Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Ringkonnakohtu istung Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellandid
Tallinna Ringkonnakohus 28. aprill 2026, suuline menetlus 1-24-6412 Andres Parmas, Markus Kärner ja Sten Lind 6. märts 2026 Elina Huobolainen Raivo Kont Kriminaalasi Mark Ellenbergi süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 3 järgi Harju Maakohtu 19. juuni 2025. a otsus, üldmenetlus Kaitsja apellatsioon, kolmanda isiku C seadusliku esindaja Mark Ellenbergi apellatsioon, kolmandate isikute G ja F OÜ esindajaY apellatsioon Majandus- ja Korruptsiooniasjade ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Lily Sandel Mark Ellenberg (ik: 37002220293); elukoht: XXX; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad Vandeadvokaat Andrus Lillo F OÜ, seaduslik esindaja Y, G, seaduslik esindaja Y, C, seaduslikud esindajad on süüdistatav Mark Ellenberg ja Q Süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör Maarja-Liisa Kõiv
KOLLEEGIUM OTSUSTAB:
Jätta apellatsioonid rahuldamata.
Jätta Harju Maakohtu 19. juuni 2025. a otsus muutmata.
3.Jätta rahuldamata kaitsja taotlus hüvitada Mark Ellenbergile apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud ning jätta kulud KrMS § 185 lg 2 alusel tema enda kanda.
Jätta rahuldamata kolmandate isikute taotlused hüvitada neile menetluskulud.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
1.Mark Ellenbergile esitati süüdistus KarS § 394 lg 2 p 3 järgi suures ulatuses rahapesu toimepanemises, mis seisnes Tallinex OÜ ja hiljem Tallinex Ltd toime pandud investeerimiskelmuse ja tegevusloata majandustegevuse tulemusena saadud vara muundamises ja üleandmises eesmärgiga varjata selle ebaseaduslikku päritolu, samuti teadvalt kuritegelikust tegevusest saadud vara omandamises, valdamises ja kasutamises ning selle päritolu ja omandiõiguse varjamises.
1.1.Rahapesu pani M. Ellenberg toime varaga, mis oli saadud KarS § 372 lg 4 ja KarS § 211 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegudega, mida Tallinex OÜ ja Tallinex Ltd panid toime oma juhtorgani liikmete S ja/või P kaudu.
Rahapesuteod seisnesid alljärgnevas.
1.2.1.6. märtsil 2017 sõlmis Tallinex Ltd Franke Mayers International OÜ’ga, keda esindas tegevdirektor M. Ellenberg, kliendilepingu, mille kohaselt pidi Franke Mayers International OÜ aitama Tallinex Ltd-l vabastada selle Bulgaarias arestitud pangakonto aresti alt.
1.2.2.14. märtsil 2017 sõlmis M. Ellenberg Franke Mayers International OÜ esindajana lepingu Bulgaaria advokaadi IA-ga, andes talle volituse esindada Tallinex Ltd’d Sofia eriprokuratuuris ja kohtus kuni Tallinex Ltd pangakonto nr BG40TBIB93101412624101 täieliku aresti alt vabastamiseni.
1.2.3.21. jaanuaril 2018 lõpetas Bulgaaria prokuratuur kriminaalasja nr 266/2016 menetluse ning vabastas Tallinex Ltd pangakonto aresti alt.
1.2.4.M. Ellenberg, kes oli teadlik Tallinex Ltd suhtes Bulgaaria Vabariigis läbi viidud kriminaalmenetlusest, selle aluseks olevast kuriteokahtlusest ja selle lõpetamise põhjusest, ning võimalusest, et apellatsiooniprokuratuur võib kriminaalmenetluse lõpetamise tühistada, korraldas Tallinex Ltd pangakontol oleva raha kandmise äriühingu Franke Mayers International EOOD pangakontole.
1.2.5.Varjamaks Tallinex Ltd kontol olevate rahaliste vahendite kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku, koostas M. Ellenberg näilise investeerimislepingu nr 10517, mille sõlmimise kuupäev on lepingu kohaselt 22. september 2017. Lepingule on nii Tallinex Ltd ja Bulgaaria äriühingu Franke Mayers International EOOD nimel alla kirjutanud M. Ellenberg. Lepingu kohaselt kohustus Tallinex Ltd 10 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist maksma äriühingule Franke Mayers International EOOD 3 850 000 eurot investeerimisobjektide realiseerimiseks. Seejuures teadis M. Ellenberg, et Tallinex Ltd-l ei ole võimalik lepingust tulenevat kohustust täita, sest Tallinex Ltd rahalised vahendid olid arestitud.
1.2.6.Kuivõrd Tallinex Ltd ei täitnud 10 päeva jooksul lepingust tulenevat kohustust, esitas Franke Mayers Internatinal EOOD advokaat IA kaudu, kes varem oli volitatud esindama Tallinex Ltd-d, Sofia Õigusküsimuste Nõukogu Arbitraažikohtusse Tallinex Ltd vastu hagiavalduse, mis vaadati läbi 29. detsembril 2017 toimunud istungil. Hagiavalduses palus hageja, et kohus mõistaks Tallinex Ltd-lt välja lepingu rikkumisest tuleneva kahju summas 3 850 000 eurot. Tallinex Ltd-d esindas arbitraažikohtus advokaat Alekandra Petrova, keda volitas selleks M. Ellenberg.
1.2.7.Kohtuistungil sõlmisid M. Ellenbergi volitatud hageja ja kostja advokaatidest esindajad kokkuleppe, mille kohaselt Tallinex Ltd tunnistab tema vastu esitatud 3 850 000 euro suurust kahjunõuet ning võtab endale kohustuse tasuda Franke Mayers International EOOD-le nimetatud summa ja arbitraažikohtu kulud.
1.2.8.Arbitraažikohus kinnitas istungipäeval, s.o 29. detsembril 2017, poolte vahel sõlmitud kokkuleppe ning mõistis Tallinex Ltd-lt Franke Mayers International EOOD kasuks välja 3 850 000 eurot ning kohtuasjaga seotud kuludena 39 359,9 leevi.
1.2.9.Pärast kokkuleppe kinnitamist arbitraažikohtu poolt, esitas Franke Mayers International EOOD esindaja IA avalduse Sofia Linnakohtu Äriosakonnale täitekorralduse väljastamiseks, mille kohus 22. jaanuaril 2018 väljastas.
1.2.10.Täitekorraldus esitati täitmiseks Bulgaaria kohtutäiturile, kes sundtäitis Franke Mayers International EOOD nõude Tallinex Ltd vastu, kandes 29. märtsil 2018 Tallinex Ltd pangakontol nr BG40TBIB93101412624101 olnud, eelnevalt aresti alt vabatatud rahalised vahendid summas 3 987 091,8 eurot enda ametialasele kontole. Laekunud rahast arvestas täitur enda tasuks 94 865,26 eurot ning ülejäänud rahast 585 000 eurot kandis kohtutäitur advokaat IA pangakontole, 200 000 eurot Bulgaaria äriühingule Intertobacco-EU LTD, 24 000 eurot Bulgaaria advokaadibüroole Batkov & Assocs. ja 2 993 226,54 eurot M. Ellenbergi juhitud äriühingule Franke Mayers International EOOD.
1.2.11.Kuivõrd Bulgaaria äriühingus Franke Mayers International EOOD tegelikku majandustegevust ei toimunud, sõlmis M. Ellenberg äriühingu nimel näilikke lepinguid, millest tulenevate kohustuste täitmiseks kandis raha edasi erinevate äriühingute pangakontodele, kust laekunud rahast enamus sularahas välja võeti või edasi kanti. Näilike
lepingute sõlmimise ja raha ülekandmise eesmärk oli varjata raha ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku omanikku, muundada nõudeõigus panga vastu rahaks, omandada, vallata ja/või kasutada kuriteo toimepanemisest saadud raha ning muundada raha, sh nõudeõigus panga vastu, varaks või muuks hüveks.
1.2.12.Samuti on M. Ellenberg raha Franke Mayers International EOOD pangakontole laekumisest alates sularahas välja võtnud kokku 17 674,56 eurot ning 2018. aasta juuni- ja juulikuus kandnud enda isiklikule pangakontole kokku 295 000 eurot.
2.Harju Maakohtu 19. juuni 2025. a otsusega tunnistati M. Ellenberg KarS § 394 lg 2 p 3 järgi süüdi ja teda karistati nelja aasta vangistusega. Mõistetud karistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel nelja aasta kuue kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. M. Ellenbergilt mõisteti menetluskuluna välja sundraha. Maakohus konfiskeeris KarS § 394 lg 5, KarS § 83 lg 2 ning lg 3 p 2 alusel G-lt selle pangakontol oleva konfiskeerimise tagamiseks arestitud 404 751,79 eurot, aga KarS § 831 lg 1 alusel ka intressi, mis on kontole selle arestitud summa hoidmise eest laekunud. Maakohus konfiskeeris veel KarS § 394 lg 5, KarS § 83 lg 2 ning lg 3 p 2 alusel F OÜ-lt selle pangakontol oleva ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud 399 991,23 eurot ning KarS § 83 1 lg 1 alusel ka intressi, mis on kontole eelnimetatud arestitud summa hoidmise eest laekunud. Veel konfiskeeris maakohus KarS § 394 lg 5 ja KarS § 83 lg 2 ning lg 3 p 2 alusel Y elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud ning konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularaha 4 910 eurot. Samuti konfiskeeris maakohus KarS § 394 lg 5 ja KarS § 83 lg 2 ning lg 3 p 2 alusel Cle kuuluva ning konfiskeerimise asendamiseks arestitud, Eesti Vabariigi kasuks seatud keelumärkega kinnistu aadressil XXX, registriosa nr XXXXXXXX.
3.Maakohus leidis, et eelkuritegude toimepanemine on leidnud kinnitust.
