2-21-18553/18 - Pankrotiõigus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

mistõttu tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Pankrotimenetluses ei ole pankrotivara hulka laekumisi toimunud. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Pandieset käesolevas menetluses ei olnud. Müümata pankrotivara ja teistel isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Käesolevas menetluses puudus vara, mida oleks haldur saanud müüa. Haldur ei ole esitanud ja ei kavatse käesolevas menetluses esitada hagisid. Kohtukulud puuduvad. Võlgnik ei ole nõuete nimekirjas ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on vastutustundetud käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel seal juures arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene ja tekitatud kohustusi tagasi maksta. Pankrotiseaduse mõttes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse tema kohustustest vabastamiseks, võlgnik on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ja et ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Pankrotihaldur taotleb ka menetlusabi andmist, pankrotihalduri tasu ja kulude kinnitamist, pankrotihalduri vabastamist pankrotihalduri kohustustest ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel jääta usaldusisik määramata, kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ja lühendada kohustustest vabastamise menetluse tähtaega kolmele aastale. Pankrotihaldur esitas taotluse deposiidi määramiseks, paludes määrata kohtul deposiiti tasutavaks summaks 2800 eurot. Juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt PankrS § 158 lg 6 alusel määratavat summat, palub haldur lõpetada võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. Viru Maakohus määras 08.10.2024 kohtumäärusega, et A. A.i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 2800 eurot hiljemalt 23.01.2024. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud. Viru Maakohtu kohtu esimehe 10.09.2024 käskkirja nr. 11-1/25 alusel jagati käesolev tsiviilasi Viru Maakohtu kohtunik Maido Roots menetlusse.

vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning haldur peab esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul ei ole realiseeritavat vara, pandieset pankrotivarasse ei kuulu ning müümata pankrotivara või teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks vastutustundetud käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene ja tekitatud kohustusi tagasi maksta, seega pankrotiseaduse mõttes on põhjuseks muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlgniku pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ja välja maksmata jäänud Narva kohtutäitur T. A. nõue summas 174,60 eurot, R OÜ nõue summas 2162,13 eurot, I OÜ nõue summas 2346,53 eurot ning A OÜ nõue summas 2014,22 eurot. Võlgnik nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo halduri ülesannete täitmisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Usaldusisiku kandidaadid puuduvad. Kohus leiab, et tulenevalt kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS §-st 171, tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 25.11.2021 esitatud pankrotiavalduses, seega on avaldus esitatud tähtaegselt enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist PankrS § 170 lg 1 kohaselt. PankrS § 171 lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises;

2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 171 lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku suhtes tuleb algatada kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on A. A. kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis kohustub ta seda otsima. Kohus on seisukohal, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele ja algatada tuleb võlgniku kohustusest vabastamise menetlus, kuivõrd käesoleval juhul ei esine PankrS § 171 lg-s 2 kohustustest vabastamise menetlust välistavad asjaolusid. Kohus on seisukohal, et võlgniku usaldusisikuks tuleb määrata võlgnik A. A. ise. Võlausaldajad vastuväiteid seoses A. A.i usaldusisikuks määramisega ei esitanud. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel PankrS § 173 sätestatud kohustustest. Kohus pöörab võlgniku/usaldusisiku tähelepanu sellele, et kehtiva PankrS § 193 3 lg 2 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

PankrS § 65 lg 1 alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Haldur taotleb tasu määramist PankrS § 65 lg 11 alusel, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 23 lg 3 kohaselt oli ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 2022. aastal (s.o aastal, kui kuulutati välja A. A.i pankrot) 130,80 eurot. Pankrotihaldur on pankrotimenetluses teinud toimingud arvestusega 130 eurot tunnis ja pankrotihalduri ajakulu kokku moodustub 13 tundi. Seega moodustab pankrotihalduri tasu kokku 1690 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 371,80 eurot. Kokku 2061,80 eurot. Tasu sisaldab ka pankrotimenetluse kulusid. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire MK (rk 10539935), mille kaudu haldur tegutseb. OÜ Sentire MK on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse mõttes. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Eeltoodust tulenevalt tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 1690 eurot, millele lisandub käibemaks 371,80 eurot, kokku 2061,80 eurot. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab A. A.ile menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 654 eurot, millele lisandub käibemaks 143,88 eurot, mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele OÜ Sentire M.K arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS-is. Halduri tasu summas 1263,92 eurot (koos käibemaksuga) kuulub väljamõistmisele võlgnikult ja kandmisele OÜ Sentire M.K arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS-is. Kohus lõpetab eeltoodu alusel pankrotimenetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots kohtunik