Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Rödl & Partner OÜ (hageja) esitas 01.09.2025 hagi Werroform OÜ (kostja) vastu võla ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.12.2021 lepingu raamatupidamisteenuse osutamiseks alates 01.01.2022. Lepingu p 4 järgi oli lepingu fikseeritud tasu 500 eurot kuus (sisaldab kuni 10h tööd), töötunnitasu 45 eurot alates 11. töötunnist ning palgaarvestuse tasu 15 eurot / töötaja kohta ning Directo programmi tasu 199 eurot. Hinnad olid lepingus toodud ilma käibemaksuta. Kostja ei ole lepingu kestel esitanud tehtud tööle ühtegi vastuväidet ega etteheidet. 2025. aasta kevadel teatas kostja, et soovib asuda teenust ostma teiselt raamatupidamisteenuse pakkujalt. Seejärel kostja hagejale rohkem arveid ei tasunud. Hagi esitamise seisuga on tasumata kolm arvet perioodi aprill-juuni 2025 eest: arve nr 20250681 tasumise tähtajaga 07.05.2025 summas 2682,78 eurot; arve nr 20250859 tasumise tähtajaga 07.06.2025 summas 2408,28 eurot ja arve nr 20250933 tasumise tähtajaga 30.06.2025 summas 1775,67 eurot, kokku on põhivõlg 6866,73 eurot. Hageja saatis kostjale üheksa meeldetuletust, kuid kostja arveid ei tasunud. Kostja on maksmise kohustust tunnistanud. Kostja administratiivjuht M K saatis hagejale 09.06.2025 kirja, kus palub anda ülevaade tasumata arvetest ja esitada arve perioodini kuni 30.06.2025. Hageja nõuab ka viivist. Lepingu p 4.7 järgi on viivise määr 0,1% tasumata makselt päevas. Viivise arvestus on järgmine: Arve 20250681 viivis perioodil 08.05.2025 - 01.09.2025 on 313,89 eurot; arve 20250859 viivis perioodil 08.06.2025-01.09.2025 on 207,11 eurot ja arve 20250933 viivis perioodil 01.07.2025-01.09.2025 on 111,87 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidleb 29.09.2025 hagi vastuses hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja tegi menetluse käigus tingimusliku tasaarvestusavalduse. Poolte vahel oli sõlmitud raamatupidamisteenuse osutamise leping ning leping lõppes kostja soovil 30.06.2025. Hageja osutatud teenus oli ebakvaliteetne ja selles esines mitmesuguseid puudusi. Kostja ei nõustu ka sellega, et ta oleks hageja esitatud arved või nõude tingimusteta omaks võtnud. Kostja selgitab, et 09.06.2025 e-kirjas palus ta hagejalt arveid ja dokumente lepingu lõpetamisega seoses, kuid see ei tähendanud nõude tunnistamist. Hageja ei ole tõendanud, milliseid täiendavaid teenusetunde arvetel kajastati, millise töö tegemiseks need kulusid ja miks esitatud arved kujunesid just selliseks. Hageja ei kontrollinud ega selgitanud piisavalt dokumente, mis olid vajalikud omakapitali sissemakse deklareerimiseks. Kostja hinnangul pidanuks hageja enne vastava kande ja deklaratsiooni tegemist veenduma, kas kostjal on olemas vajalikud alusdokumendid, ning vajaduse korral kostjat nende puudumisest teavitama. Hageja ei juhtinud kostja tähelepanu sellele, et 17.12.2024 soetatud sõiduk xxx ei olnud registreeritud tööautona ning et sellega võis kaasneda maksuarvestuse probleem. Hageja vormistas kostja juhatuse liikme B Wi töötamise töölepingu alusel, kuigi kostja sõnul oli temaga sõlmitud juhatuse liikme leping. Hageja arvestas ebaõigelt käibemaksu vähemalt ühe arve puhul ning hiljem ka mitmete Šveitsi äriühingutele esitatud arvete puhul. Töötajate lõunad deklareeriti erisoodustusega maksustatavate kuludena, kuigi kostja hinnangul ostis tööandja lõunad turuhinnaga ja müüs need