3.1.Tallinex OÜ ja Tallinex Ltd. (edaspidi ka Tallinex) pakkusid forex teenust, mis on käsitletav investeerimisteenusena VPTS § 43 lg 1 p 1 tähenduses. Tallinex ei vastanud ettevõttena investeerimisteenuse osutamiseks vajalikele tingimustele, kuna investeerimisteenust saab VPTS § 40 lg 1 järgi osutada üksnes investeerimisühing, mis on aktsiaselts. Tallinex OÜ ega Ltd ei olnud aktsiaselts ning Tallinex OÜ-l kui ka Ltd-l puudus investeerimisteenuse osutamiseks vajalik luba, mis on vastavalt VPTS § 48 lg 1 nõutav. Tallinex OÜ kahtlustuses KarS § 372 lg 4 järgi küll menetlus seoses vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu KarS § 202 lg 1 alusel lõpetati, kuid see ei välista määrusega hõlmatud ning hõlmamata asjaoludega eelkuritegu sisustamast, seda enam, et täpselt sama teenust pakkusid samad füüsilised isikud edasi järgmise variäriühingu kaudu (sh võttes klientidelt vastu rahalisi vahendeid), kasutades selleks muuhulgas ka Tallinex OÜ-st pärinevat kuritegelikku vara ning jätkates teenuse osutamist teadlikult ilma nõutavat tegevusluba omamata. S ning P olid teadlikud, et Tallinex OÜ ja Ltd nimel forex kauplemisteenuse pakkumiseks on vajalik tegevusluba, mida kirjutas Ple pika kirjavahetuse lõpuks Finantsinspektsiooni esindaja.
3.2.1.Seoses investeerimiskelmuses seisnenud eelkuriteoga märkis maakohus, et kuna osa selle eelkuriteo koosseisu kuuluvast käitumisest toimus Eestis, siis tuleb seda tegu käsitada Eestis toimepandud teona vastavalt KarS § 6 lg-le 1. Teo toimepanemise kohaks on ka Ameerika Ühendriigid, sest tegu pandi toime mh Ameerika Ühendriikide kodanike suhtes. Vastav tegu on Ameerika Ühendriikides föderaalkuriteona karistatav.
3.2.2.Tallinex esitas investeeringute saamiseks oma kodulehel valeandmeid ja jätsid õiged andmed esitamata. Valeandmed esitati asjaolude kohta, mis olid investeeringu tegemise seisukohalt olulised. Tallinex väitis nimelt enda kodulehel, et Tallinex OÜ tegevust reguleerib Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes rakendab rangeid äritavasid, mis on võrdväärsed või ületavad teiste riikide finantsteenuste regulaatorite nõudeid. Tegelikult Tallinexi üle Eestis järelevalvet ei tehtud, sest tal puudus investeerimisteenuse osutamiseks vajalik tegevusluba. Samuti on väär väide, nagu reguleerinuks Tallinexi kodulehel märgitud tegevusi Eestis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Samuti on väär Tallinexi kodulehel toodud info, nagu osutanuks Tallinex Ltd forex-teenust St. Vincenti ja Grenadiinide Finantsteenuste ameti (FSA) järelevalve all. Tegelikult ei ole Tallinex Ltd kunagi olnud St Vincentil ja Grenadiidinel forex-teenuse osutajana registreeritud. Tallinexi kodulehel esitati valeväiteid ka investorite raha kaitse (eeskätt varade eraldamise poliitika järgimise), huvide konflikti puudumise ning Tallinexi investeerimispoliitika kohta. Alates 8. augustist 2013 kuni 18. märtsini 2016 oli Tallinexi veebilehel avaldatud kinnitus, et Tallinex aktsepteerib klientidena USA residente, millega loodi Tallinex OÜ ja hiljem Tallinex Ltd klientidele ebaõige ettekujutuse sellest, nagu aetaks USA-s äritegevust legaalselt. USA-s peavad börsiväliste valuutatehingute, ehk forex, pakkumise ja müügiga tegelevatel tehingute turustajad end Kaubafutuuridega kauplemise komisjonis (CFTC) registreerima. Tallinexil ei ole kunagi sellist registreeringut olnud. Samuti on kodulehel esitatud valeväide, et Tallinex Ltd likviidsuspakkujad on üksnes tipptasemel globaalsed pangad. Veel kinnitatakse veebilehel, et Tallinex Ltd teeb koostööd ainult mainekate, reguleeritud, maailma juhtivate rahvusvaheliste pangandusasutustega. Tallinexi likviidsuspakkujaks oli tegelikkuses ainult FinFX Trading OY, mis oli Tallinexiga seotud ning musta nimekirja kuuluv ebausaldusväärne likviidsuspakkuja.
3.2.3.Esitatud valeandmete abil muudeti Tallinexi investeerimisühinguna klientidele atraktiivseks ning saavutati nende investeeringute kandmine Tallinexi kontole. Kohus tuvastas põhjusliku seose valeinfo jagamise ja investeeringu tegemise vahel.
3.2.4.Tallinex OÜ ja Tallinex Ltd juhtorgani liikmed olid S ja P, kes ühtlasi olid teadlikud vajalike tegevuslubade puudumisest, valeandmete esitamisest ning nende abil investeeringute saamisest. Maakohtu hinnangul S ja P valitsesid Tallinex OÜ ja Ltd. töötajaid teadmise ja organisatoorse võimuga.
3.3.Maakohus leidis, et S ja/või P panid nii tegevusloata tegutsemise kui ka investeerimiskelmuse toime Tallinex OÜ või Tallinex Ltd huvides, olles nimetatud
äriühingute juhtorgani liikmeks. Nimetatud kuriteod oli Tallinexi peamine sissetulekuallikas ning vajalikud äriühingu majandamiseks.
4.Rahapesu kohta märkis maakohus, et Tallinex Ltd rahaliste vahendite kandmine Franke Mayers International EOOD pangaarvele investeerimislepingu jõustamise ja sundtäitmise läbi kujutas endast rahapesu. Investeerimisleping sõlmiti näilisena ning kandis eesmärki tekitada näiline alus selleks, et korraldada Tallinex Ltd pangakontol olevate vahendite üleminek Franke Mayers International EOOD vara hulka ja varjata sellega seos Tallinex Ltd ja eelkuriteoga saadud vara vahel. Konkreetsete äriühingute ja tehingute lõikes märkis maakohus alljärgnevat.
4.1.Tehingud Franke Mayers International EOOD ja Blumberg EOOD olid näilised. Esiteks on laenulepingute osapoolteks olevad ettevõtted seotud läbi erinevate omavahel tuttavate füüsiliste isikute, mis võimaldab usalduslike suhete pinnalt leppida näilike tehingute varjus rahapesuks vajalikke mitteformaalseid kokkuleppeid ja opereerida tõhusalt rahapesuks vajalike juriidiliste isikutega. Tehingu näilist iseloomu kinnitab Blumberg EOOD pangakontole kantud rahaga käitumise viis ja ajaline raam, mis ei seondu tavapärase ettevõtte majandustegevuse arendamisega. M. Ellenbergi Bulgaarias viibimisaja kokkulangevus sularaha väljavõtmise aegadega võimaldab teha järeldusi sularaha väljavõtmise tegelikust eesmärgist. Franke Mayers International EOOD Blumberg EOOD-le rahaliste vahendite kandmise eesmärgiks oli võtta pangaarvele kantud rahalised vahendid sularahas välja ning anda kokkulepitud ulatuses süüdistatav M. Ellenbergile Bulgaarias üle selleks, et varjata rahaliste vahendite kuritegelikku päritolu.
4.2.Uuritud tõenditest nähtuvalt eksponeeriti Franke Mayers International EOOD makseid Eleen Marin AD-le kui prahtimislepingu täitmist, kuid tegelikult toimus pangakontol olevate rahaliste vahendite muundamine sularahaks ja selle üleandmine M. Ellenbergile selleks, et varjata rahaliste vahendite pärinemist kuritegelikust tegevusest.
4.3.Franke Mayers International EOOD kandis Intertabako-EU EOOD pangakontole ning viimane sealt edasi Olren Assets OÜ pangakontole rahalisi vahendeid näiliste lepingute alusel, et varjata rahaliste vahendite pärinemist Tallinex poolt toimepandud eelkuritegudest. Ka kohtutäitur Nikola Kostadinov Popovi täitevmenetluse tulemusena Intertabako-EU EOOD pangakontole kantud 200 000 eurot ei seondu AP väidetava investeerimisobjektidega tegelemisega, vaid nimetatud pangaülekanne kandis eesmärki muundada pangakontoga seotud nõudeõigust selleks, et kaotada seos vara pärinemisega Tallinex Ltd-lt ning tegemist on rahapesuga.
4.4.Franke Mayers EOOD pangakontolt 95 000 euro ülekandmine Trade Parts OÜ-le ei ole käsitatav ravimtaimede istanduse loomiseks laenu andmisega, sest sellele puuduvad igasugused tõenduslikud viited. Maakohtu hinnangul ei võimalda Trade Parts OÜ ettevõtte ja selle tegevusega seotud asjaolud kuidagi selgitada ettevõtte pangakontodelt nähtuvate rahavoogude iseloomu. Viimane eeldaks ettevõtte aktiivset tegutsemist, mis vajaks kindlat juhtimist ja lisaressurssi töötajate olemasolu näol. Ettevõtte aktiivset juhtimist ja töötajate
värbamist tõendid aga ei kinnita. Samuti ei nähtu majandustegevuse näitajate kajastamiseks ettenähtud majandusaasta aruannete esitamist, mis ettevõtjale praktikas on reeglina oma seadusliku majandustegevuse jätkusuutlikkuse tagamisel hädavajalik. Kohtu hinnangul järeldub eeltoodust, et laenulepingu selgituse taustal Franke Mayers International EOOD poolt Trade Parts OÜ-le rahasummade kandmine ei seondunud tegeliku majandustegevusega.
