Majandusalased süüteod

08.08.2017.a. lükati eelistung määramata ajaks edasi. 25.09.2017.a määras kohus H K kaitsja riigi õigusabi korras, kuna süüdistatav korduvatele meeldetuletustele ei teatanud kohtule uue valitud kaitsja nime. 27.09.2017.a. teavitas vandeadvokaat Kersti Põld kaitsja kohustuse võtmist riigi õigusabi korras. 26.11.2017. edastas vandeadvokaat Jaak Siim kaitseakti täienduse ja volikirja. 30.11.2017.a. toimus eelistung, kus lahendati kaitsja taotlust menetluse lõpetamiseks ne bis idemi alusel ja määras täiendava eelistungi aja. Eelistungil süüdistatav veel selgitas, et sõlmis uue kliendilepingu 23.11.2017.a uuesti advokaat Jaak Siimuga. 04.12.2017.a. edastas vandeadvokaat Jaak Siim 30.11.2017.a. eelistungil kokkulepitult kohtulahendi ja nende tõlked. 22.12.2017.a. eelistungil esitasid kohtumenetluse pooled oma seisukohad kriminaalmenetluse lõpetamiseks ne bis idem põhimõtet arvestades ja tekkinud menetluskulude osas. 22.01.2018.a. määrusega Harju Maakohus lõpetas kriminaalasjas nr xxxx menetlus H K suhtes süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 3 järgi KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel. 05.02.2018.a esitas prokurör määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 22.01.2018.a. määrus ning jätkata kriminaalasja kohtulikku eelmenetlusest samas kohtukoosseisus. 06.02.2018.a esitas H K kaitsja määruskaebuse, milles palub eelpool nimetatud kohtumääruse tühistamist osaliselt menetluskuludega ja süüteomenetlusega tekitatud varalise- ja mittevaralise kahju väljamõistmisega. 14.03.2018a. Tallinna Ringkonnakohus tühistas eelpool nimetatud määruse. 29.03.2018.a. esitas H K kaitsja Jaak Siim määruskaebuse Riigikohtule. 11.06.2018.a. võttis Riigikohus H K kaitsja vandeadvokaat Jaak Siimu määruskaebuse menetlusse. 12.10.2018.a. jättis Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2018.a. määruse muutmata ja kaitsja kaebuse rahuldamata. 05.12.2018.a. esitas H K kaitsja Jaak Siim taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel, xxxx kriminaalasjade materjalide väljanõudmiseks ning Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks seoses Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 tõlgendamisega. 06.12.2018.a eelistungil arutati kaitsja taotlusi ja uueks eelistungi ajaks määrati 24.01.2019.a 23.01.2019.a. esitas H K kaitsja taotluse xxxx menetletud kriminaalasjas 8010/R/85303/11 toimiku materjalide väljanõudmiseks. 24.01.2019.a. eelistungil arutati kaitsja kaitseaktis esitatud taotlusi ning planeeriti asja arutamiseks üldmenetluse korras 60 päeva alates 12.augustist 2019.a kuni 29 jaanuarini 2020.a. Varem ei olnud võimalik kohtuliku uurimisega alustada, kuna kohus oli seotud teiste üldmenetluste arutamisega. Kohtueelses menetluses teostatud menetlustoimingud (prokuröri poolt esitatud loetelu alusel):

Toiming Alustamine Erinevad päringud Erinevad päringud Jälitustoimingu protokoll Tunnistaja ülekuulamine Läbiotsimine esimene, mõistliku aja algus Erinevad päringud Tunnistaja ülekuulamine Läbiotsimine korter Tunnistaja ülekuulamine

