Muud

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Tsiviilasi nr 2-25-21462

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 10.12.2025 Viru Maakohtule avalduse O.T vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt: 1.1 Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX . Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx. Kindlustusvõtjaks on I K . Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot.

Tsiviilasi nr 2-25-21462

Puudutatud isik ei tunnista avaldust. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja poolt esitatud kahjunõude summaga ega tunnista nõude suurust. Tema hinnangul on avalduses märgitud remondikulude summa põhjendamatult suur ning esitatud remondieelarve ei vasta tegelikele, vajalikele ega mõistlikele kuludele. Avaldaja ei ole piisavalt tõendanud, et nõutud 3336 euro suurune summa kajastab tegelikke remondikulusid. Samuti ei ole esitatud mitut hinnapakkumist, sõltumatut ekspertiisi ega muid objektiivseid tõendeid, mis kinnitaksid kulude põhjendatust. Puudutatud isikut ei ole kaasatud kahju fikseerimisse ega remonditööde eelsesse hindamisse. Puudutatud isikut ei kutsutud kahju ülevaatusele, talle ei antud võimalust esitada vastuväiteid, pakkuda alternatiivseid lahendusi ega tutvuda remondikulude kujunemisega enne tööde teostamist ja nõude esitamist. Puudutatud isik juhib tähelepanu, et avaldaja ei ole enne remonditööde tegemist ega kahjunõude esitamist puudutatud isikuga remondikulude suurust kooskõlastanud. Talle ei ole pakutud alternatiivseid lahendusi ega esitatud ettepanekuid kahju hüvitamise tingimuste või võimaliku maksegraafiku osas. Selline käitumine ei ole kooskõlas heauskse käitumise põhimõttega. Puudutatud isikul on tuvastatud puue ning tema ainus püsiv sissetulek on 380 eurot kuus. Seetõttu ei ole puudutatud isikul objektiivselt võimalik tasuda avaldaja poolt nõutud summat ühekordselt ega avalduses esitatud mahus. 12.02.2026 kohtule esitatud vastuses märgib puudutatud isik, et avaldaja esitatud S V OÜ 04.10.2025 pakkumist käsitletakse eksperthinnanguna, milles kahju suuruseks on märgitud 5286,79 eurot, kuid avaldajale on tegelikult hüvitatud vaid 3336 eurot. Puudutatud isiku hinnangul ei ole selge, millistest kuludest see summa koosneb ega milliseid eksperthinnangus toodud kulusid on kindlustusandja põhjendatuks pidanud või hüvitamata jätnud. Eksperthinnang on koostatud kindlustusandja tellimusel ning puudutatud isikut ei ole kaasatud kahju hindamisse ega korteri ülevaatusse. Tegemist ei ole kohtu määratud sõltumatu ekspertiisiga, mistõttu on selle objektiivsus piiratud. Lisaks viitab asjaolu, et kindlustusandja on eksperthinnangus märgitud kuludest aktsepteerinud vaid osa, sellele, et hinnang ei pruugi kajastada tegelikke ja vajalikke remondikulusid. Puudutatud isik taotleb, et “Lietuvos draudimas” Eesti filiaalil põhistaks nõude suurust summas 3336 eurot. 17.02.2026 esitas puudutatud isik veel ühe vastuse, milles ta sisuliselt kordas oma varasemalt esitatud vastuväiteid ja taotlusi. Täiendavalt taotleb puudutatud isik VÕS §-le 140 tuginedes kahjuhüvitise vähendamist, viidates oma majanduslikule olukorrale, kuna tema sissetulek piirdub praegu elatusmiinimumiga. Samu seisukohti ja väiteid kordas puudutatud isik ka 10.04.2026 esitatud lõplikus seisukohas. Puudutatud isik palub:  jätta avaldaja nõue osaliselt rahuldamata või vähendada seda vähemalt 50% ulatuses;  vähendada hüvitise suurust puudutatud isiku majandusliku olukorra tõttu;  jätta menetluskulud puudutatud isikult välja mõistmata või vähendada neid olulises ulatuses;  määrata hüvitise tasumine osamaksetena vastavalt maksegraafikule.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis 3(8)

Tsiviilasi nr 2-25-21462

tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-1919561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule. Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, puudutatud isikule kuulub korter nr xx asukohaga XXX (dtl 16). 10.09.2025 toimus korteris nr xx kahjujuhtum, kus lekkis pesumasina voolik, mille tagajärjel sai veekahjustusi selle all asuv korter nr xx. Avaldaja on kindlustusandjana kindlustanud XXX asuva korteri nr xx. Avaldaja on korteriomanikule hüvitanud kahju 3336 eurot. Avaldajale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõue korteriomaniku vastu hüvitatud kahju ulatuses. Neid asjaolusid kinnitavad ka asjas esitatud tõendid (dtl 9 – 15, dtl 22 – 92). VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus peab puudutatud isikul lasunud kohustuse sisustamiseks ja rikkumise tuvastamiseks tegema kindlaks kahju põhjuse. Praegu ei näi menetlusosalistel olevat kahju põhjuse osas erimeelsusi. Kahjuteate kohaselt teatas kahjustatud korteri omanik, et 10.09.2025 teda uputasid ülakorruse naabrid. Vesi voolas laest (dtl 26 – 27). Korteriühistu 09.10.2025 akti kohaselt veekahju sai alguse korterist xx, kus lekkis pesumasina voolik (dtl 33). Ülevaatusakti nr xxx järgi on kahju tekkepõhjuseks pesumasina leke korteris nr xx (dtl 34 – 37). Puudutatud isik ei ole kahju põhjusele vastuväiteid esitanud ning kohtu ette ei ole toodud muid võimalikke kahju põhjuseid. Seega loeb kohus tõendatuks, et veeavarii põhjuseks oli veeleke puudutatud isiku korteris asunud pesumasina voolikust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Korteriomanik peab tagama, et eriomandist ega selle kasutamisest ei teki kellelegi kahju. Kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et korteriomanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Vastutusest vabanemiseks peab teine korteriomanik tõendama, et kahju lähtus kaasomandi osast ja tema ei ole kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 16; 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 49). Riigikohus on 9.03.2022 määruses kohtuasjas nr 2-19-9543 p 15 selgitanud, et korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes 4(8)

