Hageja: B2 Impact OÜ (OK Incure OÜ õigusjärglane, rg-kood: 11542046; asukoht XXX-i ), lepinguline esindaja Pille Martin
vastu võlgnevuse
Kostja: L.E (ik XXX; s: XXX-i ) Menetlemise viis
elukoht RR-
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi L.E vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud täies ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
3.Hüvitatavate kindlaksmääratavate menetluskulude menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
puudumise
tõttu
jätta
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2 1 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr , p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr , p 11). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
Tsiviilasi nr 2-24-125776 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.OK Incure OÜ (B2 Impact OÜ õiguseellane, hageja) esitas 09.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult L.E (kostja) 1406,41 euro saamiseks. Äriregistri andmetel kinnitati 27.09.2024 OK Incure OÜ muutmiskanne, pärast mida on äriühingu ärinimi B2 Impact OÜ. Kohus käsitab seetõttu B2 Impact OÜ-d samas menetluses hagejana. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 30.08.2024 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus 10.09.2024 jättis hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu ning esitama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus juhtis hageja tähelepanu vajadusele esitada tarbijakrediidilepingute kehtivuse, krediidi kulukuse määra, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise, võlgnevuse ümberarvestuse ning laekumiste arvestamise kohta täiendavad asjaolud ja tõendid.
2.Hageja esitas 26.09.2024 kohtule hagiavalduse kostja vastu. Hageja palus välja mõista kostjalt lepingust nr 4914881 tuleneva põhivõlgnevuse 1060,19 eurot, intressi 123,37 eurot ajavahemiku 21.12.2023 kuni 11.04.2024 eest, sissenõutavaks muutunud viivise 182,28 eurot ajavahemiku 12.04.2024 kuni 25.09.2024 eest ning sissenõudmiskulu 35 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt 1060,19 eurot alates 27.09.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud 335 eurot, millest 315 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu, ning menetluskuludelt viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 18.10.2020 IPF Digital AS-ga (krediidiandja) krediidikontolepingu nr 4914881 krediidilimiidiga kuni 1100 eurot (dtl 31-60). Kostja esitas krediidikonto avamise taotluses sissetulekuks 1000 eurot, majapidamiskuludeks 100 eurot, finantskohustusteks 180 eurot, ülalpeetavate arvuks 0, töökohaks Evaron auto, elutüübiks koos vanematega ning laenu eesmärgiks auto remont või ost (dtl 61-62). Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut Eesti pensionikeskuse andmete alusel, mille järgi oli kostja sissetulek 714,88 eurot; krediidivõimelisuse arvutuses võeti aluseks 715 eurot, majapidamiskuludeks arvestati 200 eurot, finantskohustusteks 180 eurot ja IPF-le tasutavaks kuumakseks 49 eurot, mistõttu kujunes hageja väitel vaba raha jäägiks 268 eurot. Lepingu järgi oli tegemist tähtajatu krediidikontoga, millel ei olnud alates lepingu sõlmimisest maksegraafikut; krediidikonto võimaldas limiidi piires raha kasutusse võtta, tagastada ja uuesti kasutada. Hageja väitel oli lepingu algne aastane intressimäär ja viivisemäär 47,88% ning krediidi kulukuse määr 60,96%; alates 10.01.2023 kohaldus lepingule intressi- ja viivisemäär 37,68% aastas ning krediidi kulukuse määr 45,67%. Hageja esitatud andmetel tegi krediidiandja ajavahemikul 18.10.2020 kuni 11.07.2023 kostja arvelduskontole väljamakseid kokku 2330 eurot (dtl 65-72) ning kostja tasus lepingu kehtivuse ajal krediidisumma katteks 1269,81 eurot (dtl 110-111), mistõttu jäi põhivõlgnevuseks 1060,19 eurot; pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja hageja väitel ühtegi tagasimakset krediidisumma katteks. Hageja väitel jättis kostja tasumata jaanuari 2024 osamakse 41,05 eurot tähtpäevaga 16.01.2024, veebruari 2024 osamakse 41,05 eurot tähtpäevaga 16.02.2024 ja märtsi 2024 osamakse 41,05 eurot tähtpäevaga 18.03.2024. Krediidiandja saatis kostjale 22.03.2024 lepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise teate, milles märkis võlgnevuseks 124,04 eurot ning andis selle tasumiseks täiendava tähtaja kuni 11.04.2024 (dtl 74). Leping loeti 12.04.2024 ülesöelduks. Hagiavalduse järgi esitas hageja kostjale 12.04.2024 nõudekirja, 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-24-125776 19.04.2024 teate, 22.05.2024 pretensiooni ja 13.06.2024 hagihoiatuse ning arvestas sissenõudmiskuluks kokku 35 eurot.