4.5.Franke Mayers EOOD pangakontolt 435 000 euro ülekandmine F OÜ-le ei ole käsitatav investeeringuna, nagu on püütud näidata ülekande alusena ja nagu on selgitanud süüdistatav. F OÜ-l ei olnud muid laekumisi peale Franke Mayers International EOOD poolt tehtud ülekannete ning samuti puudusid kulud, mis oleksid olnud omased süüdistatava poolt kirjeldatud äritegevusele. Küll aga pärast rahaliste vahendite laekumist Franke Mayers International EOOD-ilt tehtud F OÜ arveldusarvelt tehinguid, mis ei ole kuidagi ettevõtlusega seostatavad, samuti võeti vahetult enne konto sulgemist sealt välja sularaha.
4.6.Üheks rahapesu toimepanemise viisiks oli maakohtu hinnangul Franke Mayers EOOD tehingud G ja Franke Mayers International OÜ-ga. Franke Mayers International EOOD kandis näiliste investeerimislepingute alusel kokku 1 138 000 euro G pangakontole ning sealt tehti nende rahaliste vahendite arvelt järgnevalt rahapesu iseloomuga tehinguid. Raha ülekandmisel Franke Mayers International EOOD-lt G-le üksnes loodi mulje investeerimistegevusest, kuid tegelikult toimus laekunud rahaliste vahendite päritoluga seotud asjaolude varjutamine ning vara moondamine. G ei kasutanud saadud rahalisi vahendeid majandustegevuseks, vaid tegi äritegevusega seostamatuid kulutusi. G-lt raha edasi kandmine Franke Mayers International OÜ-le, samuti Franke Mayers EOOD-lt nimetatud äriühingule tehtud ülekanded ei ole seostatavad maksekorraldustel märgitud makseselgitustega ning tuvastatav on hoopis suurtes summades sularaha väljavõtmine äriühingu pangakontolt, isiklikule eratarbimisele viitavad maksed (nt kauplustes ja toitlustusasutustes).
4.7.Franke Mayers International EOOD pangakontolt sularaha väljavõtmiste ja kolmandatele isikutele tehtud pangaülekannete kohta märkis maakohus, et isiklikku tarbimisse suunatud sularaha näol on tegemist rahapesule vastava tegevusega, jäämata uskuma tema väidet, nagu saaks seda raha käsitada Franke Mayers International EOOD laenuna M. Ellenbergile. M. Ellenbergi kontolt saadud rahaga tehtud edasised tehingud osutavad sellele, et ta on püüdnud vara muundada, muutmaks jälgitamatuks vara edasist käsutamist ning ka selle päritolu. Maksete põhjuse kohta on M. Ellenberg erinevates menetluse etappides andnud erinevaid selgitusi, mis on omavahel vastuolus ja vastuolus tõenditest nähtuvaga. Ka selline käitumine vastab rahapesuteo kirjeldusele.
4.8.Maakohtu hinnangul lähtus kõikide süüdistuses märgitud tehingute tegemine süüdistatava tahtest ning oli tema tegeliku kontrolli all. Seetõttu on ka näiliste tehingute juures viidatud eesmärk ja teadmine tehingute ulatusest omistatav süüdistatavale. Sellest tulenevalt saab järeldada, et täidetud on ka KarS § 394 lg 2 punktis 3 ja RahaPTS § 4 lg 1 p 1-3 (enne
20.juulil 2020 jõustunud muudatusi kehtinud redaktsioon) sätestatud süüteokooseisu subjektiivne külg nii otsese tahtluse olemasolu mõttes kui ka koosseisu tingimuseks oleva eesmärgi (vara kuritegeliku päritolu varjamine) olemasolu näol. Eelkuritegude osas leidis
maakohus, et süüdistatav pidas vähemalt võimalikuks Tallinex Ltd-le kuuluvate ja arestitud rahaliste vahendite kuritegelikku päritolu.
5.M. Ellenbergile karistust mõistes märkis maakohus, et kuriteo pani ta toime omakasu motiivist ajendatuna, mida maakohus käsitles tema süüd suurendava asjaoluna. Süüd kergendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kohus võttis karistuse mõistmisel arvesse aga menetluse pikka kestust ja seda, et menetluse ajal ei ole M. Ellenberg uusi kuritegusid toime pannud. Arvestades toimepanija isikut, pidas maakohus põhjendatuks jätta talle mõistetud vangistuse täitmisele pööramata.
6.Seoses konfiskeerimisega märkis maakohus, et süüdistatav pani rahapesu toime mh läbi enda kontrolli all olevatele äriühingutele F OÜ ja Byggemont OÜ ning Y-le erinevate arvete alustel ja põhjendustel rahasummade kandmise. Seega on põhjendatud äriühingute arestitud pangakontodel olevate rahasummade konfiskeerimine KarS § 83 lg 2 alusel ehk tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimise. Samuti kuulub rahapesukuriteoga saadud varana konfiskeerimisele KarS § 831 lg 1 alusel ka arvelduskontode intress, mis on kontodele selle arestitud summa hoidmise eest laekunud. Seetõttu on põhjendatud ka Y kui kolmanda isiku valdusest äravõetud sularaha kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine KarS § 83 lg 2 alusel. Tõendamist on leidnud ka see, et süüdistatav pani rahapesu süüteo mh toime kandes Y pangakontole rahasumma kinnistu ostmiseks, milline soetatud kinnistu hiljem vormistati M. Ellenbergi poja C nimele. Seega on põhjendatud ka konfiskeerimise asendamiseks arestitud kinnisasja aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXXX) konfiskeerimine KarS § 83 lg 2 alusel kui kolmanda isiku valduses oleva eseme, mis on omandatud toimepanija arvel.
7.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule süüdistatava Mark Ellenbergi kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo, kolmanda isiku C nimel tema seaduslik esindaja Mark Ellenberg, samuti kolmandad isikud G ja F OÜ.
8.M. Ellenbergi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist M. Ellenbergi süüditunnistamises ning uue otsusega tema õigeksmõistmist esitatud süüdistuses. Samuti taotleb kaitsja menetluskulude riigi kanda jätmist.
8.1.Kaitsja leiab, et eelkuritegude toimepanemist ei ole usaldusväärselt tõendatud. Tallinex Ltd toimepandud USA jurisdiktsioonile alluvad õigusrikkumised olid haldus- ja/või tsiviilõigusliku iseloomuga, mitte süüteod. Bulgaaria Vabariik ei ole leidnud Tallinex Ltd tegevuses süüteokoosseisu, mida on kinnitanud korduvate määrustega Bulgaaria prokuratuur. Eesti Vabariigis on Tallinex OÜ ja temaga seotud isikute osas algatatud kriminaalmenetlus lõpetatud alusel (KrMS § 202), mis välistab väidetavalt miljonitesse eurodesse ulatuva kriminaaltulu jätmise süüdistatavatele. Kui formaalselt oli isegi tegemist süüteokoosseisuga,
siis ei saanud seega rahalised vahendid pärineda sellest süüteost, sest vastasel juhul oleks Eesti Vabariik need juba konfiskeerinud.
8.2.M. Ellenbergile ette heidetavad teod ei vasta rahapesu koosseisutegudele. Maakohus on küll otsuses käsitlenud ja kirjeldanud erinevate (väidetavalt näilike) tehingute sõlmimist ja rahaliste vahendite ülekandmist erinevate juriidiliste isikute vahel, kuid ei ole tuvastanud, milline oli süüdistatava teopanus ning milliseid RahaPTS-i nõudeid süüdistatav rikkus. Ühtlasi ei ole maakohus veenvalt põhistanud, mil viisil täidab süüdistatava tegevus RahaPTS § 4 lg 1 p-s 1 ja 2 kirjeldatud rahapesu objektiivse koosseisu tunnused. Samuti ei selgu kohtuotsusest, kas kõik süüdistuses loetletud ja kohtuotsuses tuvastatud RahaPTS-i nõuete rikkumised on käsitatavad rahapesuna RahaPTS § 4 lg 1 p 1, 2 ja KarS § 394 tähenduses või mitte. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et vastavate tehingute puhul on olnud tegemist näilike tehingutega ja süüdistatav teadis vara ebaseaduslikust päritolust. Samas isegi kui asuda vastupidisele seisukohale, siis ka sellisel juhul ei ole süüdistatava puhul KarS § 394 eeldused täidetud.
8.3.Maakohus ei ole oma otsuses tuvastanud, et Tallinex Ltd kontol olevate rahaliste vahendite muundamine või üleandmine näilike tehingute toimus süüdistatava poolt eesmärgiga varjata vara ebaseaduslik päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Maakohus on lihtsalt selle asjaolu sedastanud, viitamata sellele, millistest faktilistest asjaoludest lähtuvalt saab vastavale järeldusele jõuda. Franke Mayers International EOOD pangakontole laekunud raha kasutamine ei ole käsitletav rahapesuna RahaPTS § 4 lg 1 p 1-3 mõttes, kuivõrd selle tehinguga ei olnud võimalik ei muundada ega varjata raha päritolu, sh muundada pangaarvel olevat raha (nõudeõigus panga vastu) varaks või muuks hüveks. Viidatud rahaliste vahendite liikumine oli ja on selgesti jälgitav, rahaliste vahendite päritolu ja kõik ülekanded erinevatele pangaarvetele on olnud seaduslikud. Süüdistuses ega kohtuotsuses ei ole vastupidisele osutatud.
8.4.Maakohus on heitnud süüdistatavale ette näilike tehingute tegemist. Peamiseks aluseks tehingute näilikkusele on kohtu hinnangul nende tehingute tegemine isikutega, kes on süüdistatava väga head tuttavad (näiteks AP) või sugulased. Samuti jääb selgusetuks, miks on olemuslikult rahapesule viitav selline tehingu liik nagu laenulepingud ning sularaha väljavõtmine. Prahtimislepinguid Eleen Marin AD-ga on tunnistatud ilma mistahes põhjuseta näilikeks. Selgusetuks jääb, mille alusel on peetud kauba veo eest tasutud summad „rahapesuks“. Asjas puuduvad vähimadki tõendid selle kohta, et kauba vedu ei ole tegelikkuses toimunud.