Tsiviilasi nr 2-25-21462

on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Arvestades, et kahju põhjuseks oli veeleke pesumasinast, lähtus kahju puudutatud isikule kuuluva korteri eriomandi piirest ja eriomandi osast. Võib eeldada, et puudutatud isik on eriomandi korrashoiu ja teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustust rikkunud. Teine korteriomanik on kannatanud kahju, mis ei kuulu tavakasutusse raamidesse. Puudutatud isik ei ole väitnud, et kahju lähtus kaasomandi osast ja ta pole oma kohustusi rikkunud või rikkumine on vabandatav. Seega vastutab puudutatud isik tekitatud kahju eest. Avaldaja palub hüvitada kahju 3336 eurot. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud VÕS § 127 lg 2 järgi ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. KrtS § 12 lg 2 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja siseviimistlus). Selle sätte alusel hüvitatava kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitseeesmärgiga. Muu kahju (nt eriomandi piires olevatele vallasasjadele tekkinud kahju) hüvitatakse kohustuse rikkumise korral (vt ka RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 19). Avaldaja tõendab kahju suurust hinnapakkumise (dtl 38) ja maksekorraldusega (dtl 15). Avaldaja sõnul on tegemist kokkuleppelise hüvitisega. On üldteada, et kahjustatud korteriomaniku ja kindlustusandja kokkuleppel võib kindlustusandja vähendada hüvitise suurust, kui omanik kõrvaldab kahju ise. Eelnevast ei saa aga teha järeldust, et hinnapakkumises toodud kuluread oleks valed. Praegu on hinnapakkumises kajastatud töid ja materjale korteri taastamiseks (dtl 8). Avaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et puudutatud isikult nõutav kahjuhüvitis hõlmaks nt vallasasjade vms kulu, mis ei ole hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse eesmärgiga. Kohtu hinnangul võib hinnapakkumises kajastatud töid pidada vajalikuks ja kulusid põhjendatuks. Avaldaja on piltide, ülevaatusakti ja hinnapakkumisega tõendanud, et kahjustada said korteri nr xx esiku põrand ning vannitoa uks, lagi, sein, põrand ja valamukapp (dtl 34, 36, 38, 39 – 92). Korteri nr xx omaniku tehtud videost (dtl 1) nähtub, et vesi voolas laest ning korteri põrand oli vee all. Sellises koguses voolanud vesi kahjustas Niiskusemõõtja näitudega on tuvastatud kõrgendatud niiskustase ka kipsplaatidega kaetud seintel (dtl 54 – 57). Piltidelt nähtub see, et esiku laminaatparkett oli niiskuskahjustuse tõttu pundunud ja laminaadiplaatidele olid tekkinud vahed (dtl 84, 88 – 92). Vee mõjul oli ukseleht paisunud ning ukse pinnakate kahjustunud (dtl 82, 83, 85 – 87). Vannitoakapi kahjustused on tõendatud fotodega (dtl 48-50). Vannitoa lael olid näha veekahjustusest tingitud niiskusjäljed (dtl 65 – 67). Seetõttu peab kohus hinnapakkumises märgitud tööde, materjalide ja maksumuse ulatust vajalikuks ning põhjendatuks. Puudutatud isik ei ole kahju suurust ümber lükanud. Tema vastuväited kahju suurusele on paljasõnalised ja tõendamata. Asjaolu, et puudutatud isik ei viibinud korteri ülevaatamise 5(8)

Tsiviilasi nr 2-25-21462

juures, ei muuda kahju olematuks. Kohus selgitas 24.03.2026 määruses, et puudutatud isik ei pea olema kahju menetlemisse kaasatud. See on kindlustusandja ja kannatanu vaheline suhe, samuti ka see, et kannatanu valis rahalise hüvitise, mida on välja makstud väiksemas summas, kui hinnapakkumises on märgitud. Asjakohatud on puudutatud isiku vastuväited, et avaldaja peab tõendama, et 3336 euro summa vastab tegelikele remondikuludele, et kahju suuruse tõendamiseks pidi avaldaja tellima mitu hinnapakkumisi ja sõltumatu ekspertiisi. Kahjustatud korteri vaatas üle kindlustusandja esindaja, kes kirjeldas kahjustusi ja koostas kahjustatud ruumide skeemi. Remonditööde pakkumise tegi OÜ S V . Pakkumises on üksikasjalikult kirjeldatud tööd, materjalid ja maksumus. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda avaldaja kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Kohtule ei nähtu, et tegemist ei oleks vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutustega ning et kannatanu oleks mingis ulatuses tehtud tööde võrra rikastunud. Pelgalt avaldaja tõendeid paljasõnaliselt kritiseerides ei ole puudutatud isikul võimalik saavutada endale kasulikku eesmärki. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda avaldaja kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Kohus leiab eelneva põhjal, et avaldaja kahju on põhjendatud ja tõendatud. Kohtu hinnangul on tegemist ettenähtava (VÕS § 127 lg 3) kahjuga. Kahju on rikkumisega põhjuslikus seoses. Kui puudutatud isik ei oleks kohustust rikkunud ja oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täinud, ei oleks kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Seega loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 3336 eurot (põhinõue). Riigikohus on leidnud (vt nt Riigikohtu 08.06.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda puudutatud isiku poolt esile toodud asjaoludest. Puudutatud isik on taotlenud hüvitise vähendamist ning on esile toonud asjaolusid seda põhjendavaid asjaolusid. Esitatud asjaolude kohaselt on puudutatud isiku sissetulek piirdub praegu elatusmiinimumiga ca 380 eurot kuus, vara puudub, ning et ei ole tal võimalik tasuda nõutud summat täies ulatuses. Selle tõendamiseks esitas ta Eesti Töötukassa 13.10.2025 otsuse xxx (dtl 133 – 134), mille kohaselt määrati talle alates 19.09.2025 töövõimetoetuse 12,40 eurot kalendripäeva eest kuni vanaduspensionieani. Kohus 24.03.2026 määruses selgitas osalistele, et käesolevas asjas võivad esineda alused kahjuhüvitise vähendamiseks. Seetõttu teeb kohus pooltele ettepaneku esitada oma seisukohad selle kohta, kas ja millises ulatuses oleks kahjuhüvitise vähendamine põhjendatud. Avaldaja ei ole seisukohta esitanud. Puudutatud isik on pakkunud sõlmida kompromissi, mille kohaselt tasuks ta kahjuhüvitisena 1500 eurot, ning alternatiivselt avaldanud valmisolekut maksegraafikus kokku leppida. Lõplikus seisukohas palub puudutatud isik vähendada kahjuhüvitist vähemalt 50% ulatuses ning lubada hüvitise tasumine osamaksetena. 6(8)