töötajatele edasi sama hinnaga. Hageja tegi palgaarvestuses vigu, arvestades töötajate toiduraha maha valelt aluselt või jättes selle õigesti maha arvestamata. Uus raamatupidamisteenuse osutaja pidi hiljem kontrollima ja parandama hageja töö puudusi, sh käibedeklaratsioone, palgaarvestust, maksusaldosid ning raamatupidamiskandeid. Hageja 13.11.2025 vastus Hageja vaidleb kostja etteheidetele vastu ja leiab, et kostja ei ole enne kohtumenetlust teenuse kvaliteedi kohta pretensioone esitanud. Kostja vastuväited on valdavalt tõendamata ning mitmed etteheited puudutavad perioodi, mille eest käesolevas asjas arveid ei nõuta. Hageja hinnangul ei vabastaks ka üksikute puuduste esinemine kostjat kohustusest tasuda vastuvõetud raamatupidamisteenuse eest. Laenude omakapitali kandmise ja osanike otsuse küsimus puudutas peamiselt 2024. aasta detsembrit ja 2025. aasta märtsi, mitte vaidlusalust aprilli-juuni 2025 arveldusperioodi. Osanike otsuse õiguslik nõustamine ei kuulunud raamatupidamisteenuse hulka. Hageja lähtus kliendi esitatud andmetest ja dokumentidest ning sai eeldada, et kliendi esitatud otsus on õiguslikult pädev. Hageja suunas kostja vajaduse korral juriidilise nõustamise saamiseks advokaadibüroo poole. Xxx registreerimise etteheide on tõendamata ning puudutab 2024. aasta detsembri asjaolusid, mis ei ole vaidlusaluste arvete periood. Maksu- ja Tolliameti „punases nimekirjas“ olemist raamatupidaja ei näe Maksu- ja Tolliameti keskkonnas. Sõiduki registreerimisel lähtuti kliendi juhistest ega kontrollitud iseseisvalt sõiduki kasutamise eesmärki. Töötamise registri väljavõttest nähtub, et B W oli registreeritud juhatuse liikmena, mitte töölepingu alusel töötajana. Käibemaksu arvestuse kohta märgib hageja, et väide ühe arve võimaliku vale käibemaksuarvestuse kohta on tõendamata. Hageja väitel ei ole talle teada, et ta oleks koostanud või väljastanud vale käibemaksuarvestusega arve. Töötajate lõunaid ei deklareeritud erisoodustusena, vaid kasutati eraldi edasiarveldamise kontot. Erisoodustusena deklareeriti üksnes restoranide arved olukorras, kus lisaks külalistele osalesid ka kostja enda töötajad. Kostja ei olnud varem ajaarvestuse väljavõtteid küsinud ja oli varasemad arved tasunud. Ajaarvestus on tõendatud. Aprillis 2025 osutati teenust kokku 42,03 tundi, millest täiendavalt arveldati 26 tundi; mais 2025 osutati teenust 34,7 tundi, millest täiendavalt arveldati 20 tundi; juunis 2025 osutati teenust 26,82 tundi, kuid täiendavalt arveldati üksnes 2 tundi, ülejäänu jäeti hageja büroosiseseks kuluks seoses kliendi lahkumisega. Kostja 12.03.2026 tasaarvestusavaldus Kostja esitas 12.03.2026 tingimusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus peaks pidama hageja rahalist nõuet põhjendatuks. Tasaarvestus põhineb kostja väidetaval kahjunõudel hageja vastu. Kostja väidab, et hageja ebakvaliteetse töö tõttu tekkis talle kahju kolmes põhiosas: esiteks seoses väidetavalt alusetult deklareeritud ja tasutud käibemaksuga, teiseks seoses töötajate toiduraha ja palgaarvestuse vigadega ning kolmandaks seoses uue raamatupidaja tööga, mida kostja pidi tellima hageja varasemate vigade kontrollimiseks ja parandamiseks. Kostja arvutuse järgi tasus ta Šveitsi äriühingutele esitatud arvete tõttu alusetult käibemaksu kokku 60 492,33 eurot. Kuna need summad tagastati kostjale hiljem pärast parandusdeklaratsioonide esitamist, käsitab kostja kahjuna ajavahemikku, mil tal puudus võimalus neid rahalisi vahendeid kasutada. Selle kahju suuruseks arvestab kostja 12 478,54 eurot. Lisaks väidab kostja, et ta kandis uue raamatupidaja töö eest puuduste tuvastamisel ja kõrvaldamisel kulusid 2648,64 eurot. Kokku leiab kostja, et tema tasaarvestatav nõue hageja vastu on 15 127,18 eurot, mille ta palub tasaarvestada hageja nõudega juhul, kui hageja nõue muidu rahuldataks. Hageja 04.05.2026 vastus Kostja Šveitsi äriühingutele esitatud arved ei puudutanud kauba eksporti, vaid Eestis asuva kinnisasjaga seotud teenuseid, mistõttu hageja hinnangul tuli neilt arvetelt arvestada Eesti käibemaks. Kui kostja hiljem deklaratsioone muutis, võisid muudatused olla ebaõiged. Vaidlusaluseid arveid Šveitsi äriühingutele ei koostanud ega väljastanud hageja, vaid kostja töötaja

M K. Hageja kajastas üksnes kostja esitatud arveid raamatupidamises ega vastuta kliendi esitatud andmetest või dokumentidest tulenevate vigade eest. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Käibemaksu lisamine arvetele ei muutnud kostja majanduslikku olukorda, sest käibemaks laekus kostjale klientidelt ja kanti edasi Maksu- ja Tolliametile. Kui käibemaksu oleks tasutud rohkem, saanuks selle hageja hinnangul tagasi küsida ning enammakstud maks ei kujuta iseenesest hageja vastu esitatavat kahjunõuet. Hageja vaidleb vastu kostja viivisearvestusele. Hageja hinnangul ei saa tingimuslik tasaarvestusavaldus käivitada hageja vastu viivise arvestamist. Lepingus sätestatud 0,1% päevane viivisemäär oli kokku lepitud üksnes kostja poolt hageja arvete tasumisega viivitamise puhuks ega laiene kostja väidetavale kahjunõudele. Palgaarvestuse ja toiduraha osas väidab hageja, et kostja etteheide brutotasust mahaarvestamise kohta on tõendamata ja vale. Hageja selgituse järgi arvestati toiduraha maha töötajate netotasust. Kui kostja uus raamatupidaja muutis deklaratsioone kostja ebatäpsete andmete põhjal, tuleb hageja hinnangul need muudatused pigem tagasi parandada. Uue raamatupidaja kulud ei ole hageja põhjustatud kahju. Suur osa loetletud töödest on seotud uue kliendi ülevõtmise, andmetega tutvumise ja teabe sisestamisega, mitte hageja väidetavate vigade parandamisega. Juuniga seotud tööde puhul märgib hageja, et osa arveid ja tasusid käsitletakse tavapäraselt järgmisel kuul. Hageja rõhutab, et isegi kui tema töös oleks mõni puudus esinenud, pidanuks kostja andma hagejale võimaluse puudused kõrvaldada. Hageja väitel ei esitanud kostja lepingu kehtivuse ajal ühtegi pretensiooni ning etteheited tekkisid alles pärast seda, kui hageja hakkas tasumata arvete tasumist nõudma. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel oli sõlmitud raamatupidamisteenuse osutamise leping (dtl 30-39) ning et leping lõppes kostja soovil 30.06.2025 (dtl 48). Pole ka vaidlust selles, et hageja esitas kostjale 30.04.2025 arve nr 20250681 tasumise tähtajaga 07.05.2025 summas 2682,78 eurot (dtl 45); 31.05.2025 arve nr 20250859 tasumise tähtajaga 07.06.2025 summas 2408,28 eurot (dtl 47) ja 30.06.2025 arve nr 20250933 tasumise tähtajaga 30.06.2025 summas 1775,67 eurot (dtl 48). Poolte vahel on vaidlus selles, kas teenust osutati arvel näidatud mahus ning kokkulepitud kvaliteedis ja kas kostja esitatud väited teenus kvaliteedi osas on esitatud õigeaegselt. Kostja on vaidlustanud omakapitali kontrolli; sõiduauto Xxx registreerimist tööautona; juhatuse liikme lepingu vormi teavitust; käibemaksu arvestus; erisoodustuse arvestust ja töötundide ajaarvestust. Poolevaheline leping on oma olemuselt teenuseosutamise leping ehk töövõtuleping VÕS 635 lg 1 mõttes ning teenus osutamise tasu muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi töö üleandmisest. Töö üleandmise tõendmaine on hageja kohustus. Poolte vahel pole iseenesest vaidlust, et teenust on osutatud. Kohtule esitatud raamatupidamiskannete väljavõttest (dtl 52-74; 75-91 ja 92-100) nähtub, et hageja osutas kostjale raamatupidamise teenust. Kanded on tehtud, järelikult on töö ka üleantud. Kostja 09.06.2025 e-kirja ei saa pidada nõude tunnustamiseks, sest seda ei ole sõnaselgelt väljendatud, kuid seda võib pidada kostja kinnituseks, et teenust