8.5.Käsitledes eelviidatud tehinguid ei ole kohus vähimalgi määral toonud välja seotust nende tehingute ja väidetavalt kuritegelikul teel rahalised vahendid saanud Tallinex OÜ ja Tallinex Ltd-ga seotud isikutega. Puuduvad viited selle kohta, kelle huvides M. Ellenberg väidetava rahapesu kuriteo toime pani ja kuidas väidetava eelkuriteo toime pannud isikute kasuks vara muundati, varjati või neile üle anti. Osutatud on üksnes arvukatele tehingutele ja
rahaülekannetele, mis kohtu ja süüdistuse jaoks tunduvad kahtlased, seostamata neid samas väidetava eelkuriteo toime pannud isikutega.
8.6.M. Ellenberg ei teadnud eelkuriteo toimepanemisest. Temaga kontakteerus Tallinex Ltd. esindaja alles 2017. a, kuid USA jurisdiktsioonile alluvad õigusrikkumised olid lõppenud juba 2015. a. Samuti olid 2015. a lõppenud Tallinex OÜ-ga seotud teod. Bulgaarias mingitel alustel toimuvast kriminaalmenetlusest sai M. Ellenberg teada alles hiljem Bulgaaria prokuröri vastuse vahendusel. Algselt piirdus tema teadmine sellega, et kohaldatud oli haldusõiguslikku aresti. M. Ellenbergi väidetavat teadmist kriminaalasja kohta on tuvastatud ebaseaduslikule tõendile – advokaadi ja kliendi kirjavahetusele tuginedes.
9.Kolmandad isikud G, F OÜ ja Y taotlevad maakohtu otsuse tühistamist G pangakontol oleva arestitud 404 751,79 ja sellelt summalt kogunenud intressi; F OÜ pangakontol oleva arestitud 399 991,23 euro ja sellelt summalt kogunenud intressi ning Y elukoha läbiotsimisel leitud, ära võetud ja arestitud 4 910 euro konfiskeerimise osas. Samuti taotlevad apellandid menetluskulude riigi kanda jätmist.
9.1.Apellatsioonis märgitakse, et maakohus konfiskeeris Y-lt 4 910 eurot olukorras, kus teda iseseisva isikuna ei ole kaasatud, rikkudes tema kohtusse kutsumata jätmisega KrMS § 402 lg 1 p 5 ja lg 2 ning § 34 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 nõudeid. Asjaolu, et Y oli kolmanda isikuna kaasatud menetlusse G ja F OÜ seadusliku esindajana, seda ei muuda, kuna iseseisva kolmanda isikuna ei saanud ta enda õigusi kaitsta. Y elukohast leitud raha on tema isiklik vara. Maakohus ei ole kindlaks teinud, et see sularaha oleks kuidagi seotud M. Ellenbergile ette heidetud süüteoga.
9.2.Samuti leitakse apellatsioonis, et eelkuritegude toimepanemine või seeläbi vara saamine ei ole tuvastamist leidnud. Seetõttu ei ole tõendamist leidnud ka M. Ellenbergi toime pandud rahapesu. Maakohtu otsuses märgitud 435 000 eurot on F OÜ pangakontole üle kantud investeerimislepingu alusel. Tegemist ei ole näilise, vaid tegeliku tehinguga. G pangakontole viitega lepingule nr 1020418 üle kantud 603 000 eurot ja viitega lepingule nr 2230418 üle kantud 535 000 eurot seonduvad samuti kehtivate tehingutega. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, nagu seaks tehingute kehtivuse kahtluse alla asjaolu, et F OÜ ja G kuuluvad M. Ellenbergi lähedasele isikule. Arusaamatu on, kuidas mõjutab asja lahendamist ja poole vahelist suhet asjaolu, kas Y talle laenuna kinnistu ostuks kantud rahasumma G-le tagastas või mitte. Kohus ei ole tuvastanud, et laenu tagastamise tähtaeg on saabunud ja see on muutunud sissenõutavaks. Ühtlasi asjaolu, et mingiks ajaks ei ole laen tagastatud ei tähenda, et tegemist oleks näiliku tehinguga ja laenuandjal nõudeõigus puudub. Kinnistut XXXs ei ostetud mitte G nimele, vaid selle ostis G antud laenuga kolmas isik. Seega ei ole vastav kinnistu kuidagi investeerimislepinguga juba oma olemuselt seotud.
9.3.Isegi kui asuda seisukohale, et G tegi laekunud rahaliste vahendite arvelt äritegevusega mitteseotud kulutusi ja G Y-le tehtud rahaülekanded ei olnud seotud ettevõtte majandustegevusega, siis ka sellisel juhul jääb arusaamatuks, kuidas saab üksnes nimetatud asjaoludest järeldada, et selle varjus toimus tegelikult rahaliste vahendite laiali jaotamine ja
esemeline muundamine ehk rahapesu. Vastavate tegevuste tegemine, isegi kui kahelda nende õiguspärasuses, ei tähenda automaatselt rahapesu eesmärki. Maakohtu otsuses ei ole põhjendatud järeldust, et vastavate tehingute tegemine oli subjektiivselt suunatud rahaliste vahendite päritoluga seotud asjaolude varjamisele
9.4.F OÜ ega G ei teadnud mitte midagi nende kontodele laekunud rahaliste vahendite päritolust ja neil puudus igasugune tahe ja soov sõlmida mingeid näilikke tehinguid. Muuks järelduseks ei anna alust üksnes asjaolu, et F OÜ ja G juhatuse liikmeks on olnud süüdistatava ema.
10.C apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist Cle kuuluva kinnistu aadressil XXX, registriosa nr XXXXXXXX konfiskeerimises. Apellant taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu oleks konfiskeeritud kinnistu rahapesu vahetu objekt. Ühtki eelkuritegu ega eelkuritegudega saadud vara ei ole tuvastatud, mistõttu on täitmata konfiskeerimise eeldused. Kinnistu kinkis Cle tema vanaema, kes eelnevalt plaanis kinnistu niigi Cle pärandada. Sellises olukorras on arusaamatu, kuidas saab kingi tegemist käsitada näiliku tehinguna. Tuvastamata on seegi, kuidas on eelkäsitletud tehingu tegemine käsitatav rahaliste vahendite päritoluga seotud asjaolude varjamisena. C ei teadnud midagi kinnistu ega selle soetamiseks kasutatud raha päritolust ja tal puudus igasugune tahe näilikke tehinguid teha. Tuleb ka arvestada, et kinnistu konfiskeerimise korral kaotab C eluaseme, mistõttu on konfiskeerimine ebaproportsionaalne.
RINGKONNAKOHTU ISTUNG
11.Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja oma apellatsiooni juurde ja palus selle rahuldada. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. M. Ellenberg jäi C seadusliku esindajana esitatud apellatsiooni juurde ja palus selle rahuldada. Kolmandate isikute G ning F OÜ esindaja Y, kes on ka füüsilise isikuna iseseisvalt kolmanda isikuna apellatsiooni esitanud, kohtuistungil ei osalenud ning täiendavalt enda seisukohti ei avaldanud. Ringkonnakohus ning ülejäänud menetlusosalised ei näinud selles asjaolus takistust kriminaalasja läbivaatamisele. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ja palus jätta need rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kriminaalkolleegium, asub seisukohale, et apellatsioonide rahuldamiseks ja maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus ning selgitab oma seisukohti alljärgnevalt.
13.Kaitsja hinnangul on arutatavas kriminaalasjas süüdistatava kohta kogutud sideandmed tõendina lubamatud. Kolleegium kaitsja käsitlusega ei nõustu ja osutab, et loa M. Ellenbergi sideandmete kasutamiseks andis abiprokurör Kristo Adosson 29. märtsi 2019. a määrusega. Määruses on konkreetsetele asjaoludele tuginedes põhjendatud, miks olnuks tõendite kogumine muul viisil oluliselt raskendatud. Luba anti toona kehtinud
kriminaalmenetluse seadustiku sätete kohaselt. Seega ei viita päringuks loa andmine ega selle täideviimine oma laadilt tahtlikule põhiõiguste rikkumisele. Euroopa Kohtu ega Riigikohtu hilisem praktika, millele kaitsja apellatsioonis viitab, ei olnud prokurörile 2019. a luba andes arusaadavalt veel kättesaadav ning tal puudus võimalus sellest juhinduda. Kriminaalmenetluses kehtib põhimõte, et menetlustoimingu tegemisel tuleb tugineda toimingu tegemise ajal kehtinud seadusele ning isegi hiljem toimunud muudatused regulatsioonis või kohtupraktikas ei muuda kehtivate õigusnormide järgimisel tehtud menetlustoiminguid õigusvastaseks või nende tegemise tulemusel saadud tõendeid lubamatuks. Tuleb ka osutada, et sideandmetest lähtuvate tõendite lubatavuse küsimust on maakohtu vaidlustatud otsuses põhjalikult kajastatud (vt maakohtu otsuse lk-d 34-35).
