Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-23-7478
Kohtuasi
Q avaldus laste Y , C ja Fga suhtluskorra kindlaksmääramiseks ning laste viibimiskoha määramise, hariduse ja terviseküsimustes ainuhooldusõiguse Qle üleandmiseks X-i vastuavaldus lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja laste tervise küsimustes ainuhooldusõiguse X-ile üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.03.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Q ja X-i määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Q (isikukood XXX) Puudutatud isik I: Y (isikukood XXX) Puudutatud isik II: C (isikukood XXX) Puudutatud isik III: F (isikukood XXX) Puudutatud isikutele I-III riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik IV: X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Eestkosteasutus: Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu), volitatud esindaja Laura Olek
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Q 08.04.2025, 28.04.2025 ja 02.03.2026 taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja võtta lisatud tõendid tsiviilasja juurde.
2.Rahuldada X-i 08.04.2025, 12.05.2025, 01.09.2025, 26.09.2025, 10.11.2025 ja 19.01.2026 taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja võtta lisatud tõendid tsiviilasja juurde.
Jätta rahuldamata X-i 01.09.2025 taotlus kuulata tunnistajatena üle W ja Z.
4.Jätta rahuldamata Q 27.04.2026 taotlus nõuda Tele2 Eesti AS-ilt välja Y kasutuses olnud telefoninumbri XXXXXXX sulgemise aeg suve lõpus/sügisel 2025 ja sulgemise asjaolud, sh kes numbri sulges ja millise põhjendusega, sh selgitused, mis on numbri sulgemiseks antud.
5.Jätta tähelepanuta Q 15.06.2026 seisukoht koos sellele lisatud tõenditega.
6.Tühistada Harju Maakohtu 25.03.2025 määrus osas, millega maakohus peatas X-i ja Q ühise hooldusõiguse C tervise osas ja määras C erieestkostjaks tema terviseküsimustes Tallinna linna ning tegi X-ile ja Qle ettekirjutuse. Samuti tühistada Harju Maakohtu 25.03.2025 määrus osas, millega maakohus jättis X-i ja Q ühise hooldusõiguse C hariduse osas lõpetamata. Tühistatud osas teha uus määrus, millega lõpetada X-i ja Q ühine hooldusõigus C tervise ja hariduse osas ning anda C tervise ja hariduse osas hooldusõigus X-ile.
7.Tühistada Harju Maakohtu 25.03.2025 määrus osas, millega maakohus määras, et paarisaastatel veedavad Y , C ja F 24.12 emaga ja 25.12 isaga, paaritutel aastatel 24.12 isaga ja 25.12 emaga. Tühistatud osas teha uus määrus, määrata, et 24.12 veedavad Y , C ja F emaga ja 25.12 isaga. Täiendada Harju Maakohtu 25.03.2025 määrust laste sünnipäevadel laste viibimiskoha osas selliselt, et lapsed veedavad oma sünnipäeva paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga.
8.Muus osas jätta Harju Maakohtu 25.03.2025 määrus muutmata.
9.Harju Maakohtu 25.03.2025 määrus on jõustunud osas, millega maakohus säilitas vanemate ühise hooldusõiguse F suhtes.
10.1.Lõpetada X-i ja Q ühine hooldusõigus C tervise ja hariduse osas ning anda C tervise ja hariduse osas hooldusõigus X-ile.
10.2.Jätta rahuldamata X-i ja Q avaldused X-i ja Q ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Y ja F elu- ja viibimiskoha, hariduse ja tervise osas ning C eluja viibimiskoha osas.
10.3.Määrata kindlaks Q (isa) ja X-i (ema) suhtlemise kord F, C ja Y-ga (lapsed) järgnevalt:
10.3.1.Lapsed viibivad isa juures üle nädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Laste üleandmine isale toimub reedeti kell 18.00 ema elukohas Tallinnas. Ema tuleb lastele isa elukohta Tallinnas järele pühapäeva õhtul kell 18.00.
10.3.2.24.12 veedavad lapsed emaga ja 25.12 isaga. Lapsed antakse üle sama päeva hommikul kell 11.00 ja järgmise päeva hommikul kell 11.00, välja arvatud 26.12 kui lapsed antakse üle kell 13.00.
10.3.3.Emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva veedavad lapsed isaga.
10.3.4.Ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga ja isa sünnipäeva veedavad lapsed isaga.
10.3.5.Punktides 10.3.2–10.3.4 toodud tähtpäevadeks antakse lapsed üle sama päeva hommikul kell 11.00 ja järgmise päeva hommikul kell 11.00. Kui sünnipäev langeb koolipäevale, viib vanem, kelle juures lapsed viibisid, nad kooli ja/või lasteaeda. Lastele läheb järele see vanem, kelle juures lapsed tähtpäeval viibivad ja teine vanem viib lapsed tagasi.
10.3.6.Lapsed veedavad oma sünnipäeva paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Sünnipäeva veetmiseks antakse lapsed üle sellele vanemale, kellega lapsed sünnipäeva veedavad, sünnipäevale eelneval päeval kell 18.00 ning viiakse tagasi selle vanema juurde, kellega lapsed peaksid
2-23-7478 suhtluskorra graafiku kohaselt olema, sünnipäevale järgneval päeval kell
11.00.Kui sünnipäevale järgnev päev langeb kooli- ja lasteaiapäevale, viib vanem lapsed kooli- või lasteaeda. Laste sünnipäevi korraldab see vanem, kelle juures lapsed vastaval aastal oma sünnipäeva tähistavad.
10.3.7.Lapsed on isaga suvel täiendavalt Hiiu Folgi toimumise ajal algavast täisnädalast järjestikused 21 päeva. Hiiu Folgi toimumise kuupäevadest annab isa emale teada hiljemalt iga aasta 1. maiks.
10.3.8.Lapsed viibivad isa juures suvel täiendavalt seitse järjestikust päeva ka juuni- või augustikuus. Kui vanemad ei ole nendes päevades 7. maiks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud, veedavad lapsed isaga seitse järjestikust päeva paarisaastatel juunikuu kolmandal täisnädalal ning paaritutel aastatel augustikuu kolmandal täisnädalal.
10.4.Kohtumäärus suhtlemise korra osas kuulub täitmisele viivitamata.
10.5.Kohtumääruse resolutsiooni punkti 10.3 rikkumise korral võib kohtumääruse täitmiseks viia läbi täitemenetluse. Kohtumääruse täitmine on tagatud täitemenetluse seadustiku § 179 lg-tes 2 ja 2 2 nimetatud sunnivahenditega.
10.6.Jätta laste esindamise kulud maa- ja ringkonnakohtus riigi kanda. Ekspertiisikulud jätta riigi kanda. Muud maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda.
11.X-i ja Q määruskaebused rahuldada osaliselt.
12.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2025 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud (Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2025 määruse p-d 1–6). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Q (edaspidi laste isa) esitas 22.05.2023 Harju Maakohtule avalduse laste Y , C ja Fga (edaspidi ühiselt lapsed) suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Laste isa esitas 18.09.2024 kohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning laste viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõiguse laste isale üleandmiseks. Lisaks taotles laste isa suhtluskorra kindlaksmääramist algselt esitatust teistsugusel viisil, st selliselt, et lapsed viibiksid ema juures iga paarisnädala nädalavahetuse, reguleerides eraldi ka emadepäeva, isadepäeva, vanemate sünnipäevad, laste sünnipäevad, jõulud, aastavahetuse ning jaanipäeva.
1.1.Laste vanemad lahutasid abielu 2020. aasta suvel ning lapsed jäid elama koos emaga (X, edaspidi laste ema) pere senisesse ühisesse elukohta. Kooselu ajal panustasid mõlemad vanemad laste kasvatamisse võrdselt. Kuni 2022. aasta suveni toimusid isa ja laste
2-23-7478 kohtumised korrapäraselt vastavalt vanemate omavahelisele kokkuleppele. Seejärel hakkas laste ema isa ja laste suhtlust piirama. Laste ema võimaldab isal lastega kohtuda heal juhul ühel korral kuus ühe ööpäeva kaupa. Ema mõjutab ja manipuleerib, et vähendada laste huvi ja soovi isaga suhelda. Laste isa leiab, et ekspertiisi tulemused kinnitavad, et laste ema vaimne tervis ei võimalda tal adekvaatselt laste eest hoolitseda.
1.2.Laste isa toetab igati, et C saaks talle vajalikku arstiabi ja ravimeid. Hoopis ema ei tee isaga koostööd ega arvesta laste soovidega. Laste ema teeb lapsi puudutavates küsimustes üksinda otsuseid. Laste ema ei ole võimeline C eest adekvaatselt hoolitsema. Olukorras, kus lapsel on kaks vanemat, kellest ühel on diagnoositud psüühikahäire ja kelle kohta on C andnud lasteabile korduvalt teada vägivaldsest käitumisest, tuleb laste huvides muuta senist elukorraldust ja anda hooldusõigus nende viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes üle laste isale. Samuti jätkab laste ema C-le omavoliliselt ja sunniviisiliselt antidepressantide manustamist. Tulenevalt laste ema senisest käitumisest puudub laste isal laste ema vastu igasugune usaldus. On selge, et laste ema ei hakka laste isaga koostööd tegema ka Y osas, mistõttu senised vaidlused hakkavad tulevikus toimuma Y kooli ja tervise küsimustes. Laste ema on takistanud laste isal hooldusõigust laste tervise- ja haridusküsimustes teostamast. Laste ema käitumine on tugevasti mõjutatud tema vaimsest olukorrast, kuid sellele lisandub kindlasti teadlik pahatahtlik käitumine ja valetamine.
