Liiklussüüteod

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; - jätkata vaimse tervise õe vastuvõtul käimist alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames kuni ravivajaduse äralangemiseni. KarS § 78 p 1 kohaselt katseaja alguseks on 27.04.2026.a. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Marju Unterverkilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – määratud kaitsjale makstud tasu 133,92 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1419 eurot. Menetluskulud kogusummas 1552,92 eurot tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV PANK EE957700771001523585. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99926700014753. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

KURITEO ASJAOLUD

Marju Unterverki süüdistatakse selles, et ta juhtis tahtlikult 03.06.2025 kell 18.25–18.48 ajal Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee 22. kilomeetrist kuni 8. kilomeetrini mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,76 mg/l (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0.83 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l). Nimetatud tegevusega rikkus Marju Unterverk liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellega pani Marju Unterverk toime KarS 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. KOKKULEPPE SISU JA KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED

Süüdistatava Marju Unterverki, tema kaitsja adv Karine Nersesjani ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus Marju Unterverki süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ja tema karistamist 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.06.–04.06.2025, s.o 2 päeva. Lõplik karistus on 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta Marju Unterverkile mõistetud ärakandmata vangistus 4 kuud ja 28 päeva tingimisi kohaldamata, kui ta ei pane 6 pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 4 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja -kohustust: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; - jätkata vaimse tervise õe vastuvõtul käimist alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames kuni ravivajaduse äralangemiseni. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega, kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks: KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 järgi süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1419 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja tasu 133,92 (km-ga) eurot. KrMS 180 lg 1 alusel mõista need Eesti Vabariigi kasuks välja kokku summas 1552,92 eurot. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.