Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 17.07.2022 võttis kostja Lääne-Virumaal Tapa vallas xxx hoovist omavoliliselt A M kuulunud sõiduki XX XX registreerimismärgiga XX (XX) ning põhjustas sellega 17.07.2022 kella 03.59 ajal Tallinnas Kadaka tee - Akadeemia tee ristmikul liiklusõnnetuse, mille käigus kaotas sõiduki juhitavuse ja sõitis paremale teelt välja kahjustades liikluskorravahendeid (kahjujuhtumi toimik nr xxx) ja sõidukit XX (kahjujuhtumi toimik nr xxx), põhjustades selliselt varalist kahju. XX oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud kaskokindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance ASis, mille kinnituseks oli väljastatud kaskokindlustuse poliis nr xxx. Sõiduki XX valdaja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel kindlustatud kohustusliku liikluskindlustuse lepingu nr xxx alusel Swedbank P&C Insurance AS-is. 16.10.2022 esitas Xxx OÜ 11.10.2022 puksiiritööde eest arve nr 22289 summas 59,70 eurot, mille hageja on tasunud 19.10.2022. 18.10.2022 tegi hageja hüvitisotsuse, milles luges LkindlS § 26 lg 4 alusel XX hävinuks, kuna sõiduki taastamisremont ei olnud majanduslikult põhjendatud. Kuivõrd XX omanik soovis loovutada vara jäänuki hagejale, hüvitas hageja 20.10.2022 XX omanikule XX liiklusõnnetuse eelse väärtuse summas 4 586,59 eurot. Hageja müüs jäänukvara hinnaga 2 300,00 eurot. 06.12.2022 esitas xxx OÜ vahendustasu ja puksiirteenuse eest arve nr 2212031 summas 244,00 eurot, mille hageja tasus 13.12.2022. 29.02.2024 esitas AS xxx TM liikluskorravahendite avariijärgse taastamise eest arve nr M00388 summas 3 141,00 eurot, mille hageja on tasunud 07.03.2024. Eeltoodust tulenevalt on nõude kujunemise arvutuskäik järgmine: 5 500,00 eurot (XX juhtumieelne väärtus) + 59,70 eurot (puksiiritööde kulu) + 244,00 (jäänuki realiseerimiskulu) + 3 141,00 eurot (liikluskorravahendite taastamise kulu) – 2 300,00 eurot (jäänuki müügisumma) – 825,00 (kindlustusvõtja omavastutus) – 88,41 eurot (kindlustusvõtja tasumata osamakse) = 5 731,29 eurot. 27.08.2024 saatis hageja kostjale nõudekirja nr A01.10-275-02/351, milles palus hagejale hüvitada 5 731,29 eurot hiljemalt 10.09.2024. 07.10.2024 vastas kostja nõudekirjale ning avaldas soovi sõlmida summa tasumiseks maksegraafik. 30.10.2024 edastas hageja kostjale läbiräägitud tingimustele vastava maksegraafiku, kuid kostja seda ei allkirjastanud ega ole tasunud ka graafikujärgseid makseid. Eeltoodust tulenevalt teavitas hageja 16.01.2025 kostjat, et ootab osamaksete tasumisega alustamist hiljemalt 21.01.2025, vastasel juhul on

alustamas kohtumenetlust. 17.01.2025 vastas kostja hagejale, et tal ei ole siiski võimalust osamaksete tasumiseks Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 5 731,29 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 283,63 eurot; viivis põhinõudelt 5 731,29 eurot alates 03.07.2025 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; menetluskulud (riigilõiv 630,00 eurot) ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu 28.05.2026.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 630 eurot ning menetluskuludelt VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 630 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule 630 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Muid menetluskulusid ei ole hageja välja toonud ja muid hüvitatavaid menetluskulusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (630 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.