K P, S P hagi PADI ARENDUS OÜ, IRONLINE OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
26 660,81 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: K P (isikukood xxx); Hageja II: S P (isikukood xxx); Hagejate lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Katarina Talumäe ja Liisa Linna (e-post xxx); Kostja I: PADI ARENDUS OÜ (registrikood 16031801) Kostja I: IRONLINE OÜ (registrikood 14514524) Kostjate lepingulised esindajad: Vandeadvokaat Toomas Pikamäe, Advokaat Kaspar Kaljurand (e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
02.06.2026 kohtuistung
RESOLUTSIOON
Rahuldada K P ja S P hagi PADI ARENDUS OÜ vastu osaliselt.
Välja mõista PADI ARENDUS OÜ-lt K P ja S P kasuks solidaarselt kahjuhüvitis 3568,50 eurot.
Välja mõista PADI ARENDUS OÜ-lt K P ja S P kasuks solidaarselt viivised kahju hüvitiselt (3568,50 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta rahuldamata K P ja S P hagi PADI ARENDUS OÜ vastu kahjuhüvitise 20 130 euro ja sellelt edasiulatuva viivise nõude osas.
Jätta rahuldamata K P ja S P hagi IRONLINE OÜ vastu.
Jätta kostja II menetluskulud solidaarselt hagejate kanda, ülejäänud menetluskulud jäävad 15% ulatuses kostja I kanda ja 85% ulatuses solidaarselt hagejate kanda.
Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt avaldas hageja I 12.03.2022 huvi xxx kinnistu ostmiseks ning küsis maaklerilt mh liigniiskuse, kuivenduskraavide, drenaažide ja torude kohta. Maakler vastas, et eramut ümbritseb drenaažitorustik ning sellega ei tohiks probleeme tekkida.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad 07.04.2022 kostjaga I võlaõigusliku müügilepingu, mille alusel kostja müüs ja hagejad ostsid kinnisasja asukohaga xxx. 15.06.2022 sõlmisid hagejad ja kostja I asjaõiguslepingu, millega anti hagejatele üle kinnisasja omandiõigus. Hagejad kolisid kinnistul asuvasse eramusse; üleandmise ajal ei tuvastanud nad visuaalsel vaatlusel liigniiskuse probleeme.
3.Kinnistu valduse üleandmise järgselt ilmnes, et kinnistul on muuhulgas probleeme liigniiskusega. Hagejad teavitasid 03.11.2022 kostjat I kinnistul ilmnenud puudustest, muuhulgas liigniiskuse probleem. Kostja I lubas probleemid lahendada. Hagejad pöördusid 15.03.2023 uuesti kostja I poole ja palusid lahendust liigse sadevee ärajuhtimiseks. Kostja I vastas, et tegeleb probleemiga ning lootis, et pärast lume sulamist ja täitepinnase lisamist olukord paraneb.
4.2023. aasta sügisel teavitas kostja I hagejatele, et tema hinnangul on ta omalt poolt teinud kõik võimaliku, kuid KOV-i (xxx vald) vastuseisu tõttu ei ole võimalik liigset pinnasevett olemasolevasse drenaaži suunata.
5.Hagejad pöördusid KOV-i poole. KOV selgitas, et kui koostatakse nõuetekohane projekt ja hangitakse vajalikud kooskõlastused, on liigveega seotud mured lahendatavad.
6.02.09.2024 esitasid hagejad kostjale nõudeavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Avalduses tuginesid nad mh M P koostatud asjatundja arvamusele ning kirjeldasid sademe- ja sulavee ärajuhtimise probleeme. Hagejad andsid kostjale vastamiseks tähtaja kuni 17.09.2024. Kostja palus enne tähtaja saabumist lisaaega ning hagejad nõustusid ootama kostja vastust kuni 25.10.2024.
7.Kostja vastas 25.10.2024 hagejate nõudeavaldusele, eitas probleemi olemasolu ning leidis, et kinnistu nurgas olev lomp ei vaja kostja poolt eraldi tegevusi. Samuti luges kostja kohtuvälised läbirääkimised lõppenuks.
8.Hagejad võtsid kolmandatelt isikutelt hinnapakkumised probleemi lahendamiseks. V K AS hindas vajalike tööde ligikaudseks maksumuseks 16 500 eurot + käibemaks, s.o kokku 20 130 eurot.
9.Hagiavalduses nõuavad hagejad kostjalt kahjuhüvitist 23 698,50 eurot ja viivist alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Nõue koosneb kuivendussüsteemi rajamise eeldatavast maksumusest, asjatundja arvamuse kulust ja kohtueelsetest õigusabi kulusest.
10.Hagejad taotlesid menetluse käigus IRONLINE OÜ kaasamist menetlusse kostjana. Hagejad tõid esile, et pärast hagi esitamist on kostja I võõrandanud kinnistuid IRONLINE OÜle. Kostja I vastus
11.Kostja I vaidleb hagile täies ulatuses vastu ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja I ei nõustu sellega, et ta oleks rikkunud müügilepingut või andnud hagejatele üle puudustega kinnistu.
12.Kostja I toob esile, et andis hagejatele müügilepingu alusel ehitusprojektile ja ehitusloale vastava hoone. Kostja I hinnangul ei ole hagejad näidanud, et hagejate kinnistul tehtud tööd oleksid olnud ehitusprojektiga vastuolus. Kostja I rõhutab, et hagejate etteheited puudutavad eelkõige väljaspool hagejate kinnistut asuvat teemaal paiknevat drenaaži, mis ei olnud pooltevahelise müügilepingu esemeks.
