lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-20802/17

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 31.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-20802/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1574
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-20802

Tsiviilasi

M.Z hagi I.P vastu elatise suurendamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (laps) M.Z (isikukood XXX), seaduslik esindaja (isa) Y.U, lepinguline esindaja Vladimir Makarov Kostja (ema) I.P (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

20. veebruar 2026

RESOLUTSIOON

1.Jätta M.Z hagi I.P vastu elatise suurendamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.M.Z (hageja) esitas 2. detsembril 2025 Tartu Maakohtule hagi I.P (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hageja palub muuta Tartu Maakohtu 11. märtsi 2025. a määrusega tsiviilasjas nr kinnitatud kompromissi, mille kohaselt on kostjal kohustus tasuda hagejale elatist 150 eurot kuus alates 2025. a aprillist kuni hageja täisealiseks saamiseni ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 2. detsembrist 2025 seaduses sätestatud miinimummääras, s.o 301 eurot 74 senti kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tartu Maakohtu 5. septembri 2025. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-335 rahuldati Dxxxxx M.Z-i avaldus osaliselt ning taastati Dxxxxx M.Z-i täielik isiku- ja varahooldusõigus lapse M.Z suhtes. Laps elab igapäevaselt oma isa juures. Isa tagab lapse eluaseme, toidu-, riide-, transpordi- ja lasteaiakulud ning muu vajaliku. Kostja elatisvõla jääk on 18. oktoobri 2025. a

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14
2-24-14176

seisuga 900 eurot, mis tähendab, et kostja ei ole 150-eurost elatist korrektselt tasunud. Isa töötab alates 11. novembrist 2024 AS-is Moodul keevitaja-koostajana ja tema keskmine netotöötasu on 1381 eurot 6 senti kuus. Lapse kulud on kasvanud koos lapse vanuse ja arenguga – laps käib lasteaias, vajab riideid, jalanõusid, arendavaid tegevusi jne. Kompromissis kokku lepitud elatis 150 eurot kuus ei kata lapse miinimumvajadusi. Lastetoetus 80 eurot laekub lapse isa arvele. Hageja väitel ei ole kostja täiesti maksevõimetu. Kostja kontoväljavõttest nähtub, et kostjal on regulaarne sissetulek. Kostja on kasutanud raha sularaha väljavõtmiseks ning teinud ka Olybetiga seotud tehinguid.

2.Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostja avaldas kohtuistungil, et tema ei saa nõutud summas elatist tasuda, kuna tema sissetulek seda ei võimalda. Kostjal on puuduv töövõime. Kostja sissetulekuks on 765 eurot (töövõimetoetus). Kostja ei saa epilepsia tõttu tööl käia. Kostjal puudub muu vara.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et hagiavaldus elatise suurendamiseks tuleb jätta rahuldamata.
4.Tartu Maakohtu 11. märtsi 2025. a määrusega on tsiviilasjas nr 2-24-14176 kinnitatud lapse eestkostja ja kostja vaheline kompromiss, mille kohaselt peab kostja tasuma lapsele elatist 150 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja seaduslik esindaja, s.o lapse isa soovib kompromissi kinnitava määruse muutmist selliselt, et alates hagiavalduse esitamisest on kostja kohustatud tasuma lapsele elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Alates
1.aprillist 2025 kuni 31. märtsini 2026 oli elatise miinimummäär 301 eurot 74 senti. Alates
1.aprillist 2026 on elatise miinimummäär 318 eurot 62 senti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-le 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 459 lg 1 alusel võib muu hulgas muuta kohtumäärust, millega kinnitati kompromiss elatise maksmise kohta (vt nt RKTKo 26.11.2014, p 13). Riigikohus on selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kostja peab tõendama, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 mõttes (vt nt RKTKo 07.02.2018, nr 2-15-15909).
5.Praeguses asjas tuleb kohtul hinnata, kas esinevad alused suurendada elatise määra selliselt, et kostja on kohustatud tasuma lapsele elatist seaduses sätestatud miinimummääras, st kas elatise suurendamine on põhjendatud. Pooled ei vaidle menetluses selle üle, et alates 2. detsembrist 2025 elab laps koos isaga ning isa kannab lapsega seotud kulud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostjal suhtlus lapsega puudub. Kostja on kohustatud 2025. a sõlmitud kompromissi kohaselt tasuma lapsele elatist 150 eurot kuus. Seega on 2025. a kohtuliku kompromissiga kokkulepitud elatis, s.o 150 eurot

väiksem, kui PKS § 101 alusel arvutatud elatis. Kohus leiab aga, et antud juhul ei anna see alust elatise suurendamiseks miinimummäärani.