1.3.Laste ema teeb lastesse puutuvaid suuri otsuseid jätkuvalt neid laste isaga eelnevalt kooskõlastamata ja laste huve tagamata. Laste õppeedukus on oluliselt langenud, C käib koolis minimaalselt. Lisaks käsitleb laste ema jätkuvalt esialgse õiguskaitse korras määratud suhtlemiskorda meelevaldselt laste isale laste suhtes kehtestatud lähenemis-ja suhtlemiskeelu/ piiranguna. Vastupidiselt laste ema väidetele, ei saa C-l diagnoositud autismispektri häire olla põhjustatud laste isast, kuivõrd laste ema ei ole võimaldanud laste isal laste elus juba aastaid osaleda. Puudutatud isikute seisukohad
2.Laste ema ei nõustu laste isa avaldusega. Laste eest on senini suuresti hoolt kandnud laste ema üksinda ning laste isa ei ole senini laste vastu huvi tundnud. Laste ema ei ole kunagi takistanud lastel isaga kohtumast ega suhtlemast. Laste isa kasutab vägivalda. Laste isa tekitab tütrele stressi ja pinget, kui nõuab lapsi suvalistel aegadel enda juurde. Laste ema on nõus, et lastele peab jääma regulaarne suhtlus isaga, kuid vahelduv suhtluskord on ebamõistlik ning mitterealistlik, kuna laste isa elab Tartus. Lapsed saaksid viibida isa juures iga teise nädalavahetuse laupäeval ja pühapäeval.
2.1.Laste ema leiab, et ekspertiisiaktis esitatud diagnoos laste emal esineva psüühikahäire kohta ei ole korrektselt vormistatud ning selle kinnituseks napib ka tõendeid. Tegemist on nõrga ja hinnangulisi vigu täis ekspertiisiaktiga, mille väärtus on vähene ning tuleb jätta seega tõendina arvestamata. Kliinilise psühholoogi MM ja psühhiaater BK arvamuse kohaselt leiavad asjatundjad, et ekspertide poolt laste emale RHK-10 alusel diagnoositud muu dissotsiatiivse häire diagnostilised kriteeriumid ei ole täidetud ja häire diagnoos ei ole teaduslikult põhjendatud.
2.2.Laste ema ei ole püüdnud lapsele tablette kurku toppida ega blokeerinud tema hingamist, läinud lapsele kallale ega teinud midagi muud sarnast. Samuti on alusetud ja paljasõnalised laste isa etteheited, et laste ema kasutab vaimset ja füüsilist vägivalda ning takistab lastel isaga suhelda. Laste ema ei suhtu C koolist puudumisse ega tervisesse murevabalt, vaid tegeleb aktiivselt mõlemaga.
2-23-7478
2.3.Laste ema esitas vastuavalduse lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks ning laste emale ainuhooldusõiguse andmiseks laste tervist puudutavates küsimustes. Laste ema soovib, et kohus määraks püsivaks suhtluskorra, mis on kindlaks määratud 11.01.2024 esialgse õiguskaitse määrusega. Vanematel on ületamatud erimeelsused C ravi osas. Laste isa takistab aktiivselt C-le arstiabi osutamist. Laste isa on järjepidevalt vaidlustanud C-le ravi osutamise. Laste ema hinnangul on lapse heaolu spetsialistile valeinfot avaldanud lapse isa. Lapse isa on pikalt võidelnud selle eest, et laps ei saaks ravimeid ega ravi. Sellega kaasnev tagasilangus lapse tervises oli ettenähtav ning nüüdseks on see ka realiseerunud. Tegemist on ilmse hooldusõiguse kuritarvitamisega laste isa poolt ning selle õiguslikuks tagajärjeks on see, et vanemate ühine hooldusõigus laste terviseküsimustes tuleb lõpetada ning anda üle laste emale.
2.4.Oluline on, et laste terviseküsimustes oleks laste emal ainuhooldusõigus, kuivõrd laste isa ei sea esiplaanile mitte laste tervist, vaid enda õigusi ning on C ravi korduvalt katkestanud ja keelanud. Laste ema hinnangul nähtub tõenditest, et C terviseseisund ja olulises osas ka tema käitumise põhjuseks on autism.
3.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et laste isa juures on lastel head elamistingimused. C on oma laste ema mõjusfääris, kuna elab suurema osa ajast ema kodus. Sellest tulenevalt pisendab laps ka ema lubamatut käitumist ja otsib õigustusi ema käitumisele. Lapse kirjeldus kinnitab, et ema käitumises on korduvalt olnud vägivaldseid episoode, kui laps on tundnud valu ja ebamugavustunnet ja ema käitumine on olnud last kahjustav. Ka laste omavahelised suhted on halvenenud. Vanemad ei suuda teha mistahes koostööd.
4.Kohus kuulas 18.10.2024 ära C, kes kinnitas, et saab mõlema vanemaga läbi, kuid rohkem meeldib talle elada ema juures, kuna on seal harjunud. Lapse sõnul on ta praeguse elukorraldusega rahul. Kohus kuulas 18.10.2024 ära ka Y , kelle sõnul meeldib talle rohkem elada ema juures ning arvas, et praegune elukorraldus on kõige parem. Y arvas, et ka õele meeldib rohkem ema juures olla ja suuremale vennale rohkem Hiiumaal olla.
5.Tallinna linn on seisukohal, et laste isa juures olles pole lapsed ohus olnud. Lapse heaolust lähtuvalt on oluline, et laste isa osaleks võimalikult palju laste elus. Laste ema on öelnud lastele, et lapsed ei tohi politseile pereasju rääkida, mis jätab mulje, et laste ema poolt on manipuleerimine toimumas. Lapse heaolu spetsialist teavitas 07.11.2024 kohut, et C on pöördunud lasteabi poole, kuna ema püüdis talle tablette kurku toppida. Samuti tuli kooli sotsiaalpedagoogilt kiri, et ema on last füüsiliselt väärkohelnud. Seda rääkis laps sotsiaalpedagoogile. 31.10.2024 saatis psühhiaater e-kirja lapse isale ja emale, et kuna vanemad on andnud teada, et pärast pausi antidepressantravis on muutunud C agressiivseks ning avaldanud suitsiidmõtteid, siis peab jätkama ravi antidepressantidega. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus rahuldas osaliselt vanemate avaldused. Maakohus peatas vanemate hooldusõiguse C tervist puudutavates küsimustes. Muus osas säilis vanemate ühine hooldusõigus C suhtes. Maakohus määras C erieestkostjaks tema terviseküsimustes Tallinna linna ning kohustas vanemaid teavitama Tallinna linna C-l ilmnenud terviseprobleemidest ning jagama Tallinna linnaga neile kättesaadavat meditsiiniinfot, kui Tallinna linn seda küsib ja võimaldama Tallinna linnal suhtlust C-ga tema terviseküsimustes. Lisaks kohustas maakohus vanemaid Tallinna linna volitatud ametnikule enda juures viibiva lapse üle andma meditsiiniasutusse või vaimse tervise spetsialisti vastuvõtule viimiseks. Maakohus säilitas
2-23-7478 vanemate ühise hooldusõiguse F-i ja Y suhtes. Maakohus määras kindlaks vanemate suhtluskorra lastega järgmiselt: - Lapsed viibivad isa juures üle nädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni. F-i ja C üleandmine isale toimub reedeti kell 18.00 ema elukohas Tallinnas. Y toob isa reedeti lasteaiast. Kui tegemist ei ole lasteaiapäevaga, toimub Y üleandmine isale reedeti kell 18.00 ema elukohas Tallinnas. Ema tuleb lastele isa elukohta Tallinnas järele pühapäeva õhtul kell
18.00.Esimene nädalavahetus on isa juures 28.03.2025–30.02.2025. - Paarisaastatel veedavad lapsed 24. detsembri emaga ja 25. detsembri isaga, paaritutel aastatel 24. detsembri isaga ja 25. detsembri emaga. - Emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva veedavad lapsed isaga. - Ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga ja isa sünnipäeva veedavad lapsed isaga. - Nimetatud tähtpäevadeks antakse lapsed üle sama päeva hommikul kell 11.00 ja järgmise päeva hommikul kell 11.00. Kui sünnipäev langeb koolipäevale, viib vanem, kelle juures lapsed viibisid, nad kooli ja/või lasteaeda. Lastele läheb järele see vanem, kelle juures lapsed tähtpäeval viibivad ja teine vanem viib lapsed tagasi. - Lapsed on isaga suvel täiendavalt Hiiu Folgi toimumise ajal algavast täisnädalast järjestikused 21 päeva. Hiiu Folgi toimumise kuupäevadest annab isa emale teada hiljemalt iga aasta 1. maiks. - Lapsed viibivad isa juures suvel täiendavalt seitse järjestikust päeva ka juuni- või augustikuus. Kui vanemad ei ole nendes päevades 7. maiks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud, veedavad lapsed isaga seitse järjestikust päeva paarisaastatel juunikuu kolmandal täisnädalal ning paaritutel aastatel augustikuu kolmandal täisnädalal. Maakohus määras, et suhtluskorra osas kuulub määrus viivitamatult täitmisele ja selle rikkumise korral võib kohtumääruse täitmiseks viia läbi täitemenetluse. Kohtumääruse täitmine on tagatud täitemenetluse seadustiku § 179 lg-tes 2 ja 22 nimetatud sunnivahenditega.
7.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et C-l on probleemid vaimse tervisega, mille tõsidusele on viidanud mitmed asjatundjad. Tõendamist ei leidnud, et lapse olukord oleks menetluse ajal halvenenud. Lapse tervisemuredele vaatamata ei ole vanemad suutnud koostööd teha ning ka lapse ravi osas on vanematel tõsiseid erimeelsusi. Sealjuures on seadnud laste isa kahtluse alla erialaspetsialistide seisukohad ning lõpetanud omavoliliselt lapsel antidepressantravi. Vaatamata kohtu 11.03.2024 ärakuulamisel selgitatule ei ole laste ema teinud siiski hooldusõiguse osas koostööd. Kuna vanemate vahel on konflikt süvenenud ning vanemate omavaheline usaldamatus võib pärssida lapse tervist puudutavate otsuste elluviimist, pidas kohus C vaimse heaolu huvides vajalikuks peatada vanemate hooldusõigus tema terviseküsimustes ning määrata C erieestkostjaks Tallinna linna kui neutraalse kolmanda isiku, kelle ülesandeks on välja selgitada C terviseprobleemid ning ravivajadused. Kohus ei määranud erieestkostele kindlat tähtaega, kuna hetkeseisuga ei ole prognoositav, millal vajadus selle järele ära langeb.
8.Kuna erieestkostet teostades on oluline mõlema vanema koostöö Tallinna linnaga, tegi kohus vanematele ettekirjutused, mille kohaselt on vanemad kohustatud Tallinna linna volitatud ametnikule enda juures viibiva lapse üle andma meditsiiniasutusse või vaimse tervise spetsialisti vastuvõtule viimiseks. Samuti on vanemad kohustatud teavitama Tallinna linna C-l ilmnenud terviseprobleemidest ning jagama neile kättesaadavat meditsiiniinfot. Vanemad peavad võimaldama Tallinna linnal suhtlust C-ga tema terviseküsimustes. Meditsiinikulud tasuvad vanemad võrdsetes osades.
2-23-7478
9.Vanemate vägivaldne käitumine ei ole tõendatud. Maakohtu hinnangul ei olnud lapse kirjeldustest võimalik järeldada, et laste ema oleks tema suhtes füüsiliselt vägivaldne. Kohtule esitatud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi aktist nr 2024-29 nähtub, et laste ema psüühiline seisund vastab käesolevalt RHK 10 järgi muu dissotsiatiivse häire diagnostilistele kriteeriumitele. Sealjuures ei ole kohtu hinnangul aga tõendatud, et laste elu on ema psüühikahäire tõttu kuidagi ohus. 07.10.2024 toimunud ärakuulamisel tõid eksperdid välja, et laste ema võib käituda tulenevalt kõrgendatud ohutajust, mis kohtu hinnangul ei tõenda, et laste ema oleks lastele ohtlik. Lisaks ekspertiisiaktile kinnitab ka MM ja BK arvamus, et dissotsiatiivse häire diagnoosist ei saa teha järeldust, nagu oleks laste ema võimetu vanemakohustusi täitma.
10.Laste vanemate osas ei ole kohtule esitatud kaalukaid tõendeid selle kohta, et üks või teine vanem oleks enda lastele ohtlik või oleks laste elu nende juures viibides ohus. Seetõttu lähtus kohus sellest, et vanemad on loonud oma varasema elukorralduse selliselt, kus laste eest on peamiselt hoolitsenud laste ema ja see on neile seetõttu harjumuspärane. Kaalukaid põhjuseid sellise elukorralduse ümberpööramiseks kohtul ei ole. Laste huvides tuleks eelistada, et neil oleks üks stabiilne elukoht. Väited, et tütre tervis on ema juures halvenenud, ei ole kohtu hinnangul menetluses tõendatud. Lapsed on avaldanud kohtule, et soovivad elada ema juures. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätkata suhtluskorraga, mille kohus on määranud menetluse ajaks ajutiselt. Selline suhtluskord on senini toiminud ning laste hinnangul neile ka sobinud. Kuna lapsed on avaldanud soovi isa juures suvel rohkem olla, määras kohus, et laste ja isa kohtumised suvel toimuvad pikemalt, ka on põhjendatud lubada lastel viibida isaga Hiiumaal Hiiu Folki toimumise ajal, kuna võimaldab laste isal säilitada ühiseid traditsioone lastega. Määruskaebused
11.Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus peatas vanemate ühise hooldusõiguse C tervise osas ja säilitas muus C-d puudutavas osas vanemate ühise hooldusõiguse. Samuti palub laste isa tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus säilitas vanemate ühise hooldusõiguse Y osas. Lisaks palub laste isa tühistada maakohtu määratud suhtlemise kord. Laste isa palub anda ainuhooldusõigus Y ja C viibimiskoha määramise (sh elukoht), hariduse (sh koolivalik) ja tervise küsimustes üle laste isale ning määrata kindlaks Y , C ja F-iga suhtlemise kord alljärgnevalt: - (3.1) Lapsed viibivad ema juures iga paarisnädala nädalavahetuse, v.a 14. juuli–4. august, mil lapsed viibivad isaga Hiiumaal ja 26.–27. oktoober, mil lapsed viibivad isapoolse vanaisa sünnipäeval. Laste üleandmine toimub selliselt, et ema võtab lapsed reede õhtul hiljemalt kell 18.00 isa elukohast ning isa läheb lastele ema elukohta järele pühapäeva õhtul hiljemalt kell 18.00. - (3.2) Jõulud perioodil 23.–24. detsember veedavad lapsed emaga ja jõulud perioodil 25.–27. detsember isaga. - (3.3) Aastavahetuse (31. detsember–1. jaanuar) veedavad lapsed paaris aastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. - (3.4) Y (23.–24. juuni) veedavad lapsed paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. - (3.5) Punktides 3.2–3.4 nimetatud pühade veetmiseks antakse lapsed üle teisele vanemale vastavalt 23. detsembri, 25. detsembri, 31. detsembri ning 23. juuni hommikul kell 10.00 ning 24. detsembri, 27. detsembri, 1. jaanuari ja 24. juuni õhtul kell 19.00. - (3.6) Emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva veedavad lapsed isaga. Kui emadepäev satub päevale, mil lapsed peaksid olema suhtluskorra graafiku järgi isa
2-23-7478
-
-
-
juures, viib isa lapsed ema elukohta emadepäeva hommikul hiljemalt kell 10.00. Kui isadepäev satub päevale, mil lapsed peaksid olema suhtluskorra graafiku järgi ema juures, viib ema lapsed isa elukohta isadepäeva hommikul kell 10.00. Lapsed viiakse tagasi selle vanema elukohta, kelle juures lapsed peaksid suhtluskorra graafiku järgi viibima, emadepäeva või isadepäeva õhtul hiljemalt kell 20.00. (3.7) Lapsed veedavad oma sünnipäeva paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Sünnipäeva veetmiseks antakse lapsed üle sellele vanemale, kellega lapsed sünnipäeva veedavad, sünnipäevale eelneval päeval kell 18 ning viiakse tagasi selle vanema juurde, kellega lapsed peaksid suhtluskorra graafiku kohaselt olema, sünnipäevale järgneval päeval kell 11. Kui sünnipäevale järgnev päev langeb kooli- ja lasteaiapäevale, viib vanem lapsed kooli- või lasteaeda. (3.8) Laste sünnipäevi korraldab see vanem, kelle juures lapsed vastaval aastal oma sünnipäeva tähistavad. (3.9) Laste haigestumise korral, jäävad lapsed koju selle vanemaga, kelle juures lapsed vastavalt suhtluskorrale viibisid, kui lapsed haigestusid. Haiguseks ei loeta sageli esinevaid hingamisteede haiguseid (nt nohu ja köha). Haigeid lapsi ei viida lasteaeda ega kooli. (3.10) Käesolevas tsiviilasjas tehtav kohtumäärus asendab teise vanema nõusolekut reisimiseks, kui lapsed lähevad reisile selle vanemaga, kellega nad suhtluskorra kohaselt viibivad. Teise vanema graafikujärgsele ajale langevatest reisidest, milleks on vajalik teise vanema igakordne nõusolek, peab reisi kavandav vanem teist vanemat teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirjaga) vähemalt 1 kuu ette, muudest reisidest 7 päeva.
11.1.Laste isa esitas kohtule piisavalt tõendeid selle kohta, et laste ema ei tee laste isaga mistahes koostööd ega teosta laste isaga ühiselt laste suhtes hooldusõigust. Vaidlust ei saa olla selles, et laste ema on võtnud ainuisikuliselt vastu kõik otsused, mis puudutavad lapsi, sh nende terviseküsimusi ja haridust, andes pärast otsuste tegemist nendest laste isale teada. Sellist käitumist ei saa pidada ühise hooldusõiguse teostamiseks.
11.2.Kohus on jätnud analüüsimata kõik tõendid, mis tõendavad ema vägivaldsust laste suhtes. Kohus on ebaõigesti järeldanud, et kõik C ütlused on ebausaldusväärsed, sh need, kus ta on helistanud nuttes lasteabisse ja rääkinud emapoolsest vägivallast.
11.3.Ebaõige on kohtu järeldus, justkui oleks laste isa omavoliliselt lõpetanud C ravi. Ravi lõpetamise otsuse võttis vastu raviarst. Laste isa on juhtinud tähelepanu asjaolule, et raviotsuseid ei peaks tegema puhtalt laste emalt saadud info põhjal. Ka antidepressantide retsepti ei peaks ilma last eelnevalt nägemata ja analüüsimata, pikendama määramata ajaks. Eriti arvestades, et laste emal on diagnoositud psüühikahäire, mis ei võimalda tal adekvaatselt lastega seotud asjaolusid ja vajadusi hinnata. Laste isa on läbivalt nõudnud C-le tõenduspõhise ravi määramist ja ravi jälgimist pädevate spetsialistide poolt.
11.4.C kooli sotsiaalpedagoog on saatnud lastekaitsele korduvalt teateid C , kui kriitilises seisundis oleva lapse kohta. C puudub väga sageli koolist, ta ei söö korralikult ja on hoolitsemata välimusega, koolis ei ole tal sõpru. Kogu selle perioodi jooksul, mil C vaimne tervis ja koolikohustuse täitmine on oluliselt halvenenud, on ta olnud ema hoole all. Sõltumata lapsel diagnoositud vaimse tervise seisundist, ei ole laste ema saanud lapsega adekvaatselt hakkama ega taganud talle igakülgset abi.
11.5.Lisaks terviseküsimustele, on laste ema takistanud isal kaasa rääkida laste haridust puudutavates küsimustes. 2024. a kevadel leppis laste ema eelnevalt laste isaga
2-23-7478 kooskõlastamata kokku C ja F-i kooli arenguvestluste ajad. 2024. a märtsis otsustas laste ema ainuisikuliselt, millistele 1.klassi koolikatsetele Y läheb. C-l on diagnoositud Aspergeri sündroom. Vaatamata sellele, et C edasise hariduse osas lepiti kokku ühine ümarlaud, otsustas laste ema ainuisikuliselt viia lapse kooliga tutvuma ja taotles lapsele sinna koolikoha.
11.6.Ebaõige on kohtu järeldus, justkui oleksid vanemad ühiselt loonud lastele elukorralduse, kus laste eest on peamiselt hoolitsenud laste ema ja see on neile seetõttu harjumuspärane. Enne laste isa poolt kohtusse pöördumist, ei võimaldanud laste ema alates 2022. a sügisest lastel isaga suhelda ja tegi kõik endast oleneva, et isa laste elus ei osaleks. Laste senine elukorraldus, nii vanemate abielu ajal, kui ka pärast seda, ei olnud selline, kus laste eest oleks peamiselt hoolitsenud nende ema. Alates veebruarist 2020 viibis laste isa täielikult Eestis, hoolitses igati laste eest ja töötas XXX. Kohus määras 2023. a juunis lastele ja isale minimaalse ajutise suhtluskorra, mille kohaselt viibivad lapsed isaga üle nädala reedestpühapäevani. Laste isal ei ole võimaldatud menetluse ajal laste elus osaleda suuremal määral, kui ainult kahel nädalavahetusel kuus. Laste isa hinnangul ei ole selline suhtluskord laste ja isa suhte säilitamiseks ja laste heaolu tagamiseks piisav.
11.7.Tallinna linn ei ole pädev tegelema C terviseküsimustega ning selleks puudub linnal vajalik ressurss. Olukorras, kus lastekaitse on ise teavitanud, et nad ei soovi ega suuda C tervisemuredega tegeleda, on vastutustundetu neile sedavõrd olulise kohustuse panemine. Kohus on laste isa hooldusõigust peatades tegutsenud seadusevastaselt, kuivõrd antud juhul ei esine perekonnaseaduse (PKS) § 140 lg-s 1 toodud alust laste isa hooldusõiguse peatamiseks C terviseküsimuses. Liiati pole laste isa saanud alates juunist 2023 faktiliselt C terviseküsimustes hooldusõigust teostada.
12.Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus peatas vanemate ühise hooldusõiguse C tervise osas ning säilitas muus C-d puudutavas osas vanemate ühise hooldusõiguse. Laste ema palub teha tühistatud osas uue määruse, millega anda C tervist ja haridust puudutavas osas hooldusõigus laste emale. Samuti palub laste ema tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 8 osas, milles kohus jättis selles sätestatud suhtluskorrast välja laste kontaktivaba üleandmise, ning teha selles osas uus määrus, millega lisada määruse resolutsiooni p 8 sätestatud suhtluskorrale p 8.8 järgmises sõnastuses: „Selleks, et laste üle andmine toimuks kontaktivabalt, saadab last üle andev vanem lapsed oma elamu uksest õigeaegselt välja ja teine vanem ei sisene last üle andva vanema kinnistule“.
12.1.Õige ei ole maakohtu järeldus, et laste ema ei ole teinud laste isaga koostööd ja on laste isa takistanud. Kirjavahetuses (dtl 485), millele maakohus viitas, ei olnud küsimuse all mitte C tervis, vaid F-i haridus. Laste isa käitumismuster on selline, et ta pressib ennast igal võimalusel arenguvestlustele, arstivisiitidele ja kõigile laste ema kohtumistele ametiisikutega, mida ta siis ei kasuta mitte selleks, et nendel kohtumistel konstruktiivselt osaleda, vaid selleks, et laste ema teiste ees maha teha. Maakohtu etteheide laste emale, et ta ei ole teinud laste isaga koostööd, on ekslik ega põhine tõenditel. Laste ema on üritanud vältida vahetuid kontakte laste isaga, sest laste isa käitub temaga kohutavalt. Kogu laste isa käitumismuster seisneb vaid lõpututes paljasõnalistes süüdistuses ja etteheidetes.
12.2.Olles tuvastanud, et laste isa keelab lapsele näidustatud ravi, oleks maakohus pidanud C terviseküsimustes ühise hooldusõiguse lõpetama ja andma PKS § 137 alusel üle laste emale. Erieestkostja määramiseks puudus nii õiguslik alus kui sisuline vajadus. Riigikohtu praktikast ei ole lahendeid, kus oleks erieestkostja määratud terviseküsimustes. Ükski menetlusosaline ei ole käesolevas menetluses esitanud nõuet erieestkostja määramiseks. Sellist võimalust ei ole
2-23-7478 kohus ka menetlusosalistega arutanud. Laste emal ei ole ühtegi takistust lapsele tervishoiuteenuse tagamiseks. Seda on ta ka teinud. Samuti ei ole mingit kahtlust selles, et ta on teinud seda hoolsalt, vajalikul määral ja viisil ning lapse huvidest lähtuvalt. Maakohus pole teinud ühtegi etteheidet, et laste ema oleks midagi valesti teinud.
12.3.Lisaks oleks maakohus pidanud andma ka C haridusega seotud küsimustes hooldusõiguse lapse emale. Lapsel on diagnoositud autism ja düsleksia. Laste ema on leidnud lapsele koolikoha XXX Erakoolis, kus talle oleksid vastavad tingimused tagatud. Laste isa aga ei anna kooli vahetamiseks nõusolekut ega pea seda vajalikuks. Seetõttu on laps sunnitud jätkama senises koolis, kus tema erivajadust ei mõisteta ning sellega ei arvestata. Tallinna Kesklinna Põhikoolil ei ole plaani väikeklassi avada ega eripedagoogi tööle võtta. Alates järgmisest aastast ei tee nad C-le enam individuaalset õppekava. Rajaleidja on kindlalt koolivahetuse poolt ja leiavad, et XXX Erakooli võimalused vastavad C vajadustele. Laste isa ei ole omalt poolt ka välja pakkunud alternatiivseid koole.
12.4.Menetluse ajal reguleeris lastega suhtlemist esmalt Harju Maakohtu 21.06.2023 esialgse õiguskaitse määrus ning seejärel parandatud ja täiendatud versioonis 22.01.2024 määrus. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et on põhjendatud jätkata senise suhtluskorraga, kuid jättis välja punkti, mis käsitleb laste üleandmist vanemate kontaktivabalt. Põhjus, miks see säte tookord esialgse õiguskaitse määrusesse lisati, seisnes vajaduses laste ema kaitsta ning vältida laste poolt algatatud konflikte. Menetlusosaliste seisukohad
13.Laste ema vaidleb laste isa määruskaebusele vastu. Laste isa peamine väide seisneb selles justkui oleks tal tõendite ülekaal selle kohta, et laste ema on vägivaldne, kahjustab lapsi, manipuleerib nendega, võõrandab neid isast, rikub nende suhet jne, kuid lähemal vaatlusel ei ole laste isal ei selgeid väiteid ega neid kinnitavaid tõendeid.
14.Laste isa nõustub laste ema määruskaebusega üksnes osas, milles on C terviseküsimustes määratud erieestkostja. Muus osas vaidleb laste ema määruskaebusele vastu.
14.1.Alusetud on laste ema väited, et laste isa on käitunud laste emaga kohutavalt. Emal puudub mistahes alus isaga koostööst keeldumiseks ja ühise hooldusõiguse järjepidevaks rikkumiseks. Laste ema jätkab ühise hooldusõiguse rikkumist ja kahjustab teadlikult laste huve, vaatamata kohtu poolt antud korduvatele selgitustele. Laste ema on peatanud C koolikohustuse täitmise täielikult. 22.04.2025 kohtus laste isa Tallinna Kesklinna Põhikooli koolipsühholoogiga ja arutas põhjalikult C aitamist. Samuti arutati seda, mis võimalik koolivahetus kaasa tooks, mis on plussid ja miinused ja kuidas peaks last kooli vahetamisel toetama. Arutelu tulemusel jõuti järeldusele, et C ei ole selline laps, kes vajaks ja kellele sobiks koduõpe. Laste isa andis nõusoleku XXX Erakooli minekuks peale vajalike spetsialistidega konsulteerimist 23.04.2025.
14.2.Laste ema juures ei ole C-l turvaline. Laste ema on peale määruse saamist asunud taas C kallal rakendama vägivalda ning sallib ja julgustab tülisid vanema vennaga. C ei tunne ennast kodus turvaliselt ja on korduvalt palunud isalt abi. C tervise huvides ja õppeedukuse parandamiseks on hädavajalik muuta tema elukohta selliselt, et C elab edaspidi isa juures, kus talle on tagatud turvaline kasvukeskkond.
14.3.Laste isa ei ole mingil viisil põhjustanud olukorda, kus laste üleandmine peaks toimuma kontaktivabalt. Laste ema väited on otsitud ja pahatahtlikud, eesmärgiga tekitada laste
2-23-7478 üleandmisel ebavajalikke pingeid ja sisendada lastele, et kohus on neid ja ema pidanud isa eest kaitsma.
15.Lastele määratud esindaja toetab laste isa määruskaebuse rahuldamist ning laste ema määruskaebust osas, milline puudutab erieestkostja määramist C terviseküsimustes. Esindaja hinnangul on C ema mõjusfääris, kuna suurema osa ajast elab C ema kodus. Sellest tulenevalt pisendab C ka ema lubamatut käitumist ja otsib õigustusi ema käitumisele (ema teeb seda kogemata, ema vabandas, ema ei tahtnud jne). Esindaja nõustub lapse heaolu spetsialistide mitmetes varasemates seisukohtades toodud järeldusega, et C kirjeldus kinnitab, et ema käitumises on korduvalt olnud vägivaldseid episoode, kui laps on tundnud valu ja ebamugavustunnet ja ema käitumine on olnud last kahjustav. Laste omavahelised suhted on halvenenud, sh just F-i ja C omavahelised suhted. F ja C on keeldunud isegi ühes autos ema koju sõitmast. C on viibinud korduvalt Laste Vaimse Tervise Keskuses ravil, tal on esinenud ennast kahjustavat käitumist. Lapsed on soovinud elada emaga, kuid isaga suhelda. Laste soov elada emaga on arusaadav, kuna ema kodu on pikema perioodi jooksul olnud laste peamine viibimiskoht. Samas ei saa lapsed oma vanusest ja arusaamisest tulenevalt mõista ema kahjustavat käitumist, samuti ei ole neile arusaadav ema ekspertiisiaktis tuvastatud diagnoos ja selle mõju laste vaimsele tervisele. Laste isal ei ole võimaldatud C terviseküsimustega tegeleda, kuivõrd ta saab lastega koos olla üksnes kahel nädalavahetusel kuus reede õhtust-pühapäeva õhtuni. Esindaja hinnangul ei ole põhjendatud erieestkoste C tervise küsimustes. Tallinna linn ei ole pädev tegelema C terviseküsimustega ning selleks puudub linnal vajalik ressurss.
16.Tallinna linn toetab laste isa määruskaebust. Erieestkoste määramine C terviseküsimustes Tallinna linnale ei ole lapse heaolu arvestatav. Võttes arvesse, et lapsel on olemas teine vanem, kes on võimeline eestkostet teostama täies mahus, ei looks see peres vajalikke muutusi vaid vastutus langeks mujale. Vanemate ebavõrdne olukord lastega seotud otsuste vastuvõtmises on jätnud laste heaolu tagaplaanile. Laste huvidest lähtuvalt on äärmiselt oluline, et lastel oleks kiindumussuhe, stabiilne elukorraldus ja lähedane suhe eraldi elava vanemaga. Antud menetluses tehtud kohtumäärus seda laste jaoks ei võimalda. Tallinna linn ei toeta laste ema määruskaebust. Korduvad teated politseist, Lasteabist ja koolist kinnitavad, et lapse heaolu ei ole tagatud praeguses elukeskkonnas ning selles menetluses ei ole antud võimalust teisele lapsevanemale olukorda parandada. Menetluse edasine käik
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
18.25.09.2025 määrusega peatas ringkonnakohus kohtu algatusel tsiviilasjas nr 2-23-7478 Harju Maakohtu 22.01.2024 esialgse õiguskaitse muutmise määruse resolutsiooni punktide 1.1.8 täitmise C osas alates 25.06.2025 kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus rahuldas laste isa taotluse ja piiras esialgse õiguskaitse korras kuni praeguses tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni laste ema isikuhooldusõigust lapse C suhtes võttes kohtumenetluse ajaks laste emalt ära hooldusõiguse C viibimiskoha, tervise ja haridust puudutavates küsimustes ning andis laste isale üle C ainuhooldusõiguse vastavates küsimustes. Ringkonnakohus tegi laste isale ettekirjutuse ja kohustas teda tegema igakülgset koostööd C raviarstidega ning järgima C raviplaani. Ringkonnakohus kohustas laste ema andma C laste isale üle. Lisaks määras ringkonnakohus esialgse õiguskaitse korras kuni tsiviilasjas nr 2-23-7478 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni kindlaks ema ja lapse C suhtlemise korra järgmiselt: C ja ema kohtuvad Nõmme Linnaosa Valitsuse lapse heaolu
2-23-7478 spetsialisti vahendusel ja juuresolekul või Nõmme Linnaosa Valitsuse korraldusel Tallinna Perekeskuses igal nädalal kaks tundi korraga. Lapse heaolu spetsialist või Tallinna Perekeskus kooskõlastab vanematega suhtlemise aja ja koha e-kirja teel.
19.10.12.2025 seisukohas märkis Tallinna linn, et laste isa ei oska ega suuda tagada C heaolu täies ulatuses, mis seab lapse vaimse ja füüsilise tervise ohtu. Laste isa selgitas 01.12.2025 kohtumisel, et ta ei suuda last motiveerida ega suunata kooli ega teenuseosutajate juurde (sh psühholoogi vastuvõtule). Laste isa sõnul keeldub laps ka emaga kohtumistest. Laste isa kirjeldas, et laps viibib valdavalt oma toas, barrikadeerib ööseks toaukse, ei käi pesemas, keeldub talle määratud ravimitest, ei ole nõus minema kooli, teraapiasse ega õue. Tallinna linn kaalub alates 2026. aasta jaanuarist lapse suunamist Tartu Ravikodusse või vanemate hooldusõiguse peatamist ja lapse paigutamist Vaiksesse Kodusse.
20.Tallinna Perekeskuse 09.01.2026 vastuse kohaselt on seni toimunud üheksa ema ja C kohtumist Tallinna Perekeskuses. Ükski ema ja lapse kohtumine pole väldanud rohkem kui üks tund, enamasti on kohtumised jäänud isegi oluliselt lühemaks. C on kõik kohtumised lõpetanud ise, väljendades selgelt, et ei soovi pikemalt perekeskuses viibida. Laps on kohtumistel käitunud sageli tõrksalt, trotslikult ning (verbaalselt) agressiivselt, tõstes ema peale häält ning kasutades ema suunal räigelt vulgaarseid väljendeid. Hea kontakt esineb lapse ja vanema vahel eelkõige siis, kui ema kinnitab kõike lapse poolt öeldut, käitub temaga vaid aktsepteerivalt, ettevaatlikult ja alandlikult. C on korduvalt kohtumistel emale kurtnud, et tal on isa juures halb elada. C vajab täiendavat psühholoogilist abi ja toetust, mida perekeskus teenuse raames talle pakkuda ei saa.
21.19.01.2026 esitas laste ema seisukoha, milles märgib, et Y ja F-i osas suhtluskord toimib, kuid C ohutuse ja tervise osas on jätkuvalt suured probleemid. C on enda sõnul näljas ja hooldamata ning teda koheldakse halvasti. C ei ole selle aja vältel, mil ta on esialgse õiguskaitse määruse alusel laste isa juures olnud, koolis käinud ega osale õppetöös ka mistahes muul viisil. Samuti on laste isa lõpetanud C rehabilitatsiooniplaani täitmise.
22.04.03.2026 esitas Tallinna linn seisukoha, milles märgib, et praegune olukord ei ole C vaimse tervise seisukohalt toetav ega lapse parimaid huve tagav. Laps ei täida isa juures viibides regulaarselt igapäevaseid enesehooldustoiminguid, sh isikliku hügieeniga seotud tegevusi, ei viibi õues ning ei osale eakohastes ja arengut soodustavates tegevustes ega õppetöös. Kodukülastustel ema elukohta on tuvastatud, et laps täidab hügieeninõudeid, mis tähendab, et laps käib pesemas, laps on võimeline viibima õues, käima arsti vastuvõttudel ning arutama kooli küsimusi, mis ees ootavad. 06.06.2025 esitas Tallinna linn seisukoha, et toetab C hooldusõiguse üleandmist laste isale viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes, et luua C-le keskkond, kus ta saab emotsionaalset ja psühholoogilist tuge, mis on tema edasise arengu ja paranemise eelduseks. Nüüd on laps viibinud isa juures alates septembrist 2025 ning see aeg on näidanud, et laps soovib olla ka emaga lähedalt seotud. Samuti ei ole isa teostanud oma hooldusõigust lapse terviseküsimustes – lapsele on määratud rehabilitatsiooniteenused alates 2025. aasta sügisest, kuid lapse isa keeldus teenuste kasutamisest lapse heaolu spetsialistile arusaamatutel põhjustel. Samuti ei ole laps saanud ravimeid, mis on talle arsti poolt määratud. Isa juures on lapsel oma tuba, tuba on pime, suur voodi on ukse ees, laps on tihti hoolitsemata. Laps keeldub isa juures enda pesemisest ning samuti ei soovi ta kooli minna. Laps ei ole saanud isa juures tervishoiuteenuseid. Möödunud aasta jooksul on ilmnenud, et laste ema on tulnud toime kahe teise lapse kasvatamisega ning taganud nende igapäevase toimetuleku. Lapse heaolu spetsialist on olukorra selgitamiseks kogunud teavet mõlemalt lapsevanemalt, suhelnud pere kõikide lastega, konsulteerinud haridus- ja tervishoiutöötajatega ning hinnanud lapse igapäevast toimetulekut ja vanemate praktilist
2-23-7478 panust terviseküsimuste korraldamisel. Hindamine on toimunud järjepidevalt ligikaudu ühe aasta vältel, mis on võimaldanud kujundada terviklikuma ülevaate lapse vajadustest ja vanemate tegelikust koostöövõimest. Pärast aastast jälgimisperioodi ja kogutud teabe analüüsi leiab lapse heaolu spetsialist, et lapse igapäevase hoolduse ja terviseküsimuste praktilise korralduse järjepidevus on olnud valdavalt laste ema kanda või on laste ema püüdnud seda teostada laste isa vastuseisul. Sellest tulenevalt on põhjendatud kaaluda terviseküsimustes otsustuspädevuse taastamist laste emale, et tagada lapsele stabiilne, operatiivne ja igapäevaeluga kooskõlas olev tervisealane korraldus. Tallinna linna hinnangul on põhjendatud taastada vanemate ühine hooldusõigus haridusküsimuste osas ning anda laste emale ühekordne otsustusõigus lapse kooli valiku osas 2026. septembrist; määrata laste emale ainuotsustusõigus lapse terviseküsimustes, tagamaks lapsele stabiilne ja järjepidev tervisealane korraldus ning kohustada laste isa lubama last ema poolt määratud raviteenustele ja uuringutele; määrata vanemate vahel kindlaks suhtluskord C-ga selliselt, et laps viibib vaheldumisi kaks järjestikust nädalavahetust emaga (reede õhtust esmaspäeva hommikuni) ning ühe nädalavahetuse isaga (reede õhtust esmaspäeva hommikuni). Isa annab aegsasti teada emale oma graafikust ning toimetab lapse ema hoole alla perioodiks, kui isa viibib oma kodust Tallinnas pikemalt eemal kui tavapärane tööpäev.
23.12.03.2026 esitas laste isa seisukoha, milles ei nõustu Tallinna linnaga. C tervis ja olukord on läinud väga palju paremaks ning on järgitud raviplaani. Kuigi Tallinna linn pole pidanud seda oluliseks märkida, siis C on saanud nii kliinilise psühholoogi kui psühhiaatri tuge. Tal on turvaline kodu ja vaimne tugi. Kindlasti pole C huvides Tallinna linna taotlused, sest need ei põhine lapse olukorra tegelikul hindamisel ja kahjustaksid last.
24.06.05.2026 esitas laste ema seisukoha, milles märgib, et C ei käi koolis ja tema tervis on hooletusse jäetud.
25.11.05.2026 esitas lastele määratud esindaja seisukoha, milles märgib, et kohtus C-ga tema oma toas. Toa aknad on kaetud, tuppa sisenemisel on takistuseks C enda papist ehitatud piirded, milles moodustub nö turvakoridor. Tuba oli segamini, põrandal vedelesid veepudelid ja praht. Voodis ei olnud linu, nurgas asus kuhi tekstiilmaterjale, sellele kohale osutab C, et see tema magamiskoht. Voodis ei meeldinud magada, sest isa pestud linad ei olnud piisavalt puhtad. Isa juures sööb C maasikaid ja viinamarju, mis isa eelnevalt pestuna talle toob. Ta ise ei saa pesemata marju katsuda. Ema juures käies sööb kana ja riisi ja muud ka. Isa juures ei pese, sest vannituba ei sobi. Kui emal külas käib, siis peseb ja jalutab, isa juures on oma toas ega välju sealt. Isa on C sõnul nõme pervert ja ta soovib minna elama ema juurde või siis ka sellesse omaette aiamajakesse, mis ema tema jaoks vanaema kinnistu kõrval kinnistul sisse on seadnud. Praegusesse kooli keeldub minemast, see kool ei meeldi, sest on liiga väike. Koolikaaslased üritasid temaga suhelda ja see ei meeldinud. Selles koolis keeldub käimast. Sooviks minna mõnda suuremasse kooli. Soovib minna esimesel võimalusel ema juurde ja palub selle info kohtule edasi anda. Koolist saadud info põhjal asus C õppima XXX Erakooli
6.klassi 2025. a aprillis, kuid kokkupuude kooliga on olnud viimase õppeaasta jooksul väga põgus, kuna ta on viibinud koolis vaid kaks õppepäeva. C-le on koostatud individuaalne õppeplaan, mis hõlmab I trimestri õppekava, kuid III trimestri keskpaigaks on antud õppeplaani täidetud umbes pooles mahus. Õppeplaani ülesannete täitmise ja saatmise eest on seni vastutanud ainult laste ema. Lapse esindaja hinnangul ei ole lapse praegune elukorraldus sobiv varsti 14. aastaseks saavale teismelisele. C ei käi koolis, ei suhtle sõpradega, elab eralduses ja esindaja hinnangul manipuleerib C oma vanematega. Esindaja ei ole veendunud, et C asumisel ema koju ei kordu varasem käitumismuster, kus esines ka vägivalda. Ka ei ole esindajal veendumust, et C hakkab ema kodust koolis käima. Lapse heaolu spetsialist kinnitas, et isaga koostööd teha ei õnnestu. Emaga on lapse heaolu spetsilistil parem kontakt.
2-23-7478 Kuna mõlemad vanemad on pikema aja jooksul vahelduvalt tegelenud lapsega seotud küsimustega ning lapse seisund ja toimetulek ei ole selle perioodi jooksul paranenud, siis ei ole pikemas perspektiivis lapse huvides see, et selline olukord jätkub ka edaspidi. Kuna varasemate meetmete rakendamise järgselt ei ole olukord muutunud, siis tuleks võimaliku lahendusena kaaluda lapsele erieestkostja määramist C elu puudutavates olulistes küsimustes. Lapse huvides on samas säilitada suhtlus mõlema vanemaga.
26.Ringkonnakohus kuulas 28.05.2026 ära laste vanemad.
26.1.Laste ema selgitas, et 2026. a jaanuari lõpust on C käinud ema juures kodus, alguses harvemini, hiljem tihedamalt (nt mais juba 22 päeva). Seejuures viibis C maikuus ema juures 2–3 päeva järjest, ööbimisega. C käis ema juures koos vendadega, kellega on läbisaamine hea. C on viimasel ajal rahulik ja rõõmus ning on nõus kooliasju õppima. Kooli minna ta veel ei taha. Viimati käis koolis 2025. a septembris. C sooviks vahetada kooli, kuna eelmises koolis oli liiga palju lärmi. Laste ema arvab, et parem variant võiks olla Õismäe kool, kuna see on kodu lähedal, kuid võimalik oleks ka mingi erakool. Kodus õpib C koos emaga. Isaga pole ta eriti õppinud, isa keeldus C-le tegemast e-kooli kontot. C tegeleb arvutis arvutigraafikaga, samuti lemmikloomadega ning käib hipoteraapias. C-l oli varem üks sõbranna, kuid too kolis ära Taani, kellega suhtleb edasi sotsiaalmeedia vahendusel. Väljas ta eriti ei käi, kuna pelgab inimesi ja suuri rahvahulkasid. Laste ema arvab, et C jaoks võiks olla vajalik psühhiaatri järelkontroll, antidepressantide ravi hetkel vajalikuks ei pea. Sügisel kinnitati rehabilitatsiooniplaan, kus oli ette nähtud loovteraapia, kuid laste isa loobus sellest. Võrreldes varasemaga on olukord muutunud ja laste ema arvab, et C saab tema juures elades hästi hakkama. Laps peseb ennast ja sööb ema juures korralikult.
26.2.Laste isa selgitas, et C käib alates 2026. a jaanuari keskpaigast ema juures. Laste heaoluspetsialist ütles isale, et C peaks käima ema juures. Alates aprillist on C ema juures ka ööbimisega, mitu päeva järjest. See, kui tihti C ema juures käib, toimus kokkuleppel C-ga , kuid viimasel ajal lepib laps emaga kokku. Ema juurde läheb laps heameelega. Ta viis isegi oma lemmikloomad (rotid) ema juurde. Suhted vendadega on C-l isa juures elades korda läinud. C käib hobuteraapias, talvel seda ei toimunud. Depressioonist tundub ta olevat taastunud, kuid viimasel ajal on märgata ärevust. Eelmisel aastal esinenud ärevus taandus isa juures elades. Laste isa selgitas, et töötas varem Tartus teaduspargis, kuid enam mitte. C sööb regulaarselt, vastavalt sellele, mille järgi isu on. Pesemas ta isa juures ei käi, kuna ütleb, et ei saa seal pesta. Laste isa arvab, et see on tekkinud ema poolsel veenmisel. C huvid on vahelduvad, vahest on käinud laste isa temaga kanga- ja pudi-padi poes. Septembris-oktoobris käis C Glehni pargis, kuid ema viis ta sealt ära ja ükskord andis lapsele noa kaasa, millega laps isa auto rehve kahjustas. Praegune kool C-le ei sobi, kuna seal on õpiprobleemidega lapsed. Seal pole tal kellegagi suhelda. Ema juures olles ei teinud laps pool aastat midagi. Y hakkas isa C-ga plaane tegema, millal ja kui palju ta peab õppima. Laste ema mõjutusel ütles laps, et ta saab ainult ema juures õppida. Uueks kooliks võiks olla Tallinna Kunstigümnaasium. Tervise osas vajab laps abi. Antidepressante pole hetkel vajalik võtta, kuna depressiivsus on taandunud. Igal nädalal käib C hipoteraapias – seal on psühholoog Liis Teesaar ja teraapia on kombineeritud hobustega. Laste isa arvab, et seni kuni menetlus kestab, on laste emal huvi kõigele vastu töötada. Laste isa on tulnud vastu ja lasknud lapsel emaga kohtuda nii palju kui vaja.
27.Ringkonnakohus kuulas 05.06.2026 ära C. Laps rääkis, et ta elab praegu isa juures, kuid käib ema juures 2 korda nädalas ööbimisega. Talle meeldib ema juures, seal on ka nüüd tema lemmikloomad (rott ja koer). Ema on tore, kuid isa on halb ja isa talle ei meeldi. Miks isa ei
2-23-7478 meeldi, laps selget vastust ei andnud. Ema oli varem vahest kuri, nüüd enam mitte. Kui ema oli kuri, siis ema vahest ka karjus. Isa on üsna tihti kuri ja vahest karjub ka. Varem kui oli väiksem, siis sai isaga paremini läbi. Laps avaldab, et tahaks nüüd rohkem ema juures olla. Cle meeldib arvutis arvutigraafikaga tegeleda, samuti meeldib joonistamine ja ratsutamine. Ratsutamas käis koos emaga. Nüüd ei ole enam ratsutamas käinud, kuna isa ei taha teda sinna viia. Käib hobuteraapias, see meeldib ka. Isa juures ei meeldi elada, seal on halb. Isa juures ei meeldi ennast pesta ja magab põrandal, kuna voodilinad on mustad. Isa juures sööb ainult maasikaid ja puuvilju. Isa ei tee süüa. Ema juures sööb ka muid toite. Koolis käis viimati sügisel. Kodus meeldib õppida, kuid õpib ainult koos emaga. Isa pole temaga koos õppimise vastu huvi tundnud. Tahaks üldse teise kooli minna, kuna praegune kool ei meeldi. Tahaks minna mingisse kunstikooli. Varasem tüli emaga tekkiski seetõttu, et ema sundis minema kooli, kuid nüüd ema enam ei sunni. C tahab suvel klassi ära lõpetada. Ei taha suveks enam isa juurde jääda, kuna isa viib ta Hiiumaale, siis ei saa klassi lõpetada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus peatas vanemate ühise hooldusõiguse C tervise osas ja määras C erieestkostjaks tema terviseküsimustes Tallinna linna ning tegi vanematele ettekirjutused. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus jättis vanemate ühise hooldusõiguse C hariduse osas lõpetamata. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus C tervise ja hariduse osas ning anda C tervise ja hariduse osas hooldusõigus laste emale. Maakohtu määrus tuleb muuta osas, millega maakohus määras, et paarisaastatel veedavad lapsed 24.12 emaga ja 25.12 isaga, paaritutel aastatel 24.12 isaga ja 25.12 emaga. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega määrab, et 24.12 veedavad lapsed emaga ja 25.12 isaga. Lapsed antakse üle sama päeva hommikul kell 11.00 ja järgmise päeva hommikul kell 11.00, välja arvatud 26.12, kui lapsed antakse üle kell 13.00. Lisaks täiendab ringkonnakohus maakohtu määrust laste sünnipäevadel laste viibimiskoha osas selliselt, et lapsed veedavad oma sünnipäeva paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
29.1.Laste isa esitas määruskaebuses taotluse võtta vastu täiendavad tõendid (kriminaalmenetluse lõpetamise teade; ümarlaua kokkukutsumise teade; vanemate kirjavahetus; XXX kooli teade; C sõnumid ja kõne isale). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et laste isa poolt määruskaebusele lisatud tõendid on asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vastu.
29.2.Laste ema esitas määruskaebuses taotluse võtta vastu täiendavad tõendid (Rajaleidja nõustamise kokkuvõte; Haridus- ja Noorteameti 21.03.2025 e-kiri laste emale; vanemate e15
2-23-7478 kirjavahetus C koolivahetamise teemal). Ringkonnakohus leiab, et laste ema poolt määruskaebusele lisatud tõendid on asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vastu.
29.3.Laste isa esitas 28.04.2025 vastuses määruskaebusele taotluse võtta vastu täiendavad tõendid (individuaalse õppekava täitmise graafik; e-kirjavahetus kooli sotsiaalpedagoogiga 23.03.2025; C puudumistõendid; C sõnumid isale 10.04–20.04.2025; laste isa e-kirjavahetus politseiga 24.04.2025; laste isa e-kirjad XXX Erakooli 23.03–10.04.2025; laste isa e-kiri Rajaleidjale; laste isa e-kirjavahetus XXX kooliga; laste isa sõnumivahetus pojaga). Ringkonnakohus leiab, et laste isa poolt määruskaebuse vastusele lisatud tõendid on asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vastu.
29.4.Laste ema esitas 12.05.2025 vastuses määruskaebusele taotluse võtta vastu täiendavad tõendid (Haridus- ja Noorteameti 25.04.2025 koolivälise nõustamismeeskonna otsus; laste isa 28.04.2025 e-kiri KPle; laste ema 02.05.2025 e-kiri lastekaitsele). Ringkonnakohus leiab, et laste ema poolt määruskaebuse vastusele lisatud tõendid on asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vastu.
29.5.Laste ema esitas 01.09.2025 taotluse kuulata tunnistajatena üle W ja Z, kes on C raviarstid ja kes oskavad anda selgitusi C psüühikahäire olemuse, selle avaldumise vormide ja vajaliku ravi kohta. Ringkonnakohus ei pea laste ema taotlust põhjendatuks ja jätab selle rahuldamata. Riigikohus on selgitanud, et kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus kummale vanemale on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud ainuhooldusõigust jätta (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15). Küsimus on seega selles, kumb vanematest on sobiv C üle hooldusõigust tervise osas teostama. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on kohtule esitatud piisavalt tõendeid C tervise kohta.
29.6.Laste ema esitas 01.09.2025 taotluse täiendavate tõendite (lapse ja ema 17.08.2025 kõnesalvestised; vanemate kirjavahetus; 04.08.2025 ja 24.08.2025 videosalvestised; Sotsiaalkindlustusameti 08.07.2025 otsus nr P26-2025-315423) vastuvõtmiseks. Lisaks esitas laste ema 26.09.2025 taotluse täiendavate tõendite (foto ukses oleva augu kohta; 12.09.2025 ja 21.09.2025 kõne- ja videosalvestised; vanemate kirjavahetus; laste ema kirjeldus vahepealsetest sündmustest koos lisadega). Laste ema esitas 10.11.2025 taotluse täiendavate tõendite (2025. a oktoobri sündmuste kirjeldus koos lisadega; C 26.10.2025 kirjad ja sõnumid emale; XXX Erakooli 15.10.2025 protokoll; kooli direktori 05.11.2025 kiri laste emale; vanemate kirjavahetus; C ja PV sõnumid) vastuvõtmiseks. Laste ema esitas 19.01.2026 taotluse täiendavate tõendite (kronoloogia november 2025 kuni jaanuar 2026; RT 06.12.2025 e-kiri; L. Oleki 02.12.2025 e-kiri) vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus leiab, et laste ema poolt 01.09.2025, 26.09.2025, 10.11.2025 ja 19.01.2026 menetlusdokumentidele lisatud tõendid on asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vastu.
29.7.Laste isa esitas 02.03.2026 täiendava tõendina pöördumise Tallinna linna poole C-le psühholoogi teenuse osutamiseks lapse kodus. Ringkonnakohus leiab, et laste isa esitatud tõend on asjakohane ja ringkonnakohus võtab selle vastu.
29.8.Laste isa esitas 27.04.2026 taotluse nõuda Tele2 Eesti AS-ilt välja Y kasutuses olnud telefoninumbri XXXXXXX sulgemise aeg suve lõpus/sügisel 2025 ja sulgemise asjaolud, sh kes numbri sulges ja millise põhjendusega, sh selgitused, mis on numbri sulgemiseks antud. Laste isa põhjendab taotlust sellega, et laste ema ei võimalda laste isal oma pojaga telefoni teel suhelda. Ringkonnakohus leiab, et laste isa taotlus rahuldamisele ei kuulu. Käesolevas
2-23-7478 asjas on vajalik lahendada küsimus Y hooldusõiguse ja vanemate suhtlemise kohta temaga. Asjaolu, et laste ema ei võimalda hetkel kehtiva suhtlemise korra kohaselt laste isal lapsega suhelda, on suhtlemise korra täitmise küsimus. Käesoleval hetkel on täitmisele kuuluv maakohtu 25.03.2025 määrusega kehtestatud suhtlemise kord, mille täitmine on tagatud sunnivahenditega (maakohtu määruse p 10). Samas märgib ringkonnakohus, et 25.03.2025 suhtlemise kord ei näe ette laste isa suhtlemist oma lastega telefoni teel. Seega pole võimalik ka järeldada, et laste ema rikuks eelmärgitud suhtlemise korda.