Tsiviilasi nr 2-25-21462

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Arvestades eelmärgitud asjaolusid puudutatud isiku majandusliku olukorra kohta, oleks kohtu arvates äärmiselt ebaõiglane mõista puudutatud isikult välja kahju 3336 eurot täies ulatuses. Oluline on rõhutada, et kahjustatud isikule on avaldaja kahju hüvitanud ning menetlusosaliste majanduslikku olukorda võrreldes ei saa kahju vähendamisel olulisel määral kahjustada ka avaldajast kindlustusandja huvid. Kohtu arvates on seetõttu mõistlik ja põhjendatud vähendada kahjuhüvitist 50% võrra s.o 1668 euroni. Avaldaja taotleb põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist avalduse esitamise seisuga (periood 14.11.2025 - 10.12.2025) ning edasiulatuvalt kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. Avaldaja esitas puudutatud isikule kohtuvälise nõude 30.10.2025 ning palus kahju hüvitada hiljemalt 13.11.2025. Seega on avaldaja tõendanud, et nõue muutus sissenõutavaks 14.11.2025 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Avaldaja palub viivisemäära alusena kohaldada VÕS § 113 lg 1 teist lauset. Seega kuulub kohtulahendi tegemise seisuga (30.07.2026) VÕS § 113 lg 1 teise alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele viivis 263,72 eurot (arvutatud viivisekalkulaatoriga). Samuti kuulub väljamõistmisele alates 31.07.2026 sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et põhjendatud on mõista puudutatud isikult välja viivised põhinõudelt 1668 eurot kuni kohtumääruse tegemise päevani (ajavahemiku eest 14.11.2025 kuni 30.07.2026) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 120,48 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele alates 31.07.2026 sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla kohase täitmiseni. Puudutatud isik taotleb kahjuhüvitise tasumise määramist osamaksetena. Puudutatud isik ei ole avaldanud selle pikkust ega osamaksete võimalikku suurust. Avaldaja ei ole taotluse suhtes seisukohta avaldanud. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 463 lg 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kuivõrd puudutatud isik on tunnistanud nõude tekkimist, kuid on vaidlustanud selle suurust ja palunud korduvalt maksegraafiku sõlmimist, viidates muuhulgas oma raksele majanduslikule seisundile, määrab kohus lubada puudutatud isikul tasuda kahjuhüvitis koos sissenõutavaks muutunud viivistega (kokku 1788,48 eurot) 18 kuu (ühe kuu osamakse 99,38 eurot) määruse jõustumisest alates.

7(8)

Tsiviilasi nr 2-25-21462

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab nõude osaliselt, seega leiab kohus, et arvestades rahuldatud hagi ulatust 50% on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.