Kuupäev Märkused 08.10.2012 27.12.2012 24.01.2013 07.03.2013 25.03.2013 15.04.2013 16.04.2013 19.04.2013 22.04.2013 01.05.2013

xxxx arestimine Tunnistaja ülekuulamine Tunnistaja ülekuulamine Läbiotsimine xxxx, serverid Tunnistaja ülekuulamine Kahtlustus H K Täiendav H K ülekuulamine Kolmanda isiku ülekuulamise protokoll Pangakontode arest 28.06.2013 asitõendi vaatlusprotokoll Kolmanda isiku ülekuulamise protokoll Tunnistaja ülekuulamine Tunnistaja ülekuulamine Tunnistaja ülekuulamine Tunnistaja ülekuulamine Asitõendi vaatlusprotokoll Asitõendi vaatlusprotokoll Asitõendi vaatlusprotokoll Läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatlusprotokoll Vaatlusprotokoll Erinevad päringud Erinevad päringud Erinevad päringud ÕAT xxxx esimene Kõneeristuse protokoll ÕAT xxxx vastus esimene Täiendav H K ülekuulamine Täiendav H K ülekuulamine Elukohast lahkumise keeld ÕAT xxxx i teine ÕAT xxxx vastus teine Tõkendi tühistamine ÕAT xxxx kolmas ÕAT xxxx vastus kolmas Erinevad päringud Erinevad päringud ÕAT xxxx Erinevad päringud Varalise seisu vaatlusprotokoll Täiendav H K ülekuulamine Vaatlusprotokoll

Vaatlusprotokoll ÕAT xxxx, kohtuotsus

07.05.2013 08.05.2013 09.05.2013 14.05.2013 20.05.2013 21.05.2013 04.06.2013 04.06.2013 21.08.2013 23.08.2013 09.10.2013 04.11.2013 11.11.2013 11.11.2013 06.12.2013 10.12.2013 16.12.2013 18.12.2013 03.06.2014 03.07.2014 06.04.2015 07.04.2015 29.04.2015 Vastus: 03.08.2015 25.06.2015 03.08.2015 18.06.2015 25.08.2015 25.08.2015 21.09.2015 Vastus: 04.11.2015 04.11.2015 15.01.2016 08.03.2016 Vastus: 16.05.2016 16.05.2016 28.06.2016 25.07.2016 23.08.2016 Vastus: 07.03.2017 10.10.2016 Dokumente vaadeldi kuni 21.10.2016 01.03.2017 24.11.2016 Dokumente vaadeldi kuni 01.12.2016 03.03.2017 Dokumente vaadeldi kuni 19.01.2017 04.04.2017 23.01.2017

Vastus ÕAT Xxxx kohtuotsus Erinevad päringud Vaatlusprotokoll ÕAT xxxx vastus Vaatlusprotokoll

01.02.2017 16.02.2017

Dokumente vaadeldi kuni 02.03.2017 28.03.2017 07.03.2017 Dokumente vaadeldi kuni 15.03.2017 29.03.2017 süüdistusakt üldmenetluses 29.05.2017

Kohtusse materjalide esitamise ajaks oli kokku XI köidet tõendeid.