6.Kohus märgib, et vanemal lasub seadusest tulenev kohustus pidada oma alaealist last ülal vastavalt lapse vajadustele ja vanema varalisele seisundile. Elatise miinimummäär on seadusandja poolt kehtestatud eelduslikult lapse tavapäraste vajaduste katmiseks ning sellest väiksema elatise väljamõistmine on põhjendatud üksnes seaduses sätestatud või muude erandlike asjaolude esinemisel. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
7.Kostjal on 11. novembri 2024. a otsuse nr TVH/24/039815 (dtl 54) kohaselt puuduv töövõime kuni 15. novembrini 2026. Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 3 kohaselt on isikul puuduv töövõime, kuna isik ei ole võimeline tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes töötama. Kostja on 20. veebruari 2026. a kohtuistungil selgitanud (dtl 42), et ta ei saa enda haiguse xxxxxxxxxx) tõttu tööl käia. Kostja ainukeseks sissetulekuks on töövõimetoetus, milleks on tema väitel 765 eurot. Lisasissetulekuid kostjal ei ole. Kostja esitatud arveldusarve väljavõtte (dtl 45 jj) kohaselt on kostja ainukeseks sissetulekuks Eesti Töötukassa poolt laekuv toetus, s.o ca 573 eurot 94 senti (6. veebruaril 2026). Kostja kontoväljavõttest ei nähtu, et kostjal oleks lisasissetulekuallikaid. Äriregistri, kinnistusraamatu ja liiklusregistri päringute põhjal ei ole kostja seotud äriühingutega ega oma kinnisvara ja sõidukeid. Kohus on eeltoodud tõenditega tuvastanud, et kostjal on puuduv töövõime ning tema ainsaks regulaarseks sissetulekuks on töövõimetoetus. Menetluses ei ole tuvastatud, et kostjal oleks täiendavaid sissetulekuid, sääste, kinnis- või vallasvara või muud vara, mille arvel oleks võimalik suuremas ulatuses kui 150 eurot kuus lapse ülalpidamiskohustust täita. Elatise tasumise kohustuse täitmiseks (s.o 150 eurot kuus) on algatatud täitemenetlus, kuna kostja ei ole olnud objektiivselt võimeline ka seda summat tasuma. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kostja on oma sissetulekut varjanud või vähendanud neid tahtlikult eesmärgiga hoiduda ülalpidamiskohustuse täitmisest. Vastupidi, tõenditest nähtub, et tema piiratud majanduslik olukord tuleneb puuduvast töövõimest ning sellest tingitud vähesest sissetulekust. Sellises olukorras tuleks kostjal peaaegu kogu oma sissetulek maksta elatiseks ning kostjale ei jääks vahendeid enda vajaduste katteks. Kohus leiab, et kostja puuduv töövõime ja sellest tulenev kehv majanduslik olukord annab PKS § 102 lg kohaselt põhjuse vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa.
8.Hageja on viidanud kostja pangakonto väljavõttele, millest nähtub, et kostja on teinud sularaha väljavõtteid, ning leidnud, et see viitab kostja suuremale maksevõimele. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Pelgalt asjaolu, et kostja on oma pangakontolt võtnud välja sularaha, ei võimalda teha järeldust tema tegeliku varalise seisundi ega maksevõime kohta. Sularaha väljavõtmine ei suurenda isiku sissetulekuid ega vara. Hageja ei ole tõendanud, et kostja varaline seisund võimaldaks tasuda elatist suuremas ulatuses kui seni määratud, ega ole ilmnenud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada kostja suuremat maksevõimet. Samuti ei nähtu pangakonto väljavõttest, millisel eesmärgil kostja väljavõetud sularaha kasutas. Elulise usutavuse kohaselt kasutatakse sularaha tavapäraste igapäevaste kulutuste katmiseks, sealhulgas toidu, esmatarbekaupade, transpordi, majapidamiskulude või muude vältimatute väljaminekute

tegemiseks. Seetõttu ei saa üksnes sularaha väljavõtmise põhjal järeldada, et kostjal oli kasutada suuremas ulatuses vabu rahalisi vahendeid või et tema ülalpidamisvõime oleks suurem, kui see ilmneb tema tegelikest sissetulekutest ja muudest tõendatud asjaoludest.

9.Asjaolu, et kostja on teinud tehinguid hasartmängukorraldajaga, ei võimalda iseenesest teha järeldust kostja tegeliku maksevõime kohta. Pangakonto väljavõttest ei nähtu, kas tegemist on olnud üksnes panuste tegemisega või on kostja saanud hasartmängudest väljamakseid, samuti ei võimalda väljavõte tuvastada tehingute lõpptulemust. Seetõttu ei saa üksnes Olybetiga seotud maksete olemasolu põhjal järeldada, et kostja on saanud täiendavat tulu või et tema varaline seisund on paranenud. Juhuslikud või üksikud tehingud hasartmängukorraldajaga ei kujuta endast piisavat tõendit selle kohta, et kostja sissetulekud või maksevõime oleksid sedavõrd suurenenud, mis õigustaks elatise olulist suurendamist. Kuigi nimetatud tehingud ei võimalda iseenesest järeldada kostja suuremat maksevõimet ega anna käesolevas asjas alust elatise oluliseks suurendamiseks, ei saa kohus pidada sellist rahaliste vahendite kasutamist põhjendatuks. Vanema seadusest tulenev kohustus pidada oma alaealist last ülal on esmatähtis ning selle täitmine peab olema vanema rahaliste vahendite kasutamisel prioriteet. Sellest tulenevalt tuleb kostjal suunata oma käsutuses olevad vahendid esmalt lapse ülalpidamise tagamiseks ning hoiduda kulutustest, mis ei ole vältimatult vajalikud ja mis võivad vähendada tema võimet täita ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Kohus rõhutab, et vanema isiklikud meelelahutuslikud või muud vabatahtlikud kulutused ei või olla eelistatud lapse ülalpidamisele. Kostja peab oma edasises majandustegevuses lähtuma sellest, et lapse ülalpidamise kohustus on tema esmaseks rahaliseks kohustuseks.
10.Eeltoodust tulenevalt puudub alus suurendada kostja elatiskohustust seaduses sätestatud miinimummäärani ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-26-10823/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.08.20262-25-17685/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval