Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.07.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-129172
Tsiviilasi
Bondora AS hagi A B vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3238,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, aadress A. H. Tammsaare tee 56, 11316 Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) Hageja esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg; Kostja: A B (isikukood xxx, aadress: xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.
Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3.
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade ja tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja on taotlenud
20.05.2026 esitatud menetlusdokumendis kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 324,82 eurot ja õigusabikulud 243,2 eurot, kokku 568,02. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 324,82 eurot.
Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 48 eurot/t ning esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt aega 5 t 4 minutit. Kokku on hageja näidatud õigusabikulu suurus 243,2 eurot. Kohtu hinnangul peaks hageja vandeadvokaadist esindaja suutma esitama koheselt esitada puudusteta hagi ja kohus ei pea mõistlikuks ajakuluks hagiavalduse puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumise ja puuduste kõrvaldamise ajakulu (50 minutit) ehk 40 eurot (5,6+34,4). Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulud muus osas põhjendatud ja vajalikus ulatuses, seega mõistab kohus lepingulise esindaja kuludena välja 203,2 eurot.
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 528,02 (324,82+203,2) eurot ning menetluskuludelt (528,02 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Menetluskulud kuuluvad hagejale hüvitamisele ilma käibemaksuta, sest hageja pole esitanud TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.