusele vastanud ega hageja esitatud asjaolusid ümber lükanud ning kohus ei tuvastanud hagi rahuldamist välistavat õiguslikku alust, tuleb hageja nõuded rahuldada.
21.Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista need hageja kasuks kostjalt välja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 980 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Riigilõivu tasumine on tõendatud maksekorraldusega ning õigusabikulu PlusPlus Legal OÜ 08.02.2023 arvega nr 789357, mille kohaselt osutati hagejale kohtumenetluses dokumentide komplekteerimise ja analüüsi ning hagiavalduse koostamise ja esitamise teenust kokku 3,5 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot, millele lisandus käibemaks 70 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, mistõttu kuulub ka arvel näidatud käibemaks hüvitatavate menetluskulude hulka. Arvestades asja liiki, nõude suurust, hagiavalduse koostamise vajadust, esitatud dokumentide hulka ja õigusabikulu suurust, on õigusabikulu vajalik ja mõistlik TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 1400 eurot, sealhulgas riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Menetluskuludelt tuleb hageja taotlusel mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.