on osutatud. Töö peab VÕS § 641 lg 1 järgi vastama kokkulepitud tingimustele. Töövõtja ei vastuta VÕS § 641lg 3 järgi puuduste eest, mis tulenevad tellija suunistest või puudulikust materjalist. Materjalina võib kohtu hinnangul käsitleda ka tellija poolt esitatavaid andmeid ja dokumente. Kostja on esitanud vastuväited teenuse kvaliteedile ning teinud tasaarvestuse oma kahjunõudega. Sellele on hageja ka oma 13.11.2025 vastuses viidanud. Töövõtja vastutab töö puuduste eest VÕS § 642 lg 1 järgi ka pärast VÕS § 640 lg 1 sätestatud tähtaega. Tellija peab VÕS § 643 järgi töö ülevaatama, kui ta tegutseb majandus- ja kutsetegevuses. Hageja ja kostja mõlemad tegutsevad kohtu hinnangul

majandus- ja kutsetegevuses, sest mõlemad on äriühingud. Vastuväited töö kvaliteedi osas tuleb VÕS § 644 lg 1 alusel mõistliku aja jooksul. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja vastuväited ja tasaarvestus saab puudutada vaid hagi aluseks olevate tööde kvaliteeti st kostja saab esitada vastuväited ka juba vastuvõetud tööde kvaliteedi osas, kuid see muudab tõendamiskoormuse jaotust ja piirab vastuväidete esitamist VÕS § 644 lg 3 ja § 645 lg 1 sätestatu ulatuses. Teenuse kvaliteedi puuduste ja kahju tekkimise tõendamine on kostja kohustus. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et oleks lepingu kehtivuse ajal esitanud hagejale pretensioone või vastuväiteid teenuse kvaliteedi osas. Omakapitali sissemakse Pole vaidlust, et kostja deklareeris novembris 2024 Maksu- ja Tolliametile (MTA) TSD lisal 7 omakapitali sissemaksena 399 086,92 eurot, mille alusel alustas MTA menetlust ja palus esitada kostjal andmed ja dokumendid deklareeritud omakapitali sissemakse kohta, et veenduda deklareeritud andmete õigsuses (dtl 116-117; 120). Hageja on 21.03.2025 kostja järelpärimisele vastanud (dtl 122), et hagejal ei ole pangadokumente perioodist 2011-2013 ning laenulepinguid. Kohtu hinnangul ei saa hagejale ette heita teenus kvaliteedina asjaolu, et tema valduses ei ole raamatupidamisdokumente ajal, mil poolte vaheline leping ei olnud veel sõlmitud, sest leping sõlmiti 14.12.2021. Hageja on andnud soovitusi olukorra lahendamiseks (dtl 130). Ka ei nähtu hageja ja kostja kirjavahetusest, et kostja oleks käsitlenud probleemi lahendamise ajal hageja tegevust ebakvaliteetse teenusena. Raamatupidamisteenuse osutamisel tuleb vahet teha raamatupidamisel ja selle korraldamisel. Raamatupidamise korraldamine on ettevõtte juhatuse kohustus ja see hõlma kohtu arvates ka dokumentide olemalu tagamist. Käesoleval juhul heidab kostja hagejale ette, et kostja ei ole sõlminud kirjalikke laenulepinguid, tal puuduvad enne teenuse osutamist koostatud dokumendid ning kostja emafirma poolt koostatud dokumendid, Kohtu hinnangul ei ole tegemist puudustega teenuse kvaliteedis, mida saaks hagejale ette heita. Kohtu hinnangul on vastuväide teenuse kvaliteedile põhjendamatu. Sõiduauto Xxx Kohtule esitatud sõiduki müügilepingust nr. 10670, mis on sõlmitud 9. detsembril 2024 (dtl 175), nähtub, et kostja ostis sõiduki Xxx Xxx. Kostja heidab hagejale ette, et sõiduk võeti arvele mittetööautona. Tõendeid selle kohta kostja esitanud ei ole, kuid hageja iseenesest ei vaidlusta seda asjaolu. Kohtu hinnangul on kostja oma lepingu mittevastavuse väite sõiduauto Xxx arvele võtmise kohta esitanud hilinemisega. Sõiduk soetati detsembris 2024 ning vastuväite esitas kostja oma vastuses hagile 29.09.2025. Kohtu hinnangul ei ole seda tehtud mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul on vastuväide teenuse kvaliteedile põhjendamatu. Juhatuse liikme leping Kostja heidab hagejale ette, et kostja juhatuse liige on registreeritud