Kaitsja taotlus Kohtule esitatud kaitseaktis ja kaitseakti täienduses ning 12.08.2019.a. kohtuistungil taotles süüdistatava kaitsja H K suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kaitsja selgitas, et H K suhtes algas menetlusaeg kulgema hiljemalt 15.04.2013.a, mil süüdistatava kaitsja juuresolekul toimetati H K suhtes 08.10.2012 alustatud kriminaalasjas nr xxxx läbiotsimine aadressil xxxx asuvas AS-i Swedbank kontoris olevas hoiulaekas nr xxxx, millest leitud sularaha peab riiklikku süüdistust esindav Riigiprokuratuur H K kuuluvaks. Seega on H K olnud allutatud menetlusele juba ligemale 6 aastat ja 4 kuud ning kohtumenetlus on algusfaasis. Kaitsja juhtis veel tähelepanu asjaolule, et aastatel 2014-2017 on kriminaalasja menetletud vähese intensiivsusega, oodates xxxx Linnakohtu menetluses olnud krediidiandja kuriteo kriminaalasja lõpptulemust. Menetleja on teinud 3,5 aasta jooksul kriminaalasjas järgmised toimingud: 1) viinud läbi ülekuulamised 18.06.2015, 25.06.2015 25.08.2015 ja 24.11.2016; 2) koostanud elukohast lahkumise keelu määruse 25.08.2015 ja selle tõkendi tühistamise määruse 15.01.2016; 3) koostanud välisriigi pädevale õigusasutusele abistamistaotlusi, millede täitmisest xxxx puhul keelduti; 4) tehtud toimikusse lisamiseks väljatrükke registriandmetest. Lisaks on menetleja teinud päringuid pankadesse samade ajaperioodide kohta, mille osas olid päringud varem juba tehtud ja koostanud saadud andmete põhjal vaatlusprotokolli. Kriminaalasja ei saa pidada keskmisest samalaadsest oluliselt keerukamaks ja mahukamaks. Kriminaalasja toimiku mahuks on kohtueelses menetluses 11 köidet, kuid märkimisväärse osa neist materjalidest moodustavad olemuselt sarnased ja tõendamiseseme asjaolude aspektist pigem sekundaarse tähendusega raamatupidamisega seotud dokumendid ja registriväljavõtted. Kriminaalasja materjali põhjal ning poolte seisukohti teades on igati põhjendatud eeldada, et menetlusosalised kasutavad vähemalt pärast maakohtu otsuse tegemist edasikaebeõigust. Eelöeldu tähendab, et võib täie kindlusega väita, et lähiajal ega isegi lähima aasta-pooleteise jooksul kriminaalasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni ei jõuta. Kaitsja on seisukohal, et kuna süüdistatav on pidanud taluma kriminaalmenetlusest tingitud piiranguid pikka aega ja peaks menetluse jätkumise korral jätkuvalt jääma eesootava menetluse tulemuse osas teadmatusesse, on kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel kahtlustatava õiguste rikkumise heastamiseks ainus kohane abinõu. Süüdistatav H K toetas kaitsja poolt esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotlust, paludes see kohtul rahuldada. Prokuröri seisukoht Prokurör tunnistas, et kohtueelne menetlus kestis kaua, kuid kriminaalasjas on ka kohtumenetlus kestnud natuke üle kahe aasta. Kui asja arutamisega edasi minna, lisandub menetlusajale veel aega

juurde. Seega nõustus prokurör kaitsja ja süüdistatava seisukohaga, et mõistlik menetlusaeg selles kriminaalasjas on ületatud. Kohtu seisukoht Kohus, leiab, et menetlus käesolevas kriminaalasjas tuleb lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega KrMS § 2742 lg 1 tunnustel. KrMS § 2742 lg 1 kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 2052 kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis 3-4-1-12-08 punktis 21 asunud seisukohale, et kohtul on kohustus lahendada isiku taotlus menetlusaja ebamõistlikkuse tuvastamiseks igas menetlusstaadiumis. H Kt süüdistatakse KarS § 394 lg 2 p. 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, millise näol on tegemist esimese astme kuriteoga. Kohus asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on menetluse mõistlik aeg praeguseks juba möödunud. Riigikohus lahendis 3-1-1-53-15 punktis 9 on selgitanud, et menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse tulev ajavahemik ei pruugi kattuda kriminaalmenetluse alustamisest ehk esimesest uurimis- või muust menetlustoimingust möödunud ajaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale tuginevalt märkinud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lõikes 1 viidatud "mõistliku aja" kulg kriminaalasjades algab isiku "süüdistamisega". "Kriminaalsüüdistust" EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo. Selline definitsioon vastab ka testile, kas "[kahtlustatava] seisundit mõjutati oluliselt". Peale isikule esitatud pädeva asutuse ametliku teate selle kohta, et isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, võib menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitada ka mingi muu toiming, mis sisaldab endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt kahtlustatava olukorda. Kriminaalmenetluse alustamine - kui see (s.t esimene menetlustoiming) isiku olukorda oluliselt ei mõjuta - üldjuhul menetlusaega ei käivita Kriminaalasjas alustati menetlust 08.10.2012.a ning H K suhtes toimus 15.04.2013.a läbiotsimine aadressil xxxx asuvas AS-i xxxx kontoris olevas hoiulaekas nr xxxx, millest leitud sularaha peab riiklikku süüdistust esindav Riigiprokuratuur H K kuuluvaks. Vaidlust ei ole selles, et viimati nimetatud kuupäevast algas ka süüdistatava suhtes mõistliku menetlusaja tähtaja kulgemine. Seega on käesolevaks ajaks H K suhtes kestnud kriminaalmenetlus üle kuue aasta ja nelja kuu, mille jooksul on ta olnud teadmatuses oma saatusest. Selline teadmatus kestab edasi ka käesoleval ajal, sest asja arutamine on endiselt alles esimeses kohtuastmes algstaadiumis. 24.01.2019.a. eelistungil määrati esialgu kohtuistungite päevade arvuks 60 päeva kuni 2020.a. jaanuari lõpuni. Seega ei ole ette näha positiivset prognoosi jõuda lähiajal lõplikult jõustunud kohtulahendini.

Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt xxxx v. xxxx, otsus 28.juunist 1978, p-d 99 ja 111; xxxx jt v. xxxx, otsus 3.juunist 2010, p 42). Samade põhimõtete alusel on kriminaalasja menetlemise mõistliku aja piiri üle otsustanud ka Riigikohus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.detsembri 2009.a otsus asjas nr 3-1-1-100-09, p 17). Vaid juhtudel, mil menetlusaeg on olnud ilmselgelt ebamõistlik, on inimõiguste kohus pidanud võimalikuks tuvastada EIÕK art 6 lg 1 esimese lause rikkumine üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata (vt nt E J v. xxxx, otsus 21.aprillist 1998, p 45)(RKKK 3-1-1-43-10 p 30) Kuigi kohus ei ole asunud kriminaalasja tõendite uurimisele, ei ole kohtu hinnangul arutatav kohtuasi eriliselt keerukas. Tegemist ei ole sellise süüteoga, mis hõlmaks arvukalt olemuselt erisuguseid episoode mitmete aastate jooksul. Menetletava kriminaalasja näol on tegemist ühe süüdistatavaga ja H K süüdistatakse vaid ühe kuriteo koosseisu järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises. Tegemist on küll kriminaalasjaga, milles süüdistuse kohaselt on eelkuritegu toime pandud välisriigis, kuid see asjaolu ei muuda kriminaalasja keskmisest keerukamaks. Oluline on see, kuidas on menetluse kestust mõjutanud ühelt poolt süüdistatava ja tema valitud kaitsjate käitumine ning teiselt poolt menetlejate tegevus või tegevusetus. 01.06.2017.a määrusega anti süüdistatav kohtu alla ja eelistungi ajaks lepiti kokku 08.08.2017.a. Kuid 03.08.2017.a teavitas vandeadvokaat Jaak Siim kaitsja esindusõiguse lõppemisest kriminaalasjas nr 1-17-5176. Teates selgitati, et süüdistatav tegeleb ise uue kaitsja otsimisega. Kuna süüdistatav ei teatanud korduvatele meeldetuletustele kohtule uue valitud kaitsja nime, siis maakohus 25.09.2017.a. määras H K kaitsja riigi õigusabi korras. Määratud kaitsjal tuli kaitseõiguse teostamiseks tutvuda kriminaalasja materjalidega. Sellest tulenevalt sai alles 30.11.2017.a. toimuda järgmine eelistung, kus süüdistatav teatas, et on sõlminud uue kliendilepingu 23.11.2017.a. teda varasemalt kaitsnud vandeadvokaat Jaak Siimuga. Kuigi selline käitumine lükkas esimese eelistungi läbiviimise aja edasi natuke rohkem kui kolme kuu võrra, ei ole see aluseks „mõistliku aja“ nõude rikkumise tuvastamiseks. EIÕK on lahendis xxxx vs xxxx otsus 07.12.2017 lahend xxxx leidnud, et „mõistliku aja“ nõude rikkumise tuvastamist õigustavad vaid riigile omistatavad viivitused. Põhiseaduse §-st 14 tulenevalt on kriminaalmenetluses iga menetleja kohustus astuda kohtueelses kui ka kohtumenetluses samme kriminaalasja võimalikult kiireks lahendamiseks. Prokuröri poolt esitatud kokkuvõttest ja süüdistusaktis tõendite loetelust nähtuvalt teostati 2014.a. kaks toimingut: 03.06.2014 Skype-vestluste vaatlusprotokolli koostamine ja 03.07.2014 teostati päringuid pankadesse. 2015.a. teostati aprillis erinevaid päringuid, esitati õigusabi taotlus Xxxx, juunis tehti kõneeristuse protokoll, augustis kuulati kahel korral täiendavalt üle H K ja kohaldati 25.08.2015.a. tõkendina elukohast lahkumise keeld, mis tühistati 15.01.2016.a., septembris tehti teine õigusabi taotlus Xxxx. 2016.a. on teostatud seitse toimingut, s.o kolmas õigusabi taotlus Xxxx, erinevaid päringuid, õigusabi taotlus xxxx, koostatud H K varalise seisu ja dokumentide vaatlusprotokollid ning täiendavalt kuulati 24.11.2016.a üle H K. 2017.a. vaadeldi dokumente, koostati kolm vaatlusprotokolli, õigusabi taotlus Xxxx (kohtuotsus), tehti erinevaid päringuid 16.02.2017.a ja koostati 29.05.2017.a süüdistusakt.

Kohus nõustub kaitsja etteheitega, et kohtueelses menetluses oli aastatel 2014-2017 kriminaalasja menetletud vähese intensiivsusega. Kuna prokuratuur on eelkuriteo tõendamiseks esitanud üksnes xxxx Linnakohtu otsuse, siis sellest tulenevalt oli tõenäoliselt pika kohtueelse menetluse üks põhjusi Xxxx Vabariigis menetletud eelkuriteo kriminaalasjas otsuse jõustumise ootamine. Mingit vajadust aga selleks ei olnud, sest Riigikohus on märkinud lahendis 3-1-1-94-14 punktis 170, et isiku süüditunnistamine rahapesus ei eelda varasemat jõustunud süüditunnistavat otsust, vaid selle tuvastab rahapesuasja menetlev kohus. Sellisel juhul peab rahapesu kohta esitatud süüdistus vastama eelkuriteo osas samasugustele nõuetele, nagu on esitatud muudele koosseisuelementidele ehk eelkuritegu puudutavad asjaolud on vaja süüdistuses välja tuua. Rahapesuasja menetlev kohus peab ülejäänud koosseisutunnuste kõrval tuvastama, kas on eelkuritegu toime pandud. Seega saanuks kriminaalasja kohtusse saata juba tunduvalt varem kui 29.05.2017.a. Kohtumenetlusse puutuvalt märgib kohus, et 22.01.2018.a. määrusega lõpetas Harju Maakohus kriminaalasjas nr xxxx menetluse H K suhtes süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 3 järgi KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel. 14.03.2018. a. Tallinna Ringkonnakohus tühistas eelpool nimetatud määruse, mille peale esitas 06.04.2018.a H K kaitsja Jaak Siim määruskaebuse Riigikohtule. 11.06.2018.a. võttis Riigikohus H K kaitsja vandeadvokaat Jaak Siimu määruskaebuse menetlusse ja 12.10.2018.a. jättis Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2018.a. määruse muutmata ja kaitsja kaebuse rahuldamata. Seega menetles Riigikohus määruskaebust ligi seitse kuud. Harju Maakohtu 06.12.2018.a eelistungil arutati H K kaitsja Jaak Siimu taotlusi kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel, Xxxx kriminaalasjade materjalide väljanõudmiseks ning Euroopa Kohtult eelotsuse küsimuseks seoses Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 tõlgendamisega. 24.01.2019.a eelistungil planeeriti asja arutamiseks üldmenetluse korras 60 päeva alates 12.augustist 2019.a kuni 29 jaanuarini 2020.a Kuna H K oli allutatud kriminaalmenetlusele alates 15.04.2013, on mõistlik menetlusaeg kestnud tema suhtes 6 aastat ja 4 kuud. Siinjuures on oluline, et kohtulik uurimine ei ole veel alanud, käesoleval hetkel on planeeritud kohtuistungite päevade arvuks kokku 60 päeva kuni 2020. a jaanuari lõpuni. Samas ei ole võimalik täpselt prognoosida, millal I astme menetlus võiks selles asjas lõpule jõuda. Kõige optimistlikum prognoos I astme kohtu otsuseni jõudmiseks on 2020. a kevad, kuid arvestama peab sedagi, et I astme kohtuotsus on vaidlustatav veel kahes kohtuastmes, mis lükkab lõpliku kohtulahendi jõustumise määramata tulevikku. Süüdistatava H K ebakindlus selles, kas ta tunnistatakse süüdi või mitte on kestnud üle kuue aasta ja kohtu hinnangul võib kesta I astme menetlus veel mitmeid kuid ning sellist olukorda ei saa pidada mõistlikuks. EIÕK art 6 lg 1 kohaselt on kriminaalasjades eesmärk vältida olukorda, et süüdistatav peaks jääma oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda. Siinjuures ei ole ka vähetähtis asjaolu, et süüdistatav elab alaliselt välisriigis. Kohtumenetlusega on kaasnenud käesoleva hetkeni juba suured kulud transpordile ja eluasemele ning arestitud varade hoiukulud. Juhul kui kohtumenetlus jätkub, siis kulud suurenevad veelgi. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et H K suhtes on kriminaalmenetlus kestnud ebamõistlikult pikalt ning leiab, et menetlus käesolevas kriminaalasjas tuleb lõpetada menetluse mõistliku aja möödumisega KrMS § 2742 lg 1 tunnustel.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole mõistliku menetlusaja riivet võimalik korvata ka pelgalt isikule määratava karistuse kergendamisega, nt karistusest tingimisi vabastamisega. Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on § 2742 kommentaarides märgitud, et „Kui mõistlik menetlusaeg on ilmselgelt ületatud ja puudub positiivne prognoos kriminaalasja lahendamiseks realistliku ajaperioodi (ca kuu kuni poole aasta) jooksul, tuleb menetlus lõpetada kommenteeritava paragrahvi alusel“. Kuivõrd juba enne kriminaalasja kohtulikku arutamise algust on mõistlik menetlusaeg ületatud ja jõustunud lahendini jõudmine poole aasta jooksul ei ole realistlik, on menetluse lõpetamine H K suhtes põhjendatud. Menetluskulud KrMS § 183 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks muuhulgas valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Määratud kaitsjale määratud tasu jääb riigi kanda. H K on taotlenud tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise korral õigusabiteenuse eest valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu ja muude kulude hüvitamist riigi poolt summas 76790.35 eurot. Taotlusele lisatud arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtuvalt (lisad 1-39 ja 44) on valitud kaitsjate ülesannete täitmisel süüdistatavale osutatud õigusteenuse eest juba tasutud ja veel tasumisele kuuluv summa koos käibemaksuga kokku 57824.92 eurot. Taotluse kontekstis on arvete spetsifikatsioonides asjakohased kanded teistest eristatud erineva värviga LEADELL Pilv Advokaadibüroo kollase ja Rödl & Partner Advokaadibüroo rohelise värviga. Täiendavalt on taotlusele lisatud Saksa Liitvabariigi advokaadibüroo arve nr xxxx arvamuse „Rahapesu ja ne bis in idem“ koostamise eest (lisa 40). Täiendavalt lisanduvad kulud, mida erinevad äriühingud on teinud H K huvides seoses kriminaalmenetlusega: süüdistatava välismaalt Eestisse menetlustoimingutele ilmumiseks lennukipiletite ostmine, uurimisasutuse poolt ära võetud ja hiljem tagastatud dokumentide transport, kohtule esitatavate dokumentide tõlge eesti keelde, USB-mälupulga ostmine kriminaaltoimiku materjalide salvestamiseks, milliseid ei lisatud kriminaalasja toimikusse (lisa 4546). Kokku 18965.43 eurot. Leadell Pilv Advokaadibüroo AS- i arvetest ja neile lisatud spetsifikatsioonidest nähtuvalt on kriminaalasjas süüdistatavale osutatud õigusteenuse puhul vandeadvokaadi tunnitasu määraks 130 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, alates 23.11.2017.a. sõlmitud uue kliendilepingu kohaselt on vandeadvokaadi tunnitasu määr 165 eurot. Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ poolt osutatud õigusteenuse tunnihinnaks on olnud 110-130 eurot.

