Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-21-18553 tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.

ASJAOLUD

2-21-18553 I Vara Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et A Ail on Swedbank AS-s arvelduskonto nr xxxx, mille saldo seisuga 12.01.2022.a oli 30,72 eurot. Konto oli enne ajutise halduri nimetamist arestitud 11 täitemenetluses. Kuna A Ail teistes pankades arvelduskontosid ei ole, siis ei kuulu arvelduskonto jääk pankrotivara hulka. AS-s SEB Pank teatas ajutisele pankrotihaldurile, et A A on nende pangas omanud arvelduskontot ja internetipangalepingut, lepingud lõpetati 10.08.2009 ja konto jääk lepingu lõpetamisel oli 2,63 krooni ehk 0,17 eurot. Maksu- ja Tolliameti vastusest ajutise halduri järelepärimisele selgub, et A A tuludeklaratsioone 2019. a ja 2020. a kohta esitanud ei ole. Samas nähtuvalt samast Maksu- ja Tolliameti vastusest ei ole A Aile deklareeritud väljamaksete tegemisi ajavahemikul 01.05.2019 kuni 31.12.2021. Järelepärimise tulemusena Transpordiametisse selgus, et A Ai nimele on registreeritud Ford Sierra (rn xxx, esmane registreerimisaasta 1991). Sõidukile on seatud esimene keelumärge 02.11.2016 kohtutäitur Raigo Pärsi poolt, puudub kehtiv ülevaatus (viimane ülevaatus kehtis kuni 08.2014). Kõike kogumis hinnates leiab ajutine pankrotihaldur, et sõiduk näol ei ole tegemist likviidse varaga, mida saab arvata pankrotivara hulka. Transpordiamet informeeris ajutist haldurit ka selles, et xxx on informeerinud Transpordiametit selles, et on võõrandanud sõiduki Volkswagen Passat (reg.märk xxx, esmane registreerimisaasta 2005) A Aile. Nähtuvalt sõiduki taustakontrollist on sõiduk osalenud kindlustusjuhtumis 22.06.2008, sõiduki ülevaatus kehtis kuni 05.2021, sõidukil puudub liikluskindlustus ja ta on ajutiselt registrist kustutatud. Kõike kogumis hinnates ei arvesta ajutine pankrotihaldur selle sõidukiga kui võimaliku varaga oma lõppjäreldustes, kuid sõiduki asukoht ja väärtus tuleb väljaselgitada võimaliku pankrotimenetluse käigus. Tulenevalt eeltoodust A Ail ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara ei ole. II Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele vastavalt võlausaldajate poolt esitatud andmetele on järgmised: • X AS teatas, et X AS ja A Ai vahel oli 18.12.2015 sõlmitud tarbijakrediidileping nr SL 1501-1426057, mis on 16.11.2017 võõrandatud x AS-le. x AS teatas, et nende nõue on 13019,61 eurot (nõude aluseks on kompromissleping-võlatunnistus nr 24320698, 03.03.2018). Võlgnik ei ole nimetatud võlgenvust pankrotiavalduses kajastanud. Võlgnevuse olemasolu ja täpne suurus vajab väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus. •

x teatas, et on nõude 06.03.2018 loovutanud x-le. x teatas, et nende menetluses on x nõue 986,89 eurot (samas suuruses nõudest teatas ka kohtutäitur Kristel Maalmani büroo). Lisaks sellele on x menetluses x nõue 740,26 eurot, x nõue 579,74 eurot (samas suuruses nõudest teatas ka kohtutäitur Kristel Maalmani büroo) ja x nõue 354,29 eurot (samas suuruses nõudest teatas ka kohtutäitur Kristel Maalmani büroo), kõik kokku seega 2661,18 eurot. Võlgnik on oma pankrotiavalduses märkinud kohustuse suuruseks 1962,36 eurot. Ajutine pankrotihaldur võtab oma lõppjäreldustes aluseks võlausaldaja poolt edastatud nõude suuruse, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus.

2-21-18553 •

X OÜ teatas, et nende nõue on 2162,13 eurot. Võlgnik märkis pankrotiavalduses kohustuse suuruseks 1581,59 eurot, kohtutäitur Natalja Malahhova büroo töötaja teatas nõude jäägist 1557,47 eurot. Ajutine pankrotihaldur võtab oma lõppjäreldustes aluseks võlausaldaja poolt edastatud nõude suuruse, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus.

•

x OÜ teatas, et neil on nõue kahe kohtulahendi alusel kokku 2346,53 eurot. Kohtutäitur Andrei Kreki büroo töötaja teatas kahest nõudest kokku 1931,69 eurot. Võlgnik ei ole nimetatud võlgenvust oma pankrotiavalduses kajastanud. Võlgnevuse olemasolu ja täpne suurus vajab väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus.

•

Võlgenvus kohtutäitur Tatjana Afanasievale on 312,00 eurot.

•

Võlgenvus kohtutäitur Kristel Maalmanile on 714,64 eurot.

•

Võlgenvus kohtutäitur Natalja Malahhovale on 427,13 eurot.

•

Võlgenvus kohtutäitur Andrei Krekile on 554,09 eurot.

•

Võlgenvus kohtutäitur Raigo Pärsile on 163,36 eurot.