töötajate registris töötajana. Hageja poolt kohtule esitatud töötajate registri väljavõttest (dtl 176) nähtub, et juhatuse liige B W oli registreeritud töötajate registris juhatuse liikmena. Registrikanne on tehtud 01.01.2025 ning vastuväite esitas kostja oma vastuses hagile 29.09.2025. Kohtu hinnangul ei ole seda tehtud mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul on vastuväide teenuse kvaliteedile põhjendamatu. Käibemaksu vale arvestus, töötajate lõunad ja palgaarvestuse vead Kostja heidab hagejale ette, et 10.04.2025 on kostja teavitanud hagejat, et hageja on teostanud ebaõige käibemaksuarvestuse vähemalt ühe arve osas. Kostja heidab ette hagejale ka töötajate lõunalt erisoodustusmaksu vale arvestust ning palgaarvestuse vigu. Sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kohtu hinnangul on vastuväide teenuse kvaliteedile põhjendamatu. Kahjunõue Kostja heidab hagejale ett vale käibemaksu arvtestust kostja nimel väljastatud müügiarvetelt

ettevõtetele xxx ja xxx. Kohtule esitatud müügiarved (dtl 199-212) on koostanud kostja töötaja perioodil märts- aprill 2025. Kohtu hinnangul on arved koostanud kostja mitte hageja ning kostja vastuväide on ka hilinenud, sest esmakordselt on see esitatud kostja 12.03.2026 vastuse täienduses. . Kohtu hinnangul on vastuväide teenuse kvaliteedile põhjendamatu. Ajaarvestus Hageja esitas kohtule teenuse osutamise ajaarvestuse (dtl 177-182). Tõenditest nähtub, et aprillis 2025 osutas kostja hagejale 42,03 tundi teenust, millest 6,54 tundi oli töötasude arvestusega seotud ning 10 tundi teenust osutati teenuspaketi raames. Täiendav ajakulu on seega 25,49 tundi. Hageja arveldas lisaaja 26 tundi. Mais 2025 osutas kostja hagejale 34,7 tundi teenust, millest 5,02 tundi oli töötasude arvestusega seotud ning 10 tundi teenuspaketi raames. Täiendav ajakulu on seega 19,68 tundi. Hageja arvestas lisaaja 20 tundi. Juunis 2025 osutas kostja hagejale teenust 26,82 tundi, millest 6,61 tundi oli töötasude arvestusega seotud ning 10 tundi teenuspaketi raames. Täiendav ajakulu on seega 10.21 tundi. Hageja arveldas lisaaja 2 tundi. Kohtu hinnangul on esitatud ajaarvestus kooskõlas esitatud arvetel näidatud aja arvestuse ja tasu suurusega. Hageja nõue kostja vastu põhivõla väljamõistmiseks tuleb rahuldada ja kostjalt välja mõista Viivis VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda viivist rahalise kohustusega viivitamisel. Viivise arvestus kuni 10.07.2026 määraga 0,1% tasumata summalt päevas on 2775,29 eurot. Arvelt nr 20250681 on viivis 2682,78 × 0,1% × 429 = 1150,91 eurot; arvelt nr 20250859 on viivis 2408,28 × 0,1% × 398 = 958,50 eurot ja arvelt nr 20250933 on viivis 1775,67 × 0,1% × 375 = 665,88 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 6866,73 eurot ja viivis 2775,29 eurot, kokku 9642,02 eurot. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 ja TsMS § 133 lg 1 järgi on hagihind kokku 10 005,96 eurot (6866,73 + (6866,73/100 x 0,1 x 365) + 632,87). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 4 järgi määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindaks ning menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtulahendi jõustumisest alates VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagejale on õigusteenust 19 h 30 min, tunnihinnaga 175 eurot, millele lisandub käibemaks, seega 3412,50 eurot + käibemaks. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei palu käibemaksu hüvitada. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 665 eurot. Kohtu hinnangul on menetluskulu 4077,50 eurot mõistlik ja see tuleb kostjalt välja mõista. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.