Kuivõrd kohus lõpetab H K suhtes menetluse tema süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 3 järgi KrMS § 2742 alusel, siis kuulub H K hüvitamisele tema poolt valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tal tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtupraktika kohaselt on valitud kaitsjale makstav tasu menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat

kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja kriminaalasja menetleja ei saa otsustada selle hüvitamist (RKKK 1-17-7077/14, 3-1-1-79-14 p 44) Sellest tulenevalt on vajalik hinnata, kas taotluses ja lisatud arvetes märgitud summad on käsitatavad mõistliku suurusega tasuna. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada osutatud teenuse vajalikkust, seotust konkreetse kriminaalasjaga, koostatud dokumentides esitatud seisukohtade õiguslikku põhjendatust, kriminaalasja mahtu ja keerukust. Alates 23.11.2017.a. on H K osutatud õigusabi teenuse tunnihinnaks märgitud 165 eurot, millele lisandub käibemaks (varasemalt oli tunnihind 130 eurot). Kohtu hinnangul ei esine alates novembrikuust praeguse asja menetluses selliseid õiguslikke küsimusi, mis õigustaksid suuremat tunnihinda. Kaitsja on 26.11.2017.a. esitanud kaitseakti täienduse, milles ei muutnud sisuliselt oma esialgset seisukohta kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusega seonduvalt, üksnes täiendas taotluse põhjendusi kriminaalasjas nr. xxxx (vara arestimine) Riigikohtu lahendist tulenevalt, on teinud ettevalmistusi eelistungiteks, osalenud neljal eelistungil ning koostanud taotlused menetluskulude ja menetlusega tekitatud varalise kahju hüvitise ja intresside väljamõistmise nõudes, lisaks Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika otsingud ja analüüsid. Eelnimetatud toimingud ei anna kohtu hinnangul alust suurendada õigusabi teenuse tunnihinda 165 euroni. Ka Tallinna Ringkonnakohus oma 14.03.2018.a. määruses kriminaalasjas 1-17-5176 ja Riigikohus 12.10.2018.a.määruses ei pidanud 165-eurost tunnitasu määra põhjendatuks, leides, et mõistlikuks tunnitasu hinnaks on 130 eurot. Esiteks võtab kohus seisukoha LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i (endise nimega Advokaadibüroo Aivar Pilv) arvete ja spetsifikatsioonide alusel hüvitamisele kuuluva tasu mõistlikkuse ja suuruse osas.

suhtlemine telefoni ja Skype teel Haapsalu kohtumaja kohtunikuga, riigiprokuröriga, ajakirjanikuga ja kliendiga ajamahuga 1h 41m. Lisaks ei pea kohus mõistlikuks hüvitada 24.08.2015.a. tasu Politsei- ja Piirivalveametile avalduse koostamise eest uurimisasutuse ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamiseks ajamahuga 2h 58m. Selle arve alusel hüvitamisele kuuluvaks ajamahuks on 8h 55m summas 1391 eurot (koos käibemaksuga.

Hüvitamisele ei kuulu tasu Saksa Liitvabariigi advokaadibüroo Feigen Graf poolt arvamuse koostamise eest summas 2000 eurot (lisa 41) määruse punktis 10 nimetatud põhjusel,. Selle arve alusel kuulub hüvitamisele 12h 13m summas 1905.80 eurot (koos käibemaksuga).

ja Riigiprokuratuuri 16.07.2013.a. määrusega tutvumine, kuna kaebused seotud äriühingutega ja jäeti ka rahuldamata.

- 2014.a. märtsis summas 278.30 eurot. - 2014.a. mais summas 66.- eurot. - 2014.a. augustis summas 60.50 eurot - 2014.a. detsembris summas 101.20 eurot - 2015.a. veebruaris summas 55.- eurot. Kokku kuulub advokaadibüroo Rödl & Partner OÜ poolt õigusabiteenuse osutamise eest advokaadibüroole tasutud summadest H K riigi poolt hüvitamisele 2638.10 eurot, millele lisandub käibemaks 527.62 eurot, kokku 3165.72 eurot, mida kohus peab mõistlikuks tasuks.