3.Kohus võttis 11.03.2025 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 322 lg 1 alusel 15.03.2025 kättetoimetamisega emale. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 31.03.2025 kell 24:00 (TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 6 ja 8, § 137 lg 1). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, selle lisade ning hageja esitatud arvestustega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millised asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kuna käesolevas asjas ei ületa põhinõue 3500 eurot ja hagihind 7000 eurot, menetleb kohus asja lihtmenetluses TsMS § 405 alusel. Kohtul tuleb vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ega kostja ei taotlenud enda ärakuulamist. Kohus piirdub lihtmenetluses õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2). Kostjale anti võimalus esitada hagile vastus ja tõendid, kuid kostja seda ei teinud. See ei vabasta kohut kohustusest hinnata hagi põhjendatust esitatud asjaolude ja tõendite alusel.
6.Kirjalikest tõenditest nähtub, et 18.10.2020 sõlmiti kostja ja IPF Digital AS vahel krediidikontoleping nr 4914881-1, mille alusel avati kostjale tähtajatu krediidikonto krediidilimiidiga 1100 eurot. Tegemist oli tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses. Lepingu personaalsetes tingimustes oli märgitud krediidilimiidiks 1100 eurot, minimaalse kuumakse arvutamise perioodiks 60 kuud, arve tasumise tähtpäevaks iga kuu 16. päev, esialgseks maksimaalseks intressimääraks 47,88% aastas ehk 0,13% päevas, krediidi kulukuse määraks 60,96% aastas, kontohaldustasuks 0 eurot ja väljamaksetasuks 0% (dtl 31). Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt oli tegemist krediidikontoga, mille krediidilimiit avati kasutamiseks pärast positiivset krediidiotsust ning krediidilimiidi kasutamiseks tuli esitada väljamaksetaotlus iseteeninduses või mobiilirakenduses (dtl 54-56). Krediidileping oli sõlmitud tähtajatult ja kehtis kuni ülesütlemiseni. Teabelehe järgi tuli igal kuul, mil kostja krediidilimiiti kasutas, tasuda vähemalt miinimummakse, millega tagastati kasutuses olevat krediidilimiiti ja/või tasuti intressi, igakuine miinimummakse arvutati annuiteetmakse põhimõttel, võttes arvestamise aluseks 60-kuulise perioodi (dtl 54). Lepingus ja teabelehes oli märgitud, et maksetega hilinemise korral lisandub viivis lepingujärgse intressi aasta- ja päevamäära alusel ning intressimäära muutumisel muutub vastavalt ka viivisemäär (dtl 31 ja 55).
7.Hageja on esitanud tõenditena ka krediidikonto avamise taotluse (dtl 61-62), intressimäära ja seotud tasude muutmise teate (dtl 63), maksekorraldused (dtl 65-72), meeldetuletuse tasumata arvete kohta (dtl 73), lepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise teate (dtl 74), väljavõtte ülesütlemisteate saatmise kohta (dtl 75-77), 12.04.2024 nõudekirja (dtl 86-87), 19.04.2024 meeldetuletuse (dtl 88), 22.05.2024 pretensiooni (dtl 90), 13.06.2024 hagihoiatuse (dtl 92), viiviseraporti lepingujärgses viivise määras (dtl 84) ning seadusjärgse viivise raporti (dtl 114). Esitatud maksekorraldustest nähtub, et IPF Digital AS kandis kostja arvelduskontole krediidikontolepingu nr 4914881 alusel ajavahemikul 18.10.2020 kuni 11.07.2023 kokku 2330 eurot. Väljamaksed tehti muu hulgas 18.10.2020 summas 450 eurot, 13.11.2020 summades 30 eurot ja 150 eurot, 14.11.2020 summas 200 eurot, 15.11.2020 summas 100 eurot, 17.11.2020 summas 150 eurot, 20.11.2020 summas 30 eurot, 27.12.2020 summas 10 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-24-125776 eurot, 06.12.2021 summas 250 eurot, 13.12.2021 summas 200 eurot, 17.12.2021 summas 150 eurot, 25.12.2021 summades 200 eurot ja 60 eurot, 26.12.2021 summas 50 eurot, 27.12.2021 summas 80 eurot, 28.12.2021 summas 90 eurot, 04.02.2022 summas 50 eurot, 04.12.2022 summas 30 eurot, 10.01.2023 ja 13.01.2023 kummalgi summas 10 eurot ning 11.07.2023 summas 30 eurot. Hageja laekumiste arvestuse kohaselt tasus kostja lepingu kehtivuse ajal krediidisumma katteks 1269,81 eurot (dtl 110-112) ning pärast lepingu lõppemist krediidisumma katteks tagasimakseid ei teinud. Seega jäi hageja arvestuse järgi põhivõlgnevuseks 1060,19 eurot.