14.Samuti ei saa nõustuda kaitsja apellatsioonis märgituga, nagu oleks arutatavas kriminaalasjas lubamatult tuginetud advokaadi ja kliendi konfidentsiaalsele kliendisuhtlusele. Selle väitega seoses tuleb osutada kahele asjaolule. Esiteks on kaitsja apellatsioonis küll pikalt ja põhjalikult käsitlenud advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse konfidentsiaalsuse kohta kujunenud õigusdogmaatikat, kuid pole seejuures osutanud ühelegi konkreetsele dokumendile, mis arutataval juhul oleks sellise kliendisuhtluse raames loodud ning süüdistatavale edastatud. Juba üksnes seetõttu tuleb kaitsja ebamäärane viide konfidentsiaalse kliendisuhte raames loodud teabele tuginemise kohta lugeda paljasõnaliseks ning jätta tähelepanuta. Teiseks tuleb aga osutada, et isegi kliendisuhtluse raames edastatud dokumendid, mille on koostanud Bulgaaria prokuratuur või kohus, ei oleks kliendisuhtluse konfidentsiaalsuskohustusega hõlmatud, sest neid ei saaks pidada õigusteenuse osutamise raames õigusteenuse osutaja loodud teabeks.
15.G ja F OÜ apellatsioonist nähtub mh väide, nagu oleks kolmanda isiku Y menetlusõigusi olulisel määral rikutud, sest Y on küll kriminaalmenetlusse kaasatud kui G ja F OÜ seaduslikku esindaja, kuid mitte iseseisva kolmanda isikuna. Kolleegium märgib, et see väide ei vasta tõele. Y-lt on kohtueelses menetluses arestitud sularaha Harju Maakohtu 27. juuni 2019. a määrusega asjas nr 1-19-4749, mis toimetati Y-le kätte 1. juulil 2019. Tollel hetkel oli Y veel kahtlustatava staatuses, kuid pärast tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist on Y kriminaalmenetlusse kaasatud kolmanda isikuna (vt tl-d 141-143, kd XII). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on 22. jaanuaril 2025 Y-le kolmanda isikuna edastatud kutse maakohtu istungil osalemiseks. Seega on ta olnud kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse kaasatud. Asjaolu, et kolmas isik ei ole soovinud kohtumenetlusest vahetult osa võtta, ei tähenda, nagu oleks tema õigused seepärast jäänud tagamata. Y-l on olemas olnud kõik kolmanda isiku õigused ning ta on olnud kursis kriminaalmenetluse kuluga, mida tõendab kasvõi asjaolu, et ta on esitanud tähtaegselt apellatsiooni G ja F OÜ esindajana.
16.Kaitsja arvates ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud eelkuritegude toimepanek. Selle seisukohaga ei ole põhjust nõustuda. Süüdistuse kohaselt on eelkuritegudena käsitatavad KarS § 372 lg 4 ja § 211 lg 2 järgi kvalifitseeritavad teod, mis pandi toime alates 2013. a algusest.
17.Maakohtu vaidlustatud otsuse p-s 2.1 on tuvastatud, et esialgu Tallinex OÜ ja hiljemalt alates 2. septembrist 2016 Tallinex Ltd tegutsesid Eestis finantsvahendusteenuseid osutades ilma tegevusloata valdkonnas, milles tegutsemiseks oli tegevusluba nõutav (vt maakohtu otsuse lk-d 10-13). Apellatsioonis ei ole seda asjaolu kahtluse alla seatud.
17.1.Kuna Tallinex OÜ-l puudus investeerimis- ja makseteenuse osutamiseks nõutav tegevusluba, alustati Tallinex OÜ ning selle juhatuse liikmete S ja Pi suhtes 17. detsembril 2014 kriminaalmenetlust KarS § 372 lg 2 p 3 ja lg 4 tunnustel. Harju Maakohtu 6. veebruari 2017. a määrusega lõpetati kriminaalasja menetlus otstarbekuse kaalutlustel.
17.2.Ka Tallinex Ltd-l ei olnud tegevusluba, kuid sellegi äriühingu puhul on tuvastamist leidnud jätkuvalt Eestis teenuse osutamine (vt maakohtu otsus, lk-d 11-12). Küsimused, kas eelkuriteosündmus on aset leidnud ja kas rahapesu objektiks olev vara on pärit just sellest eelkuriteosündmusest, lahendab rahapesuasja menetlev kohus, toetudes rahapesuasja menetluses esitatud tõenditele (vt nt 12. oktoobri 2018. a RKKKm asjas 1-17-5176/37, p 21). Seega, ehkki kriminaalasjas nr 1-16-10141 on fikseeritud üksnes Tallinex OÜ käitumine, mis vastas tolles kriminaalasjas menetluse lõpetanud maakohtu hinnangul KarS § 372 lg 4 koosseisule, oli praegusel juhul maakohus pädev tegema kaugemale ulatuvaid järeldusi selle kohta, kas M. Ellenbergi käsutuses olnud vara võis pärineda eelkuriteost. Maakohus ongi seda asjakohaselt teinud nii tegevusloata majandustegevust kui alljärgnevalt käsitlemist leidva investeerimiskelmuse puhul.
18.Investeerimiskelmuse osas on maakohus osutanud sellele, et see kuritegu on toime pandud mh nii Eestis, sest mh ka Eestis oli võimalik tarbida Tallinexi kodulehe vahendusel üldsusele suunatud teenust (ja kuskohast Tallinex OÜ-d ja Tallinex Ltd-d juhiti). Kuivõrd investeeringuid võeti valeandmeid pakkudes vastu mh Ameerika Ühendriikide kodanikelt, siis on föderaalkuritegudena karistatavate tegude toimepanemise kohaks õigustatult loetud ka Ameerika Ühendriike.
18.1.Maakohus osutas, et Ameerika Ühendriikide ringkonnakohus leidis oma kohtumääruses, et Tallinex pani mh toime pettuse valeandmete esitamise ja olulistest asjaoludest mitteteavitamise teel ja pettuse manipulatiivse skeemi kasutamise teel. Tallinex esitas valeväite, nagu tegutsenuks ta Ameerika Ühendriikides seaduslikult, kajastas eksitavalt või jättis kajastamata kasumi tõenäosuse ja kahjumi riski, mis on seotud forex kaupemisega ja kajastas vääralt ja eksitavalt, et klientide rahalised vahendid on eraldatud ja finantskrahhi korral kaitstud (vt tl-d, 51-69, kd 4).
18.2.Esitatud valeandmete alusel Tallinex saigi reaalselt investeeringuid, mis muutusid Tallinexi vara osaks. Maakohus tuvastas, et investeeringute saamise ja sellele eelnenud valeinfo esitamise vahel oli põhjuslik seos. S ja P olid teadlikud kogu väärinfost, mida nad oma teenuste reklaamimisel esitasid, ning sellest, millise eelise see neile teiste samalaadsete teenusepakkujatega võrreldes andis (vt maakohtu otsuse lk-d 17-18). Kuivõrd valeinfo alusel investeeringute saamine ja kujutaski endast Tallinexi ärimudelit ja ainsat tegevusvaldkonda
ning P ja S juhtorgani liikmetena tegutsesid Tallinexi ärimudelit ellu viies, siis on nende tegevus omistatav ka juriidilistele isikutele Tallinex OÜ-le ja Tallinex Ltd-le.
18.3.Kolleegium osutab veel maakohtu otsuses väljatoodule (vt maakohtu otsuse lk 19), et Ameerika Ühendriikide kliendid kandsid Tallinexile üle rohkem kui 12 miljonit dollarit ning Tallinex maksis klientidele tagasi üle 2 miljoni dollari, seega on Tallinexi käsutuses ja kasutuses olnud Ameerika Ühendriikide klientide raha veel üle 10 miljoni dollari (3. kd, lk 248), mis nähtub ka Ltd. dollarikonto väljavõttest, kuhu Ameerika Ühendriikide kliendid raha kandsid. Samuti näitab klientide sissekannete ja tehtud väljamaksete ülevaade, et maksed Tallinexile olid alati palju suuremad kui kanded, mis klientidele tagasi tehti, enamikele klientidele ei kantud Tallinexi poolt üle mitte midagi (3. kd, lk 254-268), mis nähtub ka Eestis tehtud Tallinexi kontode vaatlusest (4. kd, lk 89-102). Seegi kummutab kaitsja seisukohta, nagu ei saaks pärast Tallinex OÜ suhtes kriminaalasjas 1-16-10141 tehtud konfiskeerimisotsust enam eksisteerida mingit kriminaaltulu, mille arvelt saanuks toime panna rahapesukuritegu.
18.4.Seda, et Ameerika Ühendriikides on tuvastamist leidnud kriminaalkorras karistatavate tegudena U.S.C. § 6b(a)(2)(A)-(C) määratletud kaupade kelmus ja U.S.C. § 1343 sätestatud elektrooniliste maksete pettus (Eestis investeerimiskelmuse kuriteokoosseisule vastavad teod), ei muuda asjaolu, et tuvastatud rikkumise toimepanemine on päädinud kriminaalkorras süüditunnistamise asemel muude sanktsioonide rakendamisega. Sarnaselt oportuniteedi alusel kriminaalmenetluse lõpetamisele on tegemist pelgalt menetlusõigusliku valikuga, mis ei mõjuta toimepandud tegudele sisulise õigusliku hinnangu andmise vabadust rahapesukuriteo kohta käivas kriminaalmenetluses.
19.Apellatsioonist ei selgu, mis osas on maakohtu järeldused seoses eelkuritegude toimepanemisega faktiliselt või õiguslikult ebaõiged. Pelgalt asjaolu, et kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei kummuta neid järeldusi. Mingeid sisulisi põhjusi, miks tuleks asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale ning eitada süüdistuses märgitud eelkuritegude aset leidmist ning nende käsitamist just karistusseadustiku ja Ameerika Ühendriikide koodeksi (U.S.C.) kohaselt karistatavate tegudena, apellatsioonist ei nähtu.
20.Kaitsja leiab, et kuivõrd Tallinex OÜ vara konfiskeeriti kriminaalasjas nr 1-16-10141, siis on välistatud, et Tallinex OÜ-l ja Tallinex Ltd-l saanuks hiljem olla veel kuritegelikust tegevusest saadud vara, mille suhtes M. Ellenberg saanuks toime panna rahapesu.