Muud menetluskulud Kohus leiab, et seoses kriminaalasjas teostatud menetlustoimingutega on põhjendatud H. K hüvitada sõidukulud välisriigist xxxx ja tagasi, kuivõrd H. K ei elanud ega ela ka praegu xxxx. Sõidukulud vastavalt xxxx OÜ poolt esitatud arvele nr 170051 on summas 9913.93 eurot (sh käibemaks 393,15 eurot). Kohus peab põhjendatuks hüvitada ka xxxx OÜ arvel nr xxxx kajastatud PPA poolt ära võetud ja hiljem tagastatud dokumentide transpordikulud summas 100 eurot (arvel käibemaksu ei ole märgitud). Hüvitamisele kuulub ka H.K.Law OÜ arvel nr 170082 mälupulga 128 GB Kingston maksumus 65 eurot ja Helsingi Linnakohtu ja Helsingi II astme kohtu otsuste resolutsioonide tõlkimise tasud summas 66.83 eurot, kokku 131.83 eurot, millele lisandub käibemaks 26.37 eurot. Kokku 158.20 eurot. Põhjendatuks ei pea kohus H.K. Law OÜ arvel nr. 170082 kajastatud Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste kohtu lahendite ja semiootilise ekspertiisi tasude hüvitamist H. K. Kohus leiab, et riik ei pea hüvitama Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste kohtu lahendite tõlkekulutusi selle tõttu, et kaitsja ei saa võõrkeelsest tekstist aru. Samuti ei nähtu, milline tõlkebüroo ja millal on vastavad otsused tõlkinud. Semiootiline ekspertiis ei seondu sisuliselt rahapesu süüdistuses toimuva kriminaalmenetlusega. Ekspertiisi paluti teha hagiavalduse esitamiseks tsiviilkohtusse AS-i xxxx ja Eesti Vabariigi (Riigiprokuratuuri kaudu) vastu seoses meedias avaldatud artikliga, mis väidetavalt sisaldas H K kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagiavalduses nõuti ebaõigete andmete ümberlükkamist ja kahju hüvitamist. Semiootilist ekspertiisi ei kasutatud kriminaalmenetluses tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks ega ümberlükkamiseks, kasutati üksnes kriminaalmenetlust juhtinud riigiprokuröri vastu taandamistaotluse esitamisel. Seega kuulub riigi poolt H K hüvitamisele muude menetluskulude katteks 10 172.13 eurot (sh käibemaks 419.52 eurot).

Arestitud vara hoiukulud Kriminaalasjas nr xxxx on süüdistusakti kohaselt Harju Maakohtu 22.04.2013.a. määrusega arestitud sõiduauto xxxx reg. märgiga xxxx, mida hoitakse kuni tänapäevani AS xxxx ruumis ja millele tehakse ka hooldust. Kohtule esitatud xxxx AS 2014.a. arvetest nähtuvalt hoiustati selles firmas selle kriminaalasjaga seonduvalt ka sõidukit xxxx. Sõidukite hoiu- ja hoolduskulud on hüvitanud Politsei-ja Piirivalveamet. Vastavalt kohtule esitatud arvetele moodustavad sõiduautode hoiu- ja hoolduskulud 2019.a. juunikuu seisuga koos käibemaksuga 26 290.15 eurot.

Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2013.a. määrusega arestiti korteriomand aadressil xxxx, mille kommunaalkulud on samuti tasunud Politsei-ja Piirivalveamet. Kommunaalkulude suuruseks on 2019.a. juulikuu seisuga 44 215,92 eurot. KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. Seega jäävad sõiduautode hoiu- ja hoolduskulud ning korteri xxxx kommunaalkulud riigi kanda.

Kohus juhindub KrMS § 2742, KrMS § 183 lg 1, KrMS § 175 lg 1, lg 2.

/digitaalselt allkirjastatud/ Aime Ivanson kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Herta Karjus rahvakohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Triina Utt rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.