13.Kostja I hinnangul ei ole hagejad tõendanud, et kinnistul esineb süstemaatiline või püsiv liigniiskuse probleem. Kostja I ei vaidle vastu sellele, et hagejate kinnistul on fotodel näha mõningaid lompe, kuid leiab, et need tekkisid pärast vihmasadu ning selliste lompide tekkimine murule on tavapärane ega kujuta endast kinnistu puudust.
14.Kostja I selgitas, et värskelt arendatud kinnistul võib ehitus- ja haljastustööde tõttu olla pinnas rasketehnika kasutamise tagajärjel kokku pressitud ning murukamar ei pruugi alguses vett piisavalt vastu võtta ega aurustada. Kostja I väitel pinnase vee vastuvõtmine paraneb aja jooksul. Lisaks tõi kostja esile, et kinnistu paikneb turvastunud mullaga piirkonnas ning
rabade ja turbaväljade läheduses, mistõttu on piirkonna pinnas looduslikult niiskem ja võtab vett raskemini vastu. Kostja I hinnangul ei saanud sügis- ja kevadperioodil märg muru selles piirkonnas hagejatele ootamatu olla.
15.Kostja I on hagejatele kohtueelselt selgitanud lompide tekkimise põhjuseid ning pakkunud lahendusena mulla juurdevedu. Kostja I vedas hagejate kinnistule täitemulda ning see mõjus kinnistule positiivselt. Kostja I on seisukohal, et hagejate eesmärgi saavutamiseks piisaks vajaduse korral täiendava mulla peale vedamisest, mida kostja I on olnud nõus hagejatele tasuta pakkuma.
16.Kostja I leiab, et isegi kui ajutiste lompide tekkimist pidada puuduseks, on hagejate kahjunõue ülepaisutatud. Kostja I hinnangul ei ole hagejate esitatud V K AS hinnapakkumine piisavalt täpne ega asjakohane, sest täpse hinna määramiseks oleks vaja projekti ning pakkumine hõlmab kostja I hinnangul ka töid, mille seos hagejate kinnistuga ei ole selge. Kostja on seisukohal, et hagejate nõutud 20 130 euro suuruse kuivendustööde kulu asemel oleksid võimalikud oluliselt odavamad lahendused. Kostja I väitel saaks hagejate kirjeldatud töödega sarnased tööd teha 6580,68 euro eest koos käibemaksuga ning alternatiivse imbkaevu rajamine maksaks 1866,60 eurot koos käibemaksuga. Lisaks pakub kostja I lahendusena mulla juurdevedu tasuta.
17.Täiendavalt tõi kostja I esile, et väidetavat liigniiskuse probleemi ei saa lahendada enne kui toimib eelvool ehk süsteem, kuhu kinnistult vesi peaks edasi liikuma. Kostja I hinnangul on eelvoolu toimimise tagamine KOV-i ülesanne. Hagejate kinnistu asub K valla ühisveevärgija kanalisatsiooni alas ning sademevee ärajuhtimise eest vastutab KOV.
18.Menetluse käigus esitas kostja I täiendava seisukoha, et hagejate kinnistul ei esine enam sellist liigniiskuse probleemi, mida saaks pidada puuduseks.
19.Kostja I vaidleb vastu ka hagejate kohtueelsete õigusabikulude nõudele. Kostja II vastus
20.Kostja II vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub see jätta kostja II suhtes rahuldamata.
21.Kostja II nõustub kostja I seisukohtadega.
22.Kostja II ei nõustu hagejate väidetega ettevõtte ülemineku kohta kostjalt I kostjale II. Kostja II leiab, et tema menetlusse kaasamine ei olnud põhjendatud. Kostja II hinnangul ei ole ettevõtte ülemineku eeldused täidetud ning hagejad on tuginenud üksnes kinnisasjade võõrandamisele ja juhatuse liikmete kattuvusele. Kohtu põhjendused
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber
lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
24.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
25.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostjate vastuväiteid ning poolte poolt esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
26.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: − Hagejad sõlmisid 07.04.2022 kostjaga I kinnistu võlaõigusliku müügilepingu (edaspidi leping), mille alusel kostja I müüs ja hagejad ostsid kinnisasja asukohaga xxx (kinnistusregistri registriosa nr xxx). Hagejad sõlmisid 15.06.2022 kostjaga I asjaõiguslepingu, mille p-ga 6.2. andis kostja I hagejatele üle lepingu eseme omandiõiguse. − Lepingu p 2.1.3. kohaselt kohustus kostja I kõnesoleva elamu valmis ehitama, st püstitama kinnistule ehitise, mida oleks võimalik sihipäraselt kasutada ja mis vastaks sellega seotud ehitusprojektile. Lepingu p 2.1.10 kohaselt kinnitas kostja I, et lepingu esemele on selle hagejatele üleandmise hetkel tagatud liitumine mh veevarustuse ja kanalisatsiooniga. Vastavalt lepingu p-le 3.1.2. võttis kostja I endale vastavate trasside ja liinide väljaehitamise ja sellega seotud lepingute sõlmimise kohustuse. Lepingu p-s 2.1.13 kinnitas kostja I, et lepingu esemel ei ole mingeid talle teadaolevaid varjatud puudusi, millest kostja I ei ole hagejatele teavitanud või mida hagejad ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel.
27.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas müüdud kinnisasi vastab lepingutingimustele; kas kostja I müüjana on müügilepingut rikkunud; müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral, kas esineb kostja I (müüja) vastutusest vabanemise aluseid; müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral, milline on kahju koosseis ja hüvitise suurus. Vaidluse all on ka kostja II solidaarne vastutus müüdud asja lepingutingimuste mittevastavuse eest, pooled vaidlevad selle üle, kas on toimunud ettevõtte üleminek kostjalt I kostjale II.