20.1.Kolleegiumi hinnangul on tegemist eksitava käsitlusega. Kriminaalasjas nr 1-16-10141 lõpetas Harju Maakohus 6. veebruari 2017. a määrusega KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse P ja S kahtlustuses KarS § 372 lg 2 p 3 järgi ning Tallinex OÜ kahtlustuses KarS § 372 lg 4 järgi. Määrusega konfiskeeriti vara Tallinex OÜ-lt. Asjaolu, et ebaseadusliku majandustegevuse kahtlustuse raames ei olnud tuvastatud kannatanuid ega kahju tekitamist, ei välista iseenesest kriminaaltulu tekkimist. Asjaolu, et osutatud kriminaalasja raames ei tuvastatud kogu Tallinex OÜ ebaseadusliku majandustegevuse raames genereeritud kriminaaltulu, samuti investeerimiskelmusena kvalifitseeritava
käitumisega saadudkriminaaltulu, ei välista juba iseenesest, et niisugune tulu oli olemas. Praeguse kriminaalasja raames ongi tuvastatud, et Tallinex OÜ kandis oma Eestis asuvalt Swedbank AS-i kontolt kokku 875 928,16 USD ja 198 790 eurot üle Bulgaarias asuvatele Tallinex Ltd. pangakontodele (vt tl-d 89-102, kd 4). Samuti on Bulgaarias asuvale Tallinex Ltd pangakontole ajavahemikul 29. oktoobrist 2014–22. oktoobrini 2015 laekunud Ameerika Ühendriikide residentidelt vähemalt 5 653 675,56 USD ning väljamakseid on samadele isikutele tehtud kogusummas 2 721 360,20 USD.
20.2.Veel tuleb tähele panna loogikaviga kaitseargumendis. Nimelt puudutab oportuniteediotsus üksnes Tallinex OÜ-d, mitte aga Tallinex Ltd-d, mistõttu ei ole Harju Maakohtu 6. veebruari 2017. a määruses arusaadavalt võtnud mingit seisukohta Tallinex Ltd kriminaaltulu kohta, vaid käsitletud on üksnes Tallinex OÜ kriminaalmenetluse raames arestitud vara. Eelnev ei välista, et Tallinex OÜ on enne arestimismäärust teinud osaga kuritegelikust tegevusest pärinud varaga tehinguid ja viinud vara Tallinex OÜ-st välja. Nii ongi ju praeguses kriminaalmenetluses tuvastamist leidnud, et Tallinex OÜ kandis suure osa vara Bulgaarias asuvatele Tallinex Ltd pangakontodele. Seega on kummutatud kaitsja väide, nagu ei saanuks pärast P, S ning Tallinex OÜ suhtes kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamise määruse tegemist enam eksisteerida kuritegeliku päritoluga vara, mille suhtes saanuks M. Ellenberg toime panna rahapesuna käsitletavad teod.
21.Eeltoodust lähtuvalt on kaitsja osutus sellele, et Bulgaarias toimunud kriminaalmenetlus otsustati ühel hetkel kuriteokoosseisu puudumise tõttu lõpetada, tähtsusetu, sest eelkuritegude toimumine on tuvastatud nii Eestis kui ka Ameerika Ühendriikides ning nagu eelpool juba osutatud, on maakohus vaidlustatud otsuses niisuguse põhjendatud järelduseni ka jõudnud.
22.Edasi on M. Ellenbergi kaitsja seadnud kahtluse alla tema teadlikkuse rahapesu objektina käsitatava vara pärinemisest kuritegelikust tegevusest. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 2.2.2. M. Ellenbergi teadlikkust Tallinexi tegevusest ja saadud vara kuritegelikust päritolust käsitlenud väga detailselt.
22.1.M. Ellenbergi teadlikkust tuleb hinnata rahapesutoimingute teostamise hetke seisuga, s.t hiljemalt 2017. a septembri seisuga, kui asuti toime panema esmaseid rahapesutoiminguid võltsitud investeerimislepingu koostamise ja seejärel lepingu alusel hagi esitamisega. Sellest vaatepunktist on selge, et rahapesutoiminguid tegema asudes oli M. Ellenberg saanud teadlikuks sellest, et Tallinex Ltd vara on arestitud Bulgaarias toimuva kriminaalmenetluse raames. Nagu maakohuski on asjakohaselt viidanud, siis viitab sellele teadmisele juba M. Ellenbergi arvutist leitud Bulgaaria eriprokuratuuri (inglise keelde tõlgitud) 9. mai 2017. a määrus (mis oli M. Ellenbergi arvutisse salvestatud juba juunis 2017). Kuid see pole ainus dokument, mis otseselt viitab sellele, et Tallinex Ltd arestitud varal on kuritegelik taust. M. Ellenbergi arvutist leiti ka 2. oktoobri 2017. a eriprokuratuuri määrus pangakonto arestist vabastamisest keeldumise kohta. Neist määrustest nähtub mh veel seegi, et pank on otsustanud Tallinex Ltd kliendisuhte lõpetada. Samuti M. Ellenbergi arvutist leitud 19. juuni
2017. a kohtumäärusest tulenevalt oli M. Ellenbergile selge, et Tallinex Ltd kontol olevad vahendid on arestitud rahapesuvastaste meetmete seaduse alusel.
22.2.Hinnates M. Ellenbergi teadlikkust sellest, et vara pärines kuritegelikust tegevusest, ei saa mööda vaadata asjaolust, et M. Ellenberg oli nii enda kui tunnistaja AS sõnutsi palgatud just selleks, et vabastada Tallinex Ltd blokeeritud rahalised vahendid edasiseks majandustegevuseks (vt tl-d 101 prd-l–102 ja tl 126 prd-l, kd I). Samas on ametliku versiooniga vahenditele seatud panga blokeeringu kõrvaldamiseks abi osutamisest olemuslikus vastuolus see, et tasuks niisuguse teenuse eest pidi M. Ellenberg endale saama kogu vabastatud vara väärtusele vastava summa. Sellise teenuse tellimiseks puudus igasugune majanduslik loogika. Hilisem nn investeerimisleping (tl-d 65-74, kd VII) ning arbitraažimenetlus, mille abil mõisteti Tallinex Ltd-lt Franke Mayers International EOOD kasuks sisuliselt leppetrahvina (sic!) välja arestitud vara koguväärtusele vastav summa (vt arbitraažikohtu 29. detsembri 2017. a protokolli tl-d 77-81, kd V) demonstreerib ilmekalt, et M. Ellenbergi roll seisneski hoopis milleski muus.
22.3.M. Ellenberg on juba hiljemalt mais 2017 olnud teadlik, et Tallinex Ltd blokeeritud vara näol on tegemist Tallinexi klientide varaga, sest ta on seda ise mitmel juhul pangale andmeid esitades kinnitanud (vt tl-d 67 ja 70, kd VI). Samuti on M. Ellenbergi valdusest leitud dokument, milles samuti kinnitatakse rahaliste vahendite kuulumist klientidele (vt tl 255, kd VI). Arvestades M. Ellenbergi kavandatud skeemi ja edasisi toiminguid kriminaalkorras arestitud varaga, mille kohta ta teadis, et tegelikult on tegemist Tallinex Ltd klientide varaga, tuleb pidada ilmseks seda, et ta mõistis vajadust viia vara Tallinexist välja selleks, et muuta klientide varaliste huvide kaitsmine võimatuks. Paigutades eelöeldu konteksti M. Ellenbergi 13. juuni 2017. a kirjaga, milles ta väljendas etteheidet, et teda ei teavitatud varasemalt Tallinex Ltd osalemisest kriminaalmenetluses, „mis raskendas oluliselt tööd“ (vt tl 100, kd VI), saab tõdeda, et teadmine vara pärinemisega kuritegelikust tegevusest tekkiski M. Ellenbergil juba sel ajal ning see teadmine teda ei morjendanud. Hoolimata uuest teadmisest ei muutunud kokkuvõttes M. Ellenbergi kavandatav tegevusskeem – vaid ta tõdeb üksnes täiendavalt vajadust „orienteeruda ümber kriminaalmenetluse lõpetamisele“ (vt samas). Kolleegium nõustub ka maakohtu hinnanguga sellele, et veel ühest M. Ellenbergi juurest leitud dokumendist – David Brittoni õiguslikust analüüsist (tl-d 234-237, kd VI) – saab teha järelduse, et süüdistatav oli teadlik sellestki, et Tallinex pakkus finantsteenust ilma tegevusloata, elik ta oli teadlik vaidlusaluse raha kuritegelikust põhiolemusest. Kaitsja pole suutnud kummutada maakohtu põhjaliku analüüsi tulemusel kujunenud pilti sellest, et M. Ellenberg teadis rahapesutoimingute objektiks olnud vara kuritegelikku päritolu.
22.4.Kuigi süüdistuse kohaselt on vara päritolu muu, kui Bulgaarias toime pandud kuritegu, on asjakohane märkida, et õiguskirjanduses väljendatud seisukohast tulenevalt pole nõutav, et rahapesu toimepanija peaks teadma, millisest konkreetsest kuriteost on raha saadud. Vastutus on võimalik ka juhul, kui toimepanija peab vara allikaks mõnda kuritegu, mis tegelikult vara allikas ei ole (nt teab, et vara on saadud kuritegelikust tegevusest, sest talle vara üle andnud isikul legaalne tulu puudub, arvab ekslikult selle allikaks kelmuse, kuigi tegelikult on allikas uimastikaubandus). Arutataval juhul on siiski tõendeid ka selle kohta, et M. Ellenbergil oli
ülevaade sellest, et tegemist on varaga, mis pärineb Tallinex Ltd klientide petmisest ja mille osas võib klientidel olla tagasinõudeõigus.