8.Kuna tegemist on tarbijakrediidilepingutest tuleneva nõudega ja kostja ei ole menetluses vastuväiteid esitanud, peab kohus siiski omal algatusel kontrollima, kas lepingud vastavad tarbijakrediidi imperatiivsetele nõuetele, sh kas krediidi kulukuse määr (KKM) ei ületa seaduses sätestatud ülempiiri ning kas krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevad kohustused. KKM kontrolliks tuleb hinnata lepingute kõiki krediidi kogukulu osiseid VÕS § 406 ja § 4061 tähenduses.
9.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 18.10.2020 sõlmitud lepingu ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud määr 20,52% (selle kolmekordne korrutis 61,56%). Krediidi kulukuse määra arvutamise korra järgi väljendab määr tarbija kasutusse võetud krediidi ajatatud kogusumma ning tagasimaksete ja krediidiga seotud kulude nüüdisväärtuste võrdust ning arvutus põhineb eeldusel, et krediidileping jääb kehtima kokkulepitud tähtaja lõpuni ja pooled täidavad oma kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.
10.Krediidikonto personaalsetes tingimustes on krediidi kulukuse määraks märgitud 60,96% aastas. Kohus märgib, et lepingus esitatud krediidisumma 1100 eurot ja maksete kogusumma 1407,69 eurot põhjal tehtud lihtsustatud kontrollarvutus annab krediidi kulukuse määraks ligikaudu 60,38% aastas. Seetõttu ei ole lepingus märgitud 60,96% määr maksete kogusumma põhjal täpselt kontrollitav, kuid erinevus on väike ning mõlemal juhul jääb määr alla punktis 9 märgitud kolmekordsele võrdlusmäärale 61,56%. Seetõttu ei ole alust lugeda lepingut VÕS § 4062 lg 1 alusel tühiseks.
11.Kohus peab tarbijakrediidivaidluses omal algatusel kontrollima ka seda, kas krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hindas enne lepingu sõlmimist tarbija krediidivõimelisust piisavalt. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingut kokkulepitud tingimustel täitma, ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Kohtupraktikas on selgitatud, et krediidiandja kohustus on hinnata tarbija krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks tarbija sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“ (RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22). Riigikohus on ka selgitanud, et krediidiandja peab tõendama, milliseid samme ta tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks astus. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole konto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave oli krediidivõimelisuse hindamiseks piisav.
12.Kostja krediidikonto avamise taotlusest nähtub, et ta taotles 18.10.2020 krediidilimiiti 1100 eurot, märkis netosissetulekuks 1000 eurot, elamiskuludeks 100 eurot, igakuisteks finantskohustusteks 280 eurot, ülalpeetavate arvuks 0, elukohaks vanemate juures elamise, töökohaks E A, ametiks töötaja ning laenu eesmärgiks auto remondi või ostu (dtl 61-62). 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-24-125776 Taotluse andmetel toimus isiku tuvastamine pangalingi kaudu Smart-ID abil, taotluse staatus oli „Approved“, esimese väljamakse summaks märgiti 450 eurot, lepinguperioodiks 60 kuud, kuuintressiks 3,99% ning krediidi kulukuse määraks 60,96%. Samast dokumendist nähtub pensioniregistri päringu alusel saadud sissetulek 714,88 eurot. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et krediidiandja võttis taotluse andmete ja pensioniregistri andmete võrdluses aluseks väiksema sissetuleku ehk 715 eurot, arvestas majapidamiskuludeks 200 eurot, finantskohustusteks kostja poolt avaldatud 180 eurot ja IPF-le tasutavaks kuumakseks 49 eurot ning sai vaba raha jäägiks 268 eurot.