28.Alljärgnevalt analüüsib kohus poolte väiteid ja vastuväiteid ning lahendab hagi. I Kinnisasja vastavus müügilepingu tingimustele
29.Hagiavalduse kohaselt on kostja I müügilepingut oluliselt rikkunud, kuivõrd müügilepingu esemeks olnud kinnistu oli lepingutingimustele mittevastav. Kostja I on väitnud, et kinnistul ei esine puudusi ning see vastab lepingutingimustele.
30.Et otsustada selle üle, kas müüja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev kinnisasi vastama. Käsitleda tuleb VÕS § 217 kohaldamise eeldusi.
31.VÕS § 217 lg-s 1 on sätestatud, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe
puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 alusel peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
32.Kuna pooled ei olnud eraldi kinnistu kvaliteedinõuetes kokku leppinud, pidi see vastama kasutusotstarbele ja olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses. Kuigi poolte vahel puudus kokkulepe kvaliteedinõuetes, siis on kohtu hinnangul oluline asjaolu, et enne tehingu sõlmimist uuris hageja I maaklerilt liigniiskuse kohta (dtl 11-13). Hageja I palus maakleril täpsustada, millised meetmed on krundil kasutusele võetud seoses liigniiskusega pinnases ning kas on tehtud vajalikud kuivenduskraavid/drenaažitorud. Maakler kinnitas hagejale I, et probleeme ei tohiks tekkida, maja perimeetri ulatuses on paigaldatud drenaažitorustik, sealt juhitakse vesi vahekaevu ja sealt kuivenduskraavi. Seega kinnitas kostjat I esindanud maakler hagejatele, et liigniiskusega kinnistul probleemi ei ole.
33.Hagejad on esitanud kohtule dokumentaalse tõendina asjatundja arvamuse - töö nr. 24 811/2024, mille teostaja on M P, diplomeeritud hüdrotehnikainsener, kes on kantud registreeritud eraekspertide nimekirja (dtl 61-71). Asjatundja arvamuse eesmärgiks oli tuvastada, kas kinnistutel esineb liigse pinnase, drenaaži, sademevee ärajuhtimisega probleem, millest probleem(id) on tingitud ning milliste lahendustega on võimalik probleem(id) kõrvaldada. Arvamuse kohaselt on kinnistutel (muuhulgas xxx) korduvad liigniiskude ja üleujutuse probleemid, mis ilmnevad peamisel kevadisel lume sulamise perioodil, sügis-talvisel perioodil ja pärast intensiivseid vihmasadusid. Vesi koguneb hoovialadele ja püsib seal pikema aja jooksul. Kõige olulisema probleemi tekkimise põhjusena toob asjatundja arvamuses välja, et ala oli enne hoonestamist kuivendatud 1969. aastal rajatud põllumajandusliku drenaažisüsteemiga. Detailplaneeringu ja ehituse käigus see süsteem sisuliselt likvideeriti, kuid selle asemele ei rajatud samaväärset kuivenduslahendust. Teemaale rajatud, osalise pilutusega drenaažitorudest, dreenitorustik toimib peamiselt kinnistutel asuvate eramute katustelt tuleva sadevee ära juhtimiseks ning teemaale koguneva sadevee kogumiseks ja ära juhtimiseks. Nimetatud drenaažitorustiku ehitamisel on tehtud olulised vead. Eesvooluks olev turbaala kuivenduskraav on puhastamata ja dreenitorustiku suue pole ehitatud projektikohase kivikindlustusega. Projektikohaselt peaks kraavi suubuva toru läbimõõt olema 200 mm ja seda viimase ca 50 meetri ulatuses alates dreenikaevust D-8, kuhu suubub xxx tänavalt tulev dreenitorustik läbimõõduga 160 mm. xxx ja xxx tänava vee-,kanalisatsiooni-ja drenaazitrasside teostusjoonisel on näha, et nimetatud lõik on ehitatud torudest läbimõõduga 160 mm. Toru läbimõõdu suurenemine 160 mm-lt 200 mm-le on vajalik, et võtta vastu suurenev vooluhulk, s.t. tagada torustiku planeeritud vee läbilaskevõime. Nimetatud vead takistavad oluliselt vee äravoolu eesvoolu. Kinnistute veerežiimi parandamiseks tuleb rajada kuivendusdreenide süsteemid, millega alandad kõrget pinnasevee taset ja sademetest ning lume sulamisveest tekkivat ajutist liigniiskust ning üleujutusi kinnistutel.
34.Kostjad on esile toonud, et asjatundja arvamuse koostamisel on lähtutud varasemast ehitusjärgsest olukorrast, mil pinnase vee vastuvõtmine oli ehitustegevuse tõttu häiritud ning murukamar ei olnud veel välja kujunenud, seetõttu ei näita see kostjate hinnangul kinnistu
praegust seisundit. Kostjad esitasid tõendina registreeritud eraeksperdi H K poolt koostatud xxx sademevee hinnangu (dlt 711-725), mille eesmärk oli xxx, K vald sademevee imbumise probleemide selgitamine ning seniste arvamuste hindamine. Hinnangu kohaselt hagejate kinnistu liigniiskus ei tulene eestkätt ehituslikest puudustest, vaid piirkonna looduslikest pinnase- ja põhjaveetingimustest ning mittetoimivast eelvoolust. Aluspinnas on vähese või olematu veeläbilaskvusega, põhjaveetase võib olla hooajaliselt väga kõrge ning sademevee immutamine xxx kinnistul drenaažisüsteemi või imbkaevu ei ole tehniliselt toimiv lahendus.
35.Kohus tutvunud nii asjatundja arvamuse kui ka sademevee hinnanguga leiab, et võttes arvesse dokumente koostanud isikute taustasid on käesoleval juhul M P koostatud asjatundja arvamus usaldusväärsem. Hageja tõi 29.05.2026 seisukohas (dlt 803-804) esile, et M P on pika kogemusega tehnosüsteemidele spetsialiseerunud hüdrotehnikainsener, kes omas hagi esitamise seisuga diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooni inseneri kutset. Kostjad esitasid väljavõtted kutseregistrist (dtl 707-708), millest nähtub, et H K on volitatud ehitusinsener, tase 8 ja diplomeeritud ehitusinsener, tase 7. H K spetsialiseerumine on hoonete ehitus ning valitud kompetentsid on ehitusmaksumuse hindamine ja ehitise audit. Kohus nõustub hageja poolt esile tooduga, et sademeveest ja selle kanaliseerimisest suudab usaldusväärsemat hinnangut anda siiski isik, kes on sellele spetsialiseerunud. Tegemist on väga spetsiifilise valdkonnaga ning kohtu hinnangul vajab see eriteadmisi ja kohtul puudub teave, et H Kl need oleksid. Tähtsust ei oma asjaolu, et praeguseks hetkeks ei ole M P enam registreeritud eraekspert ega oma vastavat kutset. Oluline on see, et varasemalt omas ta diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooni inseneri kutset ning omas ja omab ilmselt jätkuvalt vastavaid erialateadmisi. Kohtu hinnangul on hagejad M P koostaud asjatundja arvamusega kohtule veenvalt tõendanud, et kinnistul esineb probleem liigniiskusega ehk kinnistu on puudustega. Kostjate väited selle kohta, et kinnistule tekkivate lompide puhul, ei ole tegemist puudusega, vaid tavapärase tagajärjega vihmasaju korral ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Hagejad on kohtule tõendanud esitatud fotode ja videotega (dtl 95, 563-567, 208-309), et kinnistul esinevad suured lombid ja veega üleujutatud alad, mida ei saa pidada vihmasaju normaalseks tagajärjeks. toimikus olevatel fotodel kujutatud ulatuslikud veelombid ei ole käsitatavad tavapärase vihmasaju tavapärase tagajärjena. Fotodelt nähtub, et sademevesi jääb kinnistule ulatuslikult püsima ega imbu pinnasesse või juhitu kinnistult ära mõistliku aja jooksul. Seetõttu ei saa kohus nõustuda kostjate seisukohaga, et tegemist on üksnes tavapärase tagajärjega vihmasaju korral ega pidada seda põhjendatuks. Kohus ei pea veenvaks ka kostjate väidet, et fotodel ja videotel kujutatud olukord on tingitud üksnes sademeterohkest perioodist. Kuigi sademete hulgal on mõju kinnistule koguneva vee kogusele, ei selgita see iseenesest, miks vesi jääb kinnistule ulatuslikult püsima ega juhitu sealt ära. Kohus leiab, et fotodel kujutatud ulatuslikud veelombid ei ole käsitatavad tavapärase vihmasaju tavapärase tagajärjena. Tegemist ei ole üksikute vihmasajujärgsete lompidega, vaid olukorraga, kus sademevesi koguneb kinnistule märkimisväärses ulatuses ja jääb sinna püsima. Seetõttu ei nõustu kohus kostjate seisukohaga, et fotodel dokumenteeritud olukord on seletatav üksnes erakordselt suurte sademetega. Kohus peab tõendatuks, et suured sademed võivad probleemi võimendada, kuid need ei ole ainsaks põhjuseks kinnistul esinevale vee kogunemisele.
II Müüja vastutus müügilepingu rikkumise eest
36.Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3 2-1-156-11, p 19 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21): 1) puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1), 2) puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3), 3) ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4), 4) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2) ning 5) ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2)
37.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-100-15 (p 35) osundanud, et seadusest (eelkõige VÕS § 77 lg 1, § 217 lg 2 p-d 1 ja 2, § 218 lg 4, §-d 220 ja 221) nähtub, et teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab kõigi selle puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud. Müüja teadmatus puudustest vabastab teda vastutusest üksnes juhul, kui ostja sellest teadis. Müügilepingu puhul ei ole müüja vastutuse hindamisel ostueseme puuduste (lepingutingimustele mittevastavuse) eest tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Müüja teadmine asja puudustest omab tähtsust vaid juhul, kui ostja ei teavita müüjat puudustest mõistliku aja jooksul. Kui ostja teavitab puudustest mõistliku aja jooksul müüjat, ei oma vastutuse osas tähtsust see, kas müüja ise puudustest teadis või mitte.
38.Esiteks analüüsib kohus, kas müügilepingu eseme mittevastavus lepingutingimustele oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1). VÕS § 218 lg 1 esimene lause sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Hagejad on seisukohal, et kinnistu puudus oli juba olemas ajal, mil kostja I kinnistu valduse hagejatele üle andis. Pinnasele langeva vee ärajuhtimisega seotud kitsaskohad tekkisid juba 1969. aasta kuivendussüsteemi hävitamise ja ehitustööde teostamise käigus. Drenaaž ei vastanud samuti ehitusprojektile juba siis, kui kostja kinnistu hagejale üle andis.. Asjatundja hinnangul on pinnase niiskuse probleem tekkinud põllumajandusliku kuivendussüsteemi likvideerimisest ja sellest, et seda pole asendatud mingi alternatiivse drenaažiga, mis tagaks liigse sajuvee ärajuhtimist ja kõrge pinnasevee taseme alandamist kruntidel (dtl 66-68). Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid seoses asjaoluga, et puudused esinesid kinnistu üleandmise hetkel. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et puudus oli olemas riisiko üleminekul ostjatele.
39.Teiseks analüüsib kohus, kas puudus tulenes ostja tegevusest (VÕS § 101 lg 3). VÕS § 101 lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. M P koostatud asjatundja arvamuse (töö nr. 24 - 811/2024) (dtl 68) kohaselt on liigniiskus ja
üleujutused kinnistul põhjustatud põllumajandusliku kuivendussüsteemi likvideerimisest ja et seda pole asendatud mingi alternatiivse drenaažiga, mis tagaks liigse sajuvee ärajuhtimist ja kõrge pinnasevee taseme alandamist kruntidel. Teemaale rajatud, osalise pilutusega drenaažitorudest, dreenitorustik toimib peamiselt kinnistutel asuvate eramute katustelt tuleva sadevee ära juhtimiseks ning teemaale koguneva sadevee kogumiseks ja ära juhtimiseks. Nimetatud drenaažitorustiku ehitamisel on tehtud olulised vead. Eesvooluks olev turbaala kuivenduskraav on puhastamata ja dreenitorustiku suue pole ehitatud projektikohase kivikindlustusega. Projektikohaselt peaks kraavi suubuva toru läbimõõt olema 200 mm (kuid on tegelikkuses 160 mm) ja seda viimase ca 50 meetri ulatuses alates dreenikaevust D-8, kuhu suubub xxx tänavalt tulev dreenitorustik läbimõõduga 160 mm. Nimetatud vead takistavad oluliselt vee äravoolu eesvoolu. Kohtule ei ole esitatud ega tõendatud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et puudus tulenes ostjate (hagejate) tegevusest. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt on üheselt selge, et puudus ei tulenenud ostjate (hagejate) tegevusest.
40.Kolmandaks analüüsib kohus, kas ostjad lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadsid või pidid teadma (VÕS § 218 lg 4). Enne lepingu sõlmimist uurisid hagejad kostjat I esindanud maaklerilt kinnistu võimaliku liigniiskuse kohta ning maakler kinnitas hagejatele, et liigniiskusega probleeme ei teki (dtl 11-13). Hagejad märgivad, et tavapärasel ülevaatusel ei olnud hagejatel võimalik neid probleeme avastada, kuna hagejad soetasid kinnistu aastaajal, mil liigniiskuse probleemid ei ole nähtavad ja hagejatelt, kui vastava eriteadmisteta isikutelt ei saanud eeldada, et nad kontrollivad enne kinnistu ostmist üle, kas olemasolev drenaaž vastab ehitusprojektile. Ostja ei pea puudusi otsima ning nende avastamiseks kontrollima asja või selle osade töökorda, kõrvaldama asja seisundi tuvastamiseks takistusi või otsima puudusi, mida ei ole võimalik tajuda pelga asja välise, visuaalse vaatluse käigus (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-114-05). VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et hagejad ei olnud teadlikud ega pidanudki teadma müügieseme mittevastavusest lepingutingimustele. Kuivõrd hagejad omandasid kinnistu suveperioodil, mil liigniiskuse probleem ei ole visuaalselt tuvastatav ning hagejad uurisid kostjalt I enne lepingu sõlmimist liigniiskuse kohta ja kostjat I esindanud maakler kinnitas, et liigniiskuse probleemi ei esine, siis ei olnud hagejatel võimalik puudusest teada enne lepingu sõlmimist. Tegu oli varjatud puudustega. Kohus leiab ülalmärgitule tuginedes, et hagejad ei teadnud kinnisasjal esinevatest varjatud puudustest. Seega ei vabane kostja müüjana vastutusest VÕS § 218 lg 4 alusel.
41.Neljandaks tuvastas kohus poolte esitatud asjaoludele tuginedes, et sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet (VÕS § 221 lg 2). VÕS § 221 lg 2 sätestab, et müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. Kohtule ei ole esitatud ega tõendatud selliseid asjaolusid, mis viitaksid müüja vastutust piirava kokkuleppe olemasolule. Lepingu punktis 2.1.13 kinnitas kostja, et lepingu esemel ei ole mingeid talle teadaolevaid varjatud puudusi, millest kostja ei ole hagejatele teavitanud või mida hagejad ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel (dtl 19). Eeltoodu kinnitab veelkord, et müügiese pidi olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses.
42.Viiendaks analüüsib kohus, kas ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220 lg 1). Kinnistu omandiõigus anti hagejatele üle asjaõiguslepingu sõlmimisel 15.06.2022 (dtl 41-47). Hagiavalduse kohaselt teavitasid hagejad kostjat I kinnistul avastatud puudustest 03.11.2022, muuhulgas ka liigniiskusega seotud puudusest (dtl 48). Hagejad esitasid kohtule tõendina ka ekirjavahetuse kostjaga I (dtl 48). Kirja kättesaamist kinnitab kostja 03.11.2022 vastus. 15.03.2023 pöördusid hagejad uuesti kostja I poole ning palusid kostjalt I lahedust probleemile, kohtule on esitatud tõendina koopia kirjavahetusest (dtl 49-50). Kirja kättesaamist kinnitab kostja I 17.03.2023 vastus hagejate kirjale. Kohus on seisukohal, et hagejate poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on tõendatud, et hagejad on teavitanud kostjat I ligikaudu viis kuud pärast asjaõiguslepingu sõlmimist müügiesemel esinevatest puudustest ja kostja I on teated kätte saanud. Kohtu hinnangul oli käesoleval juhul tegemist varjatud puudustega, seega ei olnud kinnisasjal puuduste olemasolu niivõrd ilmne, et seda ei oleks saanud ükski mõistlik isik jätta tähelepanuta esmasel ülevaatusel. Hagejad on märkinud, et teavitasid kostjat I koheselt pärast puuduste ilmnemist. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd ka asjatundja arvamuses on esile toodud, et liigniiskuse probleem esineb sügis-talvisel ning kevadisel perioodil, siis ei olnud hagejatel võimalik varem puudusest teada saada. Kohtu hinnangul on asjatundja arvamusele ja hagiavalduses toodud asjaoludele tuginedes eluliselt usutav, et hagejad tuvastasid puuduse novembris (sügis-talvine periood), millest tulenevalt on ostja teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast puudusest teadasaamist.
43.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et kostja I on rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi (võlaõigusliku müügilepingu p 2.1.13) ja vastutab rikkumise eest, kuna kostja I poolt müüdud kinnisasi ei olnud lepingutingimustele vastav müügieseme üleandmise hetkel. Kinnisasjal esines liigniiskuse probleem, mida saab pidada varjatud puuduseks müügilepingu mõttes. III Kahju hüvitamise eeldused, kahju koosseis ja suurus
44.Hagejad on õiguskaitsevahendina esitanud kostjate vastu kahju hüvitamise nõude, mille õiguslikuks aluseks on VÕS § 115. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
45.Lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, tsiviilasjas nr 3-21-100-15, p 20): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1), 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2),
5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Alljärgnevalt analüüsib kohus nende eelduste täidetust.
46.Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja I müüs hagejatele puudustega asja ja kostja I vastutab puuduste eest. Seega rikkus kostja I poolte vahelist lepingut ja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1). Alljärgnevalt vaatleb kohus kahjuga seonduvat.
47.Hagejad nõuvad kostjalt kahju hüvitamist seoses lepingutingimustele mittevastava kinnistu üleandmisega 23 698,50 eurot. Hagiavalduse (tl 3-5) kohaselt on hagejate kulutuste koosseis ja arvestus järgmine: 1) Eksperdikulude hüvitamine. Hagejad tellisid asjatundja arvamuse kinnistul esineva ajutise liigniiskuse ja üleujutuste tekke põhjustest ja nende likvideerimise võimalustest maksumusega 335,50 eurot. 2) Kinnistul esineva puuduse likvideerimise kulu. Hagejad võtsid AS V Kelt hinnapakkumise kinnistul tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks, mis on hinnanguliselt 20 130 eurot (16 500 eurot + KM). 3) Kohtueelsete läbirääkimiste õigusabikulude hüvitamise nõue. Hagejatele õigusteenuse eest tasutud kulu näol tekitatud kahju kokku 3233 eurot.
48.Kostjad on seisukohal, et hageja nõue 20 130 eurot puuduse likvideerimiseks on ülepaisutatud. Kostjad viitasid, et ka hageja on hagiavalduses
49.Kostjate hinnangul on liigniiskuse kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumus oluliselt ülepaisutatud. Kostjad toovad esile, et hinnapakkumine ei ole piisavalt täpne ning hagejad on ise ka märkinud, et täpse hinnapakkumise saamiseks oleks vaja projekti. Kostjad leiavad, et hinnapakkumises toodud tööd on ebatäpsed ja osaliselt ebavajalikud. Pakkumisest ei ole selge, kuidas kõik hinnapakkumises sisalduvad tööd seonduvad hagejate kinnistuga ning selles sisalduvad ka krundivälised tööd, mille osas hagejatel kostjate vastu nõudeõigust ei ole. Kostjad leiavad, et hagejate kirjeldatud töödega samalaadsed tööd saaks teha 6580,68 euro eest koos käibemaksuga ning alternatiivne imbkaevu rajamine maksaks 1866,60 eurot koos käibemaksuga. Samuti leiab kostja, et hagejate eesmärgi saavutamiseks piisaks mulla juurdevedamisest, mida kostja on hagejatele pakkunud tasuta. Kostja käsitab seda lahendusena, mis välistaks või vähendaks lompide teket, arvestades tema seisukohta, et pinnase vee vastuvõtuvõime paraneb aja jooksul murukamara väljakujunemisel. Kostjad on 25.05.2026 täiendavates seisukohtades tuginenud H K eksperthinnangule ja leidnud, et hagejate nõutud drenaažisüsteemi rajamise kulu ei ole põhjendatud, sest selline lahendus ei oleks konkreetse kinnistu puhul sobiv ning võib niiskusprobleemi hoopis suurendada. Kostja leiab, et see nõue on põhjendamatult suur. Kostja ei välista põhimõtteliselt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist juhul, kui põhinõue rahuldataks, kuid leiab, et konkreetne nõue tuleb vähemalt osaliselt rahuldamata jätta. Eelkõige vaidleb kostja vastu 6 tunni suurusele ajakulule, mis puudutab K vallale pöördumise koostamist. Kostja hinnangul ei ole tegemist VÕS § 128 lg 3 mõttes vajaliku ja mõistliku kuluga, sest kostja käsitab seda vaidlusega kaugelt seotud või tulemuseta päringuna. Eksperthinnangu kulu tekkimist ei ole hagejad tõendanud, kuna kohtule ei ole maksekorraldust esitatud. Kostjad tõid esile, et kahju suurust
tuleb hinnata kohtuotsuse tegemise seisuga, mitte lähtuda automaatselt esialgses hagiavalduses toodud hinnapakkumisest.
50.Poolte vahel on vaidlus kuivendustööde maksumuse ja kohtueelsete õigusabikulude ning asjatundja arvamuse kulude põhjendatuse osas. Kinnisasja puudustest tingitud kahju suurust saab üldjuhul tõendada tehtud kulutusi tõendavate arvete või nende tasumist tõendavate dokumentidega ning tulevikus tekkivaid kulusid hinnapakkumistega (vt nt RKTKo 3-2-1124-11, p 16). Käesolevas asjas on hagejad esitanud kohtule tõenditena hinnapakkumise ja arved.
51.Hagejad on kuivendustööde nõude suuruse kindlaksmääramisel tuginenud V K AS koostatud hinnapakkumisele. Samas nähtub juba hagejate endi esitatud asjaoludest, et tegemist ei ole ehitusprojektil põhineva lõpliku maksumusarvestusega, vaid esialgse hinnanguga võimalikele töödele. Hagejad on möönnud, et täpse hinnapakkumise koostamiseks oleks vajalik eelnevalt koostada vastav projekt. Ka kostjad on sellele tähelepanu juhtinud, märkides, et ilma projektita ei ole võimalik tööde mahtu ega maksumust piisava täpsusega määrata. Kohus nõustub, et olukorras, kus puudub konkreetne ehitus- või kuivendusprojekt, ei ole võimalik kontrollida, millised tööd on puuduse kõrvaldamiseks tegelikult vajalikud, millises ulatuses neid tuleb teha ning kui suur on nende tegelik maksumus. Samuti ei ole võimalik hinnata, kas hinnapakkumises sisalduvad tööd on täielikult seotud hagejate kinnistul väidetava puuduse kõrvaldamisega või sisaldavad need ka muid töid. Seetõttu ei saa üksnes esialgse hinnapakkumise alusel lugeda tõendatuks, et puuduse kõrvaldamiseks vajalikud kulud kujunevad just hagejate väidetud suuruses. Riigikohus on selgitanud, et hageja peab üldjuhul tõendama kõik kahju hüvitamise nõude eeldused, sealhulgas nõutava kahju suuruse. Ainuüksi kahju võimaliku tekkimise näitamisest ei piisa, vaid kohus peab saama tuvastada hüvitatava kahju ulatuse piisava kindlusega (RKTKo 32-1-173-12, p-d 16–17; RKTKo 3-2-1-129-13, p 25). Kuigi tulevikus tekkiva kahju hüvitamine ei ole põhimõtteliselt välistatud, peab selle suurus olema kohtule piisava kindlusega tuvastatav. Käesoleval juhul tugineb hagejate nõue tulevaste tööde maksumuse osas üksnes umbkaudsele hinnangule, mille koostamisel ei ole lähtutud konkreetsest projektlahendusest. Seetõttu ei saa kohus lugeda tõendatuks, et puuduse kõrvaldamiseks vajalikud kulud kujunevad summas 20 130 eurot. Lisaks on oluline märkida, et 11.09.2025 menetlusdokumendis on hagejad öelnud, et korrigeerivad oma kahjunõuet niipea, kui on saanud pakkumused nii projektile, ehitustöödele kui muudele vajaminevatele kuludele (dtl 201). Seega oli hagejatele selge, et kahju suuruse tõendamiseks tuleb esitada täiendavaid tõendeid. Kohus rõhutab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7). Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi esile tooma pooled. Esiletoodud asjaolu peab hagimenetluses vaidluse korral tõendama pool, kes sellele tugineb (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kahju hüvitamise nõude puuduste kõrvaldamise kulude osas rahuldamata, kuna kahju suurus ei ole piisavalt tõendatud.
52.Täiendavalt paluvad hagejad välja mõista kohtueelsed õigusabikulud 3233 eurot. Kohtueelsed õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad kulud ning käsitatavad VÕS § 128 lg 3 mõttes varalise kahjuna, kuid seejuures tuleb hinnata, kas kulude kandmine on olnud vajalik kostja rikkumise tagajärgede väljaselgitamiseks, nõude ettevalmistamiseks või
kohtuvaidluse vältimise eesmärgil. Samas tuleb hagejal tõendada nii kulude mõistlik suurus kui ka põhjuslik seos kostja rikkumisega. Hagejad on hagiavaldusega koos esitanud advokaadibüroo poolt esitatud kohtueelse õigusabi osutamisega seotud arved (dtl 99-106). Kostjad vaidlevad kohtueelsete õigusabi kulude osas vastu K vallale edastatud pöördumise koostamisele kulunud 6 tunnile, kuna hagejad ei ole esitanud pöördumise vastust ning kostjad leiavad, et tegemist on suvalise ja tulemusteta päringuga, mille koostamist ja ametiasutustele esitamist ei saa pidada VÕS § 128 lg 3 mõttes mõistlikuks kuluks. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga. Kohus peab eelnimetatud hagejate kulusid VÕS § 128 lg 3 kohaselt põhjendatuks, mistõttu tuleb kantud kulu kostjalt hagejate kasuks välja mõista.