Lisaks eeltoodule teatas x OÜ, et x OÜ ja A Ai vahel on 13.05.2010 sõlmitud võrguteenuste osutamise ja elektrienergia müügileping. Seisuga 20.01.2022 võlgnevust ei ole. Politsei- ja Piirivalveamet vastas ajutise pankrotihalduri järelepärimisele, et Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad pankrotimentluses esitatavad nõuded. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad A Ai ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad kohustused kokku vähemalt 22360,67 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused A Ai vara suhtes oli enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist 15 aktiivset täitemenetlust: • Kohtutäitur Kersti Vilbo, kelle toimikud on üle antud kohtutäitur Risto Kütt’i menetlusse, oli Politsei- ja Piirivalveameti nõue, mille jääk oli 0 eurot, kuid lisandusid täitemenetluse kulud. • Kohtutäitur Risto Küti menetluses oli Politsei ja Piirivalveameti nõue 117,60 eurot. • Kohtutäitur Raigo Pärsi menetluses oli 3 Politsei- ja Piirivalveameti nõuet kokku 1339,16 eurot. • Kohtutäitur Andrei Kreki menetluses oli 2 x OÜ nõuet kokku summas 2396,03 eurot ja Politsei- ja Piirivalveameti nõue 71,60 eurot. • Kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses oli Politsei- ja Piirivalveameti nõue 76,60 eurot ja X OÜ nõue 1936,75 eurot. • Kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses oli 3 x OÜ nõuet kokku 2671,56 eurot. • Kohtutäitur Tatjana Afanasijeva menetluses oli 2 Politsei ja Piirivalveameti nõuet kokku summas 432 eurot. Võttes aluseks Viru Maakohtu 11.01.2022. a määruse esitas ajutine pankrotihaldur täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.

2-21-18553 IV Majanduslik olukord Seisuga 04.02.2022 A Ail ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 22360,67 eurot. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest ajutise pankrotihalduri järelepärimisele ei ole A A saanud maksustatavat tulu ajavahemikul 01.05.2019 kuni 31.12.2021. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. A A on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et A A on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalused ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puuduvad. Kuna A A on kohtule esitanud kohustustest vabastamise avalduse, peab kohus x pankroti välja kuulutama. Maksejõuetuse põhjus Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. V Ajutise halduri arvamus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalikkuse kohta Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eelduseks PankrS § 170 kohaselt on võlgniku poolt vastava avalduse esitamine. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotiseaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Juhul, kui kohus kuulutab välja A Ai pankroti, siis käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid A A peab kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma PankrS § 173 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. VI Menetluslküsimused

2-21-18553 PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatut. PankrS § 65 lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. A Ai ajutine pankrotihaldur on arvestanud oma tasu tunnihinnaga 110 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (rk 10539935), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur palub: - kuulutada välja A Ai (ik xxx, elukoht xxx) pankrot; - Nimetada A Ai pankrotihalduriks Ly Müürsoo (ik xxx); - Kohustada A A kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev; - Otsustada A Ai suhtes ärikeelu kohaldamine; - Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht; - Välja mõista OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank ASs), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 957,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 191,40 eurot, kokku 1148,40 eurot vastavalt juurdelisatud kulude aruandele. Tasust 654,00 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot, palun välja mõista menetlusabina Riigi vahenditest ja 363,60 eurot koos käibemaksuga A Ailt; - Anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile A Ai tuludeklaratsioonid; - Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele ja vajadusel Tartu Maakohtu registriosakonnale.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-21-18553 Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg-test 2 ja lg 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi kohustused kokku vähemalt 22360,67 eurot, vara ei ole. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada füüsilisest isikust võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks on andnud Ly Müürsoo. Vastavalt PankrS §-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab pankroti välja 10. veebruaril 2022 kell 17.30. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Ly Müürsoo. PankrS § 36 lg 1 ja 2 kohaselt pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine. Teisele poolele tagastatakse tema poolt käsutustehingu alusel üleantu, kui see on pankrotivaras säilinud, või hüvitatakse, kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud. Füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine (PankrS 36 lg 6). Vastavalt PankrS § 91 lg-le 1 võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ning võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud kokku 14,5 tundi (s.o. 29 pooltundi) arvestusega 33 eurot poole tunni, seega on ajutise halduri tasu kokku 957,00 eurot, millele lisandub käibemaks 191,40 eurot, kokku seega 1148,40 eurot.

2-21-18553 Ajutine haldur palub välja mõista OÜ-le Sentire M.K. (rk 10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 957,00 eurot, millele lisandub käibemaks 191,40 eurot, kokku 1148,40 eurot vastavalt lisatud kulude aruandele. Tasust 654,00 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot, palun välja mõista menetlusabina Riigi vahenditest ja 363,60 eurot koos käibemaksuga A Ailt; PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatut. PankrS § 65 lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. A Ai ajutine pankrotihaldur on arvestanud oma tasu tunnihinnaga 110 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (rk 10539935), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 1148,40 eurot (sh käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab riigi tuludest välja ajutise halduri tasu 784,80 eurot (sh käibemaks) ja mõistab välja A Ailt Ly Müürsoo kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 363,60 eurot koos käibemaksuga. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude

2-21-18553 tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.