13.Kohtule esitatud taotluse väljavõttest nähtub samas finantskohustuste väljal „Total Monthly Obligations“ 280 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millistest andmetest 180 euro suurune finantskohustus täpselt tulenes või miks erineb hagiavalduses kasutatud kohustuste summa taotluse väljavõttel nähtuvast 280 euro suurusest kogusummast. Kohus võtab hindamisel arvesse Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi „Vastutustundliku laenamise nõuded“ põhimõtteid. Juhendi järgi peab krediidiandja vaidluse korral tõendama, milliseid andmeid ta kogus, kuidas ta andmeid kontrollis ja kuidas nende põhjal kujunes järeldus tarbija suutlikkusest krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Tarbija varalise seisundi hindamiseks tuleb koguda teavet tarbija sissetulekute ja kohustuste kohta ning üksnes tarbija enda andmetele või hinnangule tuginemine ei pruugi olla piisav, kui andmed ei võimalda veenduda tarbija tegelikus maksevõimes. Käesolevas asjas on hageja esitanud krediiditaotluse väljavõtte ja pensioniregistri päringu andmed, kuid ei ole esitanud pangakonto väljavõtet ega muud sõltumatut tõendit kostja tegelike regulaarsete kohustuste, maksekäitumise ja igakuiste kulude kohta. Samuti ei ole hageja esitanud krediidiandja siseeeskirju või arvutuskäiku sellisel kujul, mis võimaldaks kohtul kontrollida, miks peeti just nende andmete põhjal põhjendatuks 1100 euro suuruse korduvkasutatava krediidilimiidi avamist. Arvestades krediidilimiidi suurust, lepingu tähtajatust, intressimäära ja asjaolu, et taotluse väljavõttel nähtuvad kohustused ei lange täielikult kokku hagiavalduses esitatud arvutusega, ei saa kohus esitatud tõendite põhjal lugeda tõendatuks, et krediidiandjal tekkis VÕS § 4034 lg 6 tähenduses põhjendatud veendumus kostja krediidivõimelisuses. Kuna selle asjaolu tõendamise koormus lasub krediidiandjal, tuleb kahtlus lahendada tarbija kasuks.
14.Kohus ei järelda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist üksnes sellest, et krediidiandja ei küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet. Rikkumine seisneb selles, et pärast kostja esitatud keskse finantsandme ehk sissetuleku olulise ebatäpsuse ilmnemist ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja kogutud muu teave oli sellest hoolimata piisav kostja tegeliku maksevõime hindamiseks. Kostja märkis taotluses netosissetulekuks 1000 eurot, kuid pensioniregistri päringu järgi oli tema kontrollitud sissetulek 714,88 eurot. Seega ilmnes krediidiandjale juba lepingu sõlmimise ajal, et kostja taotluses näidatud sissetulek oli kontrollitud sissetulekust ligikaudu 285 eurot suurem. Samuti ei lange hageja hagiavalduses kasutatud 180 euro suurune finantskohustuste summa kokku krediiditaotluse väljavõttel nähtuva 280 euro suuruse igakuiste kohustuste kogusummaga. Sellises olukorras ei olnud piisav tugineda üksnes tarbija enda märgitud kohustustele, maksehäireregistrite kontrollile ja krediidiandja sisemistele andmebaasidele, kui hageja ei esita andmeid selle kohta, milliseid kostja tegelikke igakuiseid elamiskulusid, regulaarselt tehtavaid makseid või muid kontoliikumistest nähtuvaid kohustusi krediidiandja hindas ning millisel alusel sai krediidiandja veenduda, et kostja suudab 1100 euro suurust korduvkasutatavat krediidilimiiti teenindada oma tegelikust regulaarsest sissetulekust. Esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks pärast sissetulekuandmete erinevuse ja kohustuste andmete vastuolu ilmnemist kontrollinud kostja tegelikke väljaminekuid ja kohustusi pangakonto väljavõtte või muu sama usaldusväärse allika alusel. Seetõttu ei ole tõendatud, et krediidiandja oleks hinnanud kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 tähenduses ega et tal oleks VÕS § 4034 lg 6 tähenduses kujunenud põhjendatud veendumus kostja krediidivõimelisuses. 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-24-125776
15.Hageja esitatud arvestusest nähtub, et krediidiandja tegi kostjale krediidikontolepingu nr 4914881-1 alusel väljamakseid kokku 2330 eurot. Sama arvestuse järgi tasus kostja krediidiandjale kokku 2791,59 eurot, millest hageja on arvestanud põhiosa katteks 1269,81 eurot, intressi katteks 1469,65 eurot, teenustasude katteks 50,31 eurot ja viivise katteks 1,82 eurot. Kuna kohus tuvastas, et krediidiandja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte nõuetekohast järgimist, kohalduvad VÕS § 4034 lg 7 tagajärjed. Sellisel juhul ei või krediidiandja nõuda tarbijalt lepingujärgset intressi, teenustasusid ega muid krediidiga seotud tasusid, vaid üksnes välja antud krediidisumma tagastamist ning seadusjärgset intressi ulatuses, milles see on põhjendatud.