23.Kolleegium nõustub kaitsja apellatsioonis märgituga, et maakohtu otsuse lk-l 41 sisalduvast ebaõnnestunud sõnakasutusest võib esmapilgul jääda ekslik mulje, nagu oleks maakohus tuvastanud üksnes M. Ellenbergi kaudse tahtluse Tallinex Ltd vara kuritegeliku päritoluga seoses, sest maakohtu otsuses kasutatakse väljendit „süüdistatav pidi vähemalt ülekaaluka tõenäosusega pidama võimalikuks Tallinex Ltd.-le kuuluvate ja arestitud rahaliste vahendite kuritegelikku päritolu“. Lugedes maakohtu põhjalikku (ehkki struktureerimata jätmise tõttu raskepäraselt sõnastatud ja halvasti jälgitavat) mõttearendust M. Ellenbergi teadlikkuse kohta süüdistuses käsitletava vara päritolust tervikuna, ei jää kahtlust, et maakohus omistab M. Ellenbergile kindla veendumuse vara kuritegeliku päritolu kohta (nt lk-del 39–40 märgib maakohus, et M. Ellenberg pidi saama teadlikuks Tallinex Ltd suhtes käivast kriminaalmenetlusest läbi eriprokuröri 9. mai 2017. a määruse. Veenev pole seejuures süüdistatava väide, nagu ei teadnuks ta selle kriminaalmenetluse sisu. Süüdistataval kujunes arusaamine, et ülekaaluka tõenäosusega on Tallinex Ltd-le kuuluv raha kuritegelikku päritolu. Seda veendumust pidi süvendama täiendavalt veel ka juba kriminaalmenetluse toimumise fakt iseenesest. M. Ellenbergi arvutist leitud dokumendid Bulgaarias toimuva kriminaalmenetluse kohta, iseäranis koosmõjus tema kiire tegutsemisega arestist vabastatud vara pangakontolt edasikandmisel ja sularahas väljavõtmisel kinnitavad, et ta said suurepäraselt aru, et vara pärineb kuritegelikust tegevusest ja see on vaja kiiresti legaliseerida ning viia riigivõimu haardeulatusest välja.
24.Kaitsja arvates on maakohus vaidlustatud kohtuotsuses üksnes kirjeldanud tehingute sõlmimist ja rahaliste vahendite ülekandmist erinevate juriidiliste isikute vahel, kuid ei ole tuvastanud, milline oli süüdistatava teopanus ning milliseid rahapesu vastaseid nõudeid süüdistatav rikkus. Maakohtu otsuse alaosa 2.2.1. valguses on selline etteheide täiesti kohatu. Nimelt on maakohus otsuse viidatud osas käsitlenud üksikasjalikult kõiki süüdistuses M. Ellenbergile ette heidetud kuritegeliku vara käitlemisi – erinevaid näilikke tehinguid juriidiliste isikute vahel, sularaha väljavõtmisi, samuti muundatud vara kasutamist isiklikuks otstarbeks. M. Ellenbergi süüdistatakse rahapesu toimepanemises üksiktäideviijana. Nii on ka kõigi märgitud vara käitlemise operatsioonide juures käsitletud just M. Ellenbergi tegevust – s.t tema teopanust. Iga alapunkti lõpus on maakohus andnud oma konkreetse hinnangu, millise RahaPTS-i § 4 konkreetset punkti on ta vastava käitumisega realiseerinud. Jääb arusaamatuks, milliste täiendavate rahapesu vastaste nõuete rikkumistele pidanuks maakohus kaitsja hinnangul veel viitama.
25.Kokkuvõtlikult seisnes M. Ellenbergi rahapesu selles, et kõigepealt sõlmis ta Franke Mayers International EOOD esindajana Tallinex Ltd-ga näiliku investeerimislepingu, et tekitada Franke Mayers International EOOD-le nõue Tallinex Ltd vastu (maakohus on põhjalikult selgitanud, miks on tegemist näiliku investeerimislepinguga, mille ainus eesmärk oli Tallinexi vara ülekandmiseks alus tekitada). Seejärel pöördus M. Ellenberg lepingu alusel arbitraaži, et saada täitedokument ja kasutada ära kohtutäiturit varakäsutuse tegemiseks. Seejuures esindas M. Ellenberg arbitraažis advokaatide vahendusel mõlemat vaidluse
osapoolt. Kohtutäitur kandiski Tallinexi kontolt kuriteost pärit raha esmalt enda kontole ja seejärel Franke Mayers International EOOD pangakontole, muundades nõnda Tallinex Ltd nõudeõiguse panga vastu kohtutäituri ja seejärel Franke Mayers International EOOD nõudeõiguseks. Franke Mayers International EOOD pangakontolt kandis M. Ellenberg raha omakorda edasi mitme muu äriühingu pangakontole, muundades taaskord nõudeõigust. Osa üle kantud rahast võeti seejuures pea koheselt pangakontodelt sularahas välja, muundades nõnda nõudeõiguse sularahaks. Osa pangakontodel olnud nõudeõigustest pankade vastu muundati eramuks XXXs, mille puhul korraldas M. Ellenberg selle kinkimise oma pojale Cle, osa raha eest ostis ta kulda, muundades seega taas vara ning osa vara kandis ta Q-le, mille eest viimane ostis sõiduauto. Seegi tehing on hinnatav vara muundamisena. Maakohus on asjakohaselt selgitanud, et eelkirjeldatud vara muundamine toimus läbivalt eesmärgiga varjata selle vara seost Tallinex Ltd ning toime pandud eelkuritegudega. Seega on eelkirjeldatud teod hinnatavad rahapesuna RahaPTS § 4 lg 1 p 1 tähenduses.
26.M. Ellenbergi tegevust, mille tulemusel ta omandas, valdas ja kasutas eelkirjeldatud kuritegeliku päritoluga vara, tuleb käsitada rahapesuna RahaPTS § 4 lg 1 p 2 tähenduses. Seda on maakohus nõnda ka mõtestanud (vt maakohtu analüüsi vaidlustatud otsuse lk-del 35–36).
27.Ehkki maakohtu vaidlustatud otsuses ei ole seda selgitatud, märgib ringkonnakohus eelkuriteoga saadud vara päritolu ja omandiõiguse varjamisega seonduvalt alljärgnevat., Eeskätt leidis vara päritolu ja omandiõiguse varjamine aset M. Ellenbergi käitumisega näiliku investeerimislepingu sõlmimisel ning Bulgaarias kohtu- ja täitemenetlusega vara Franke Mayers International EOOD omandisse viimisel. M. Ellenberg varjas nõnda teadlikult seda, et vara pärineb Tallinex Ltd-lt ja kuulub Tallinex Ltd-le. Kohtu- ja täitemenetluse mõte oli see vara justkui legaliseerida Franke Mayers International EOOD varana. Varjamise moment on ilmne juba sellest, et laekumine Franke Mayers International EOOD pangakontole tuli kohtutäiturilt, mistõttu ei ole võimalik aru saada, kellelt raha pärineb. Ka edasised näilikud lepingud sõlmis M. Ellenberg selleks, et varjata vara päritolu ja omandiõigust, jätmaks muljet, et järgnevate äriühingute pangakontodele laekunud vara on osa legaalsest majandustegevusest. Sellised käitumisaktid kujutavad endast lisaks teistele võimalikele alternatiividele rahapesu ka RahaPTS § 4 lg 1 p 3 tähenduses.
28.M. Ellenbergi kaitsja hinnangul ei saa rahapesust rääkida mh põhjusel, et raha liikumine on olnud selgesti jälgitav. Rahapesu ei tähendagi üldjuhul tehinguid, mis poleks kõrvalt jälgitavad – ühelt pangakontolt teisele tehtav ülekanne ongi üldjuhul selgesti jälgitav. Rahapesuks muudab tehingu aga nt püüd varjata tehtud pangaülekannete tegelikku majanduslikku tähendust ja seda, kes on tehingute lõplikud kasusaajad. Arutataval juhul on tehtud ülekandeid äriühingutesse, mis on toiminud nn mikseritena – kuhu suubuvad rahavood erinevatest äriühingutest ja kust need omakorda kantakse edasi või võetakse erinevates summades sularahas välja. Selliselt vara seguneb ja kaob võimalus jälgida konkreetse vara liikumist ning nii selle päritolu kui ka sellest varast tegelikku kasusaajat. M. Ellenberg tegi ülekandeid näilike tehingute raames, andes ise seejuures hoopis teistsuguseid ütlusi ülekannete aluste kohta, kui nähtus dokumentidest. Selliselt on täiendavalt raskendatud mõista, mis on mingi konkreetse varaühikuga seotud õigused ja kohustused. Niisuguses
kontekstis on põhjendamatu kaitsja etteheide, justkui välistaks rahapesu toimepanemise raha liikumise kerge jälgitavus.
29.Kaitsja väitel on maakohus põhjendamatult tuvastanud M. Ellenbergi käitumises näilike tehingute tegemise. Vastuseks sellele kriitikale osutab ringkonnakohus, et maakohtu vaidlustatud otsuses käsitatakse kõnealuseid näilikke tehinguid sisuliselt. Esmalt analüüsitakse otsuse p-s 2.2.1.1. Tallinex Ltd ja Franke Mayers International EOOD vahelist nn investeerimislepingut. Maakohus selgitab erinevate tõendite analüüsile tuginedes detailselt, miks tuleb asuda seisukohale, et see leping kandis eesmärki tekitada näiline alus selleks, et korraldada Tallinex Ltd. pangakontol olevate vahendite üleminek Franke Mayers International EOOD vara hulka ja varjata sellega seos Tallinex Ltd. ja eelkuriteoga saadud vara vahel. Edasiselt on maakohus otsuse p-s 2.2.1.2. analüüsinud Franke Mayers International EOOD tehinguid Blumberg EOOD, Eleen Marin AD, Intertabako-EU OOD, Trade Parts OÜ, F G OÜ ja Franke Mayers International OÜ-ga. Kohus demonstreerib iga nimetatud äriühinguga seoses selgelt, et süüdistuses märgitud tehingutel ei saa olla mingit majanduslikku sisu, üle kantud rahade kasutus ei vasta lepingutes deklareeritud eesmärkidele. Mitut puhku on M. Ellenberg ise andnud tehingute sisu kohta ebausaldusväärselt teistsuguseid selgitusi, kui saab järeldada muudest tõenditest. Kolleegium juhib tähelepanu, et apellatsioonis toodud etteheited seoses tehingute alusetult näiliseks lugemisega on väga pinnapealsed ja sisutud. Sisuliselt väljendatakse neis väidetes lihtsalt mittenõustumist maakohtu järeldustega, osutamata viidatud põhjalikus tõendite analüüsis sisalduvatele vigadele, tähelepanuta jäetud asjaoludele või ebaõigetele tõlgendustele. Maakohus on kokkuvõtlikult lugenud eelviidatud näilikud tehingud rahapesule viitavaks põhjusel, et M. Ellenbergi jaoks teadvalt kuritegelikku päritoluga vara puhul on neid tehinguid tehtud kattevarjuna eesmärgiga muundada pangakontoga seotud nõudeõigust või muundada nõudeõigus sularahaks ja varjata seeläbi rahaliste vahendite kuritegelikku päritolu.