53.Hagejad paluvad kostjatelt välja mõista asjatundja arvamusega seonduvad kulud. Hagejad esitasid kohtule asjatundja arvamuse koostamise eest esitatud arve (dtl 98), millest nähtub, et arvamuse koostamise maksumus oli 2684 eurot (koos käibemaksuga). Hageja selgitas hagiavalduses, et arve tasusid kaheksa isikut võrdsetes osades (335,50 eurot), seega on hageja asjatundja arvamusega seoses kandnud kulusid 335,50 eurot. Sisulisi vastuväiteid kostja asjatundja arvamuse kulu nõude osas esitanud ei ole. Kostjad tõid esile, et kuivõrd hagejad ei ole esitanud maksekorraldust, siis ei ole hagejate poolt kulu kandmine tõendatud ning selle väljamõistmiseks kostjatelt puudub alus. Kostjate vastuväide, et asjatundja arvamuse kulu ei ole tõendatud üksnes põhjusel, et hagejad ei ole esitanud maksekorraldust, ei ole põhjendatud. Kohtupraktikas on leitud, et asja puudustest tingitud kahju suurust saab üldjuhul tõendada tehtud kulutusi tõendavate arvete või nende tasumist tõendavate dokumentidega ning tulevikus tekkivaid kulusid hinnapakkumistega (vt RKTKo 3-2-1-12411, p 16). Käesolevas asjas on hagejad esitanud asjatundja arvamuse koostamise eest arve ning selgitanud, et arve tasuti kaheksa isiku vahel võrdsetes osades. Kostjad ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid arve suurusele ega sellele, et asjatundja arvamus tegelikult koostati. Eeltoodule tuginedes peab kohus asjatundja arvamuse kulu 335.50 eurot piisavalt põhjendatuks ning mõistab selle kostjalt I hageja kasuks välja.
54.Eeltoodu kokkuvõttes selgitab kohus, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku: kohtueelsed õigusabi kulud 3233 eurot + asjatundja arvamuse kulu 335,50 eurot = kokku 3568,50 eurot. IV Viivisenõue
55.Lisaks põhinõudele taotlevad hagejad viivise väljamõistmist. Hagejate vastava nõude õiguslik alus on VÕS § 113, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist arvestatakse alates võla sissenõutavaks muutumisest.
56.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt Riigikohtu lahendid nr 313
2-1-87-10, p 12; 3-2-169-08, p 29). Hagejad paluvad alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni arvestada viivist seadusjärgses määras kogu kahju hüvitise summalt. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja mõistab kostjalt I hageja kasuks välja viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse täitmiseni seadusjärgses määras. V Ettevõtte üleminek kostjalt I kostjale II
57.Hagejad on esitanud kostja I ja kostja II vastu solidaarse nõude, leides, et kostja I ettevõte on kostjale II üle läinud. Seega annab kohus hageja nõude lahendamiseks muu hulgas hinnangu kostja I ettevõtte võimalikule üleminekule kostjale II.
58.TsÜS § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg 1 kohaselt võib ettevõtte üleandja omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. VÕS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. VÕS § 182 lg 1 kohaselt antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites.
59.Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-20-11 p-s 11 selgitanud, et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on mh: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Kolleegium märgib, et nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal. Lahendi 2-18-2908 p-s 12 on Riigikohus märkinud, et Euroopa Liidu Nõukogu 12. märtsi 2001. a direktiivi 2001/23/EÜ "Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta" art 1 mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Euroopa Kohus on selgitanud, et direktiivi 2001/23/EÜ kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas üleminek puudutab majandusüksust, mis säilitab pärast tööandja vahetumist oma identiteedi. Selleks, et tuvastada, kas majandusüksus on säilitanud oma identiteedi, tuleb arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sh eelkõige ettevõtja või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut tehtud tegevuse sarnasust ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua. Siiski on need tingimused vaid kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid ning seega ei saa neid hinnata eraldi (vt Euroopa Kohtu 20. jaanuari 2011. a otsus kohtuasjas nr C463/09 CLECE SA
vs. María Socorro Mín Valor ja Ayuntamiento de Cobisa, p-d 33 ja 34 ja seal viidatud kohtupraktika). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-82-10 p-s 13 selgitanud, et ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga.
60.Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõtetest (dtl 599-611) nähtub, et kostja I on võõrandanud kinnistud registriosa numbriga xxx ja xxx 27.05.2025 kostjale II. Täiendavalt on hagejad välja toonud, et mõlema äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige on sama isik – R R. Samuti asjaolu, et Kostja I on teatanud kavatsusest tegevus lõpetada, samal ajal kui ehitustegevus on kostja II põhitegevusalaks ning kostja I ehitustegevuse registreering on lõppenud. Nagu eelnevalt märgitud, on seaduses, Riigikohtu praktikas ja Euroopa Kohtu praktikas seatud kõrge lävend ettevõtte ülemineku tõendamiseks. Kohtu hinnangul ei ole hagejate poolt välja toodud asjaolud piisavad, et lugeda kostja I ettevõtet kostjale II üle läinuks. Muu hulgas on põhistamata ja tõendamata, et peale kinnistute liikusid kostjasse II üle ka muu vara, õigused või kohustused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja II ei vastuta kostja I kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga I. Menetluskulud
61.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
62.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
63.Kuivõrd kohus jättis hagi kostja II osas rahuldamata, siis jäävad kostja II menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
64.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Käesoleval juhul oli esialgse hagi hind 26 660,81 eurot. Kohus rahuldas hagi 4014,56 euro ulatuses (kohtueelsed õigusabikulud 3233 eurot, asjatundja arvamuse kulu 335,50 eurot ja edasiulatuv viivis väljamõistetud summadelt, hagihinna arvutamiseks arvestatuna ühe aasta eest 446,06 eurot (3568,50*12,5%). Seega on hagi rahuldamise protsent 15%, millises ulatuses jäävad menetluskulud kostja I kanda ja hagi rahuldamata jätmise protsent 85%, millises ulatuses jäävad menetluskulud hagejate kanda.
65.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
66.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt
TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.