16.VÕS § 4034 lg 7 kohaldamisel ei saa hageja tugineda hagiavaldusele lisatud lepingulisele arvestusele selles osas, milles kostja tasutud summad on arvestatud lepingulise intressi, teenustasude, meeldetuletustasude või lepingulise viivise katteks. Kui selliseid tasusid tarbija seaduse järgi ei võlgne, tuli hagejal esitada uus ja terviklik arvestus, milles on iga kostjale tehtud väljamakse ning iga kostja tasutud summa ümber arvestatud VÕS § 4034 lg 7 ja VÕS § 94 alusel. Selline ümberarvestus peab lähtuma krediidi kasutusse võtmisest, s.o vastavatest väljamaksetest, mitte üksnes lepingu ülesütlemise või hageja väidetava võlgnevuse tekkimise ajast.
17.Kohus juhtis hageja tähelepanu ümberarvestuse esitamise vajadusele juba 11.03.2025 määruses. Määruse resolutsioonis kohustati hagejat esitama eraldi summadena, kas ja kui suures osas kostja lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist lepingut täitis ning milliste nõuete katteks laekumisi arvestati. Samuti selgitas kohus, et hagejal tuleb vajadusel esitada nõude ümberarvestus ning ümberarvestuste esitamata jätmisel võib kohus jätta hagi vähemalt osaliselt rahuldamata. Määruse põhjendustes selgitas kohus hagejale ka seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb arvestada VÕS § 4034 lg 7 tagajärgedega ning esitada sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus.
18.Hageja ei esitanud pärast nimetatud määrust sellist terviklikku ümberarvestust. Hageja esitas küll väljamaksete ja tagasimaksete tabeli (dtl 110-112) ning viitas hagiavalduse varasemale arvestusele, kuid sellest arvestusest nähtub jätkuvalt, et kostja makseid on arvestatud lepingulise intressi, teenustasude ja viivise katteks. Hageja ei ole esitanud arvestust, millest nähtuks, kuidas muutub nõude jääk juhul, kui kostja ei võlgne VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingulist intressi ega muid krediidiga seotud tasusid ning kui tagasimaksed tuleb ümber arvestada lubatud nõuete katteks. Hageja esitatud intressi ja viivise ümberarvestus (dtl 113-114) ei kõrvalda seda puudust, sest see ei arvesta kogu lepingusuhte vältel tehtud väljamakseid ja tagasimakseid alates krediidi kasutusse võtmisest.
19.Hageja enda esitatud andmete järgi tegi krediidiandja kostjale krediidikontolepingu nr 4914881 alusel väljamakseid kokku 2330 eurot. Sama tabeli järgi tasus kostja kokku 2791,59 eurot. Seega on kostja hageja enda esitatud koguarvestuse järgi tasunud krediidiandjale rohkem, kui talle krediidina välja maksti. Hageja on sellest hoolimata arvestanud osa kostja maksetest lepingulise intressi, teenustasude ja viivise katteks, kuigi VÕS § 4034 lg 7 kohaldamisel ei saa hageja sellistele tasudele tugineda.
20.Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Hageja pidi tõendama nii nõude olemasolu kui ka selle suurust. Kuna kohus andis hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 tagajärgi arvestav ümberarvestus, kuid hageja seda ei esitanud, ei ole hageja tõendanud, et kostjal jäi pärast talle välja makstud krediidisumma ja kostja tehtud maksete ümberarvestamist hageja ees sissenõutav rahaline kohustus. Kohus ei saa hageja eest koostada uut nõudearvestust ega asendada hageja tõendamiskoormust kohtu enda arvutusega.
21.Eeltoodu tõttu ei ole hageja tõendanud põhivõla olemasolu ega sellest tulenevate kõrvalnõuete põhjendatust. Kuna kostja tasutud kogusumma ületab talle välja makstud 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-24-125776 krediidisummat ning hageja ei ole esitanud nõuetekohast ümberarvestust VÕS § 4034 lg 7 ja VÕS § 94 alusel, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Seetõttu jäävad hageja tasutud riigilõiv 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hageja enda kanda ning neid ei mõisteta kostjalt hageja kasuks välja.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Käesolevas asjas puuduvad kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud, sest kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ega ole esitanud menetluskulude nimekirja või kuludokumente. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.