30.Kaitsja osutab apellatsioonis, et arutataval juhul puuduvad igasugused tõendid, millest nähtuks, et M. Ellenberg oleks tegutsenud kooskõlastatult Tallinex Ltd omanike ja juhtidega ning nendega kokkuleppeliselt püüdnud vara päritolu varjamiseks teha toiminguid ja tehinguid nende jaoks selle legaliseerimiseks ning vähemalt osaliseks üleandmiseks. Selle hinnanguga tuleb nõustuda, kuid eelnev ei välista siiski, et M. Ellenberg on talle süüdistuse kohaselt ette heidetud kuriteo toime pannud. Rahapesu ei ole karistatav üksnes eeldusel, et tuvastatav on sisesuhe eelkuriteo läbi kuritegelikku tulu saanud isiku ja rahapesutoiminguid teinud isiku vahel.
31.Kolleegium peab vajalikuks osutada, et ehkki rahapesu toimepanija motiivide mõistmine võib teatud juhtudel olulisel määral kergendada rahapesusüüdistuse tõendatuses veendumusele jõudmist, pole motiiv siiski rahapesukuriteo koosseisu immanentne osa ega kuulu seetõttu eo ipso tõendamisesemesse. Seetõttu asjaolu, et kriminaalmenetluse kestel on jäänud tuvastamatuks, millistel konkreetsetel kaalutlustel ja asjaoludel eelkuriteo toimepanemisega seotud isikud rahapesu vahetuks objektiks olnud vara M. Ellenbergile üle andsid, ei oma esitatud süüdistuse tõendatuse seisukohast vahetut tähtsust. Oluline on, et tuvastamist on leidnud vara pärinemine kuritegelikust tegevusest, asjaolu, et süüdistatav
teadis seda ning et varaga tehtavad toimingud vastavad rahapesu koosseisuteo mõnele alternatiivile.
32.M. Ellenberg avaldas ringkonnakohtu istungil arvamust, et põhjendamatu kriminaalmenetluse tulemusel tahetakse temalt rahapesusüüdistuse ja selle raames kuriteo vahetuks objektiks loetud vara konfiskeerimisega ära võtta tema elutöö. See on kahtlemata väga ränk perspektiiv. Kohtu küsimusele, et kuidas seondub 2018. a Tallinex Ltd-lt saadud 3,9 miljonit eurot M. Ellenbergi elutööga, siiski mingit arusaadavat vastust pole menetluse käigus esitatud. Ringkonnakohus ei näe, et selle ülekande eest kas eelnevalt või hiljem oleks M. Ellenbergilt Tallinexi suunas olnud mingisugust vastusooritust, mis kasvõi teoreetiliselt võiks tema vara väärtust vähendada ja seega mingilgi määral kaasa tuua tema eluajal akumuleeritud vara vähenemise või mõjutada tema varalist seisu lausa sellises ulatuses, et sellest varast ilmajäämist võiks hinnata elutöö äravõtmisena.
33.Kolmandad isikud G ja F OÜ on vaidlustanud neilt kriminaalmenetluses arestitud vara rahapesu vahetu objektina konfiskeerimist mh väites, et F OÜ ega G ei teadnud mitte midagi nende kontodele laekunud rahaliste vahendite päritolust ja neil puudus igasugune tahe ja soov sõlmida mingeid näilikke tehinguid. Seejuures on apellandid tähelepanuta jätnud aga asjaolu, et arutataval juhul on konfiskeerimise alusena viidatud KarS § 83 lg 3 p-le 2, millest nähtuvalt võis kohus konfiskeerida rahapesu vahetuks objektiks olnud vara, mis kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja mille ta on omandanud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Maakohtu otsuses põhjalikult käsitletud tõendite valguses (vt maakohtu vaidlustatud otsuse lk-d 29–35) on leidnud tõendamist, et G ning F OÜ omandasid konfiskeeritud vara Franke Mayers International EOOD arvelt näilike tehingute tulemusel, mille puhul nad ei teinud saadud vara eest mingisugust vastusooritust. Seega on eelviidatud konfiskeerimisalus täidetud ning eraldi ei vaja tõendamist see, kas kolmandad isikud olid teadlikud konfiskeeritava vara päritolust.
34.Mis puudutab väidet selle kohta, nagu puudunuks G-l, F OÜ-l ja Y-l tahe ja soov sõlmida näilikke tehinguid, siis hindab kolleegium seda kaitseväidet paljasõnaliseks. Tegemist on olemuselt aktiivse kaitseväitega, kuid niisugust väidet ei kinnita ükski asjaolu, millele kolmandad isikud on senises menetluses viidanud. Vastupidi, maakohus on põhjalikult analüüsinud kõiki tehtud tehinguid ja jõudnud põhjendatud järeldusele, et neil puudub majanduslik sisu ning need on ühemõtteliselt käsitatavad üksnes kui eelkuriteost pärineva vara muundamine ja kasutamine.
35.Y-lt sularaha konfiskeerimisega seoses on kolmandate isikute G ja F OÜ apellatsioonis märgitud, et Y elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha 4910 eurot on tema isiklik vara ega seondu kuidagi M. Ellenbergile ette heidetava kuriteoga. Kolleegium märgib, et tulenevalt KrMS § 318 lg-st 2 1 on kolmandal isikul apellatsiooniõigus üksnes tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kuivõrd Y juurest läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha konfiskeerimine ei puuduta G ega F OÜ õigusi või kohustusi, siis puudub neil isikutel selles küsimuses apellatsiooniõigus, mistõttu jätab kolleegium küsimuse sularaha konfiskeerimise õiguspärasusest edasise tähelepanuta.
36.Puutuvalt kolmandalt isikult Clt talle kuuluva kinnistu konfiskeerimisse märgib kolleegium, et apellant mõistab ebaõigesti rahapesu vahetu objekti olemust. KarS § 394 järgi karistatava rahapesu mõiste hõlmab muu hulgas vara muundamist (vt nt RahaPTS § 4 lg 1 p 1). See tähendab mh nii kuritegelikku päritolu vara väärtust kandva eseme asendamist teisega (sh teise varaklassi kuuluva esemega) kui ka vara tsiviilõigusliku omaniku vahetamist. Kuna vara muundamine on üks rahapesu toimepanemise viis, ei saa kuriteoga saadud vara selle käigus üldjuhul kaotada rahapesu vahetu objekti kvaliteeti (vt 19. mai 2025. a RKKKo asjas nr 1-24-4647/17, p 50). Maakohus on vaidlustatud otsuses põhjalikult käsitlenud küsimust, millistel asjaoludel on C saanud XXX asuva maja omanikuks, ning tuvastanud, et see sündis rahapesu tulemusel. Kinnistu kinkeleping oli üks osa näilike tehingute ja vara muundamise ketist, millega püüti varjata vara päritolu ja muundada see heauskse kolmanda isiku seaduslikuks varaks (vt maakohtu otsuse lk-d 31-33). See, kas alaealine C oli ise teadlik talle kingitud vara kuritegelikust päritolust, ei oma tähtsust. Seetõttu on kolleegiumi hinnangul nimetatud kinnistu Clt põhjendatult konfiskeeritud kui rahapesu vahetu objekt.
37.Nõustuda ei saa ka C apellatsioonis märgituga, nagu oleks konfiskeerimine ebaproportsionaalne, sest selliselt kaotab C oma elukoha. Elukoha olemasolu on kahtlemata igale inimesele, saati siis veel alaealisele oluline, kuid ka elukoha hankimiseks ei või kasutada kuritegelikku vara. Arutataval juhul on Cle kuuluv kinnistu tervenisti omandatud kuritegeliku vara arvelt, mistõttu oleks äärmiselt ebaõiglane ning ühiskonnale vale signaali saatev see, kui selline vara konfiskeerimata jätta.
38.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kolleegium Harju Maakohtu 19. juuni 2025. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
39.Kaitsja on esitanud taotluse hüvitada M. Ellenbergile kaitsjatasu apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest. See taotlus tuleb jätta rahuldamata. KrMS § 185 lg-s 2 sätestatakse, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab kaitsja apellatsiooni rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatava enda kanda.
40.Kolmandate isikute Y, G ja F OÜ ning C apellatsioonides taotletakse samuti menetluskulude riigi kanda jätmist. Nende taotlustega seoses tuleb esmalt märkida, et taotlusi ei saaks rahuldada juba põhjusel, et ringkonnakohtule pole esitatud ühtki kulu kinnitavat dokumenti, mistõttu ei ole mingite menetluskulude tekkimine üldse tuvastatav. Kuivõrd aga ringkonnakohus jätab kolmandate isikute apellatsioonid rahuldamata, tuleks ka tuvastatud menetluskulud KrMS § 185 lg 2 alusel jätta apellantide endi kanda.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.