29.9.Laste isa esitas 15.06.2026 seisukoha koos täiendavate tõenditega. Ringkonnakohus jätab need tähelepanuta, kuna ringkonnakohus määras 10.06.2026 menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ja tegi teatavaks kohtumääruse tegemise aja. Ringkonnakohus ei andnud menetlusosalistele tähtaega täiendavate seisukohtade esitamiseks ja laste isa täiendava seisukoha menetlemine tähendaks asja lahendamise viibimist (TsMS § 331 lg 1). Hooldusõigus
30.Vanemad vaidlesid maakohtus selle üle, kas asjas tuleks lõpetada nende ühine hooldusõigus laste Y , C ja F elu- ja viibimiskoha ning hariduse ja tervise osas. Maakohus peatas vanemate hooldusõiguse C tervist puudutavates küsimustes. Muus osas säilis vanemate ühine hooldusõigus C suhtes. Samuti säilitas maakohus vanemate ühise hooldusõiguse F-i ja Y suhtes. Laste isa vaidlustas määruskaebuses vanemate ühise hooldusõiguse peatamise C tervise osas ja muus osas C vanemate ühise hooldusõiguse säilitamise. Samuti palus laste isa tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus säilitas vanemate ühise hooldusõiguse Y osas. Laste ema vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus peatas vanemate ühise hooldusõiguse C tervise osas ning C hariduse küsimustes ühise hooldusõiguse säilitamise osas. Seega ei ole maakohtu määrust vaidlustatud osas, millega maakohus säilitas vanemate ühise hooldusõiguse F. Selles osas on maakohtu määrus jõustunud.
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti peatanud vanemate ühise hooldusõiguse C tervise osas ja määranud selles osas Tallinna linna erieestkostjaks.
31.1.Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis hooldusõiguse määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire ja on teinud otsuse, mis ei vasta lapse huvidele.
31.2.PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Riigikohus leidis, et kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse
2-23-7478 põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15). Maakohus leidis põhjendatult, et vanemad ei suuda C tervisemuredele vaatamata koostööd teha ning ka lapse ravi osas on vanematel tõsiseid erimeelsusi. Sealjuures on maakohus põhjendatult leidnud, et laste isa on seadnud kahtluse alla erialaspetsialistide seisukohad ning lõpetanud omavoliliselt lapsel antidepressantravi. Siiski leidis maakohus ebaõigesti, et C tervise küsimustes ei saa ainuhooldusõigust anda laste emale. Maakohus viitas üksnes ühele vanemate vahelisele kirjale (dtl 485), millest ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et laste ema käituks C huvidega vastuolus olevalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita ka ükski teine tõend seda, et laste ema oleks seadnud ohtu C tervise või oleks käitunud selles osas C huvide vastaselt.
31.3.PKS § 140 lg 1 kohaselt peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Praegusel juhul ei esinenud aluseid, kus vanemad olid võimetud lapse hooldusõigust teostama. See, et vanematel on erimeelsused lapse ravi osas, ei tähenda, et nad oleksid võimetud selles osas lapse hooldusõigust teostama. Lisaks on vanemad ühel meelel selles, et ühise hooldusõiguse peatamine C tervise osas ja Tallinna linna erieestkostjaks määramine polnud põhjendatud. Ka Tallinna linn leiab, et erieestkoste määramine C terviseküsimustes Tallinna linnale ei ole lapse heaolu arvestatav. Tallinna linn märgib põhjendatult, et kuna lapsel on olemas vanem, kes on võimeline eestkostet teostama täies mahus, ei looks see peres vajalikke muutusi vaid vastutus langeks mujale.
31.4.Ringkonnakohus leiab, et C tervise osas tuleb hooldusõigus üle anda laste emale. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et dissotsiatiivse häire diagnoosist ei saa teha järeldust, nagu oleks laste ema võimetu vanemakohustusi täitma. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tõendatud ei ole laste ema vägivaldsus laste suhtes. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega, neid kordamata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Laste isa poolt määruskaebusele ja laste ema määruskaebuse vastusele lisatud tõendid (sõnumivahetused C ja laste isa vahel) ei kinnita seda, et laste ema oli tütre suhtes vägivaldne. Terviseportaali väljavõttest nähtuvalt on C viibinud psühhiaatri vastuvõtul 11.06.2025 kuni 20.06.2025 ja C on kirjeldanud arstile, et ema lööb teda kodus (ema püüdis telefoni käest ära võtta ja lõi käe pihta) (dtl 2320–2330). Terviseportaali väljavõttest nähtuvalt on C viibinud haiglaravil 21.09.2025 kuni 22.09.2025. Eriarsti arvamuse kohaselt on C manipuleeriva käitumisega ning kasutab ära ema ja isa vahelisi lahkhelisid oma tahtmiste ja soovide kehtestamiseks ning vajab psühhiaatri järelkontrolli (dtl 2334–2343). Seda, et C on manipuleeriva käitumisega, kinnitab ka asjaolu, et C on pärast isa juurde elama asumist (alates 2025 septembrist) hakanud süüdistama isa ja nimetanud teda ka kohtumisel määratud esindajaga perverdiks ning on saatnud emale 26.10.2025 sellekohase sõnumi (dtl 2426). Ka 05.06.2026 ärakuulamisel vastas C küsimusele, et miks ta isa juures elada ei taha, et isa on halb. Seda, et ema oleks teda löönud, laps enam ei räägi, vaid ütles, et ema karjus ta peale, kuid enam ei karju. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus C poolt 2025. a kevadel isale saadetud sõnumeid arvestada kui usaldusväärseid tõendeid laste ema vägivaldsuse kohta. Tõendeid, mis C saadetud sõnumites märgitud ema vägivaldset käitumist kinnitaks, pole kohtule esitatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine ka muid asjaolusid, mis ei võimaldaks hooldusõigust C tervise osas laste emale üle anda.
31.5.Maakohus hindas hooldusõiguse lõpetamisega seotud asjaolusid maakohtu lahendi tegemise seisuga (25.03.2025). Olukorras, kus kohtumenetlus on kestnud pikemat aega, tuleb
2-23-7478 hinnata, kas menetluse ajal on asjaolud võrreldes avalduse esitamise ajaga muutunud. Eeltoodud kohustus on ka ringkonnakohtul (TsMS § 659 ja § 639 lg 1). TsMS § 662 lg 3 järgi on ringkonnakohtul kohustus hinnata hagita menetluses määruskaebuse lahendamisel ka uusi asjaolusid ja tõendeid (RKTKm 22.09.2021, 2-20-110080, p 12). Menetlusosalised esitasid määruskaebemenetluse ajal täiendavaid seisukohti ja tõendeid. C raviarsti 19.06.2025 hinnangul on lapsel depressioon ja käitumisprobleemid (agressiivsus, agressiivsusega ähvardamine, koostööst keeldumine, tõrksus) (dtl 2318). Terviseportaali väljatrükist nähtub, et 04.08.2025 on C-l diagnoositud mõõdukas depressioon (dtl 2344). Samuti on tal varasemalt diagnoositud Aspergeri sündroom ja autism. Vanemad ei vaidle selle üle, et C-le koostati 2025. a sügisel rehabilitatsiooniplaan, milles oli C-le ette nähtud loovteraapia. Laste ema sõnul kinnitati sügisel rehabilitatsiooniplaan, kus oli ette nähtud loovteraapia, kuid laste isa loobus sellest. Tallinna linn kinnitab laste ema väidet: lapsele on määratud rehabilitatsiooniteenused alates 2025. aasta sügisest, kuid laste isa keeldus teenuste kasutamisest lapse heaolu spetsialistile arusaamatutel põhjustel. Lisaks vajab C psühhiaatri järelkontrolli (dtl 2334), kuid vanemate ärakuulamisest selgus, et laste isa ei ole seda C-le võimaldanud ajal, mil C oli 25.06.2025 kohtumääruse alusel isa juures. Seega on laste isa lisaks varasemale vastuseisule C ravi osas ka pärast maakohtu määruse tegemist jätkanud käitumist, mis ei ole C tervise huvides. Ehkki laste isa möönab, et C vajab ravi ja käib lapsega hipoteraapias, ei ole ta teinud lapse jaoks kõike, mis oleks vajalik ning ringkonnakohtu hinnangul on C tervise osas seni olnud pühendunum vanem laste ema.
31.6.Laste isa väide, et laste ema on rikkunud vanemate ühise hooldusõiguse teostamist, valides lapsele ainuisikuliselt raviarstid, oleks asja lahendamisel asjakohane juhul, kui laste ema oleks selliselt lapse huve kahjustanud. Laste isa väidetest sellist lapse kahjustamist ei nähtu, samuti ei kinnita seda ükski tõend.
31.7.Laste isa väitel ei ole tema C-le antidepressantide ravi omavoliliselt lõpetanud, vaid seda tegi raviarst. Laste psühhiaater W 17.10.2024 vastusest kohtule nähtub, et C raviloo andmetest ja käesolevalt lapse seisundist lähtuvalt on lepitud kokku, et ravimi tarvitamises on paus kuni järgmise visiidini. Vanematel palutud lapse seisundit tähelepanelikult jälgida ning kui lapse seisund märgatavalt halveneb, siis anda sellest kohe kirjateel teada (dtl 1129–1130). Ringkonnakohus ei nõustu laste isaga, et C ravikuuri otsustas lõpetada raviarst. Laste isa 01.08.2024 kirjast laste emale nähtub, et laste isa otsustas selle kõigepealt ise lõpetada (dtl 1061–1063) ja kuna laste isa keelas lapsele ravi, siis palus laste psühhiaater W 08.11.2024 kirjas lapse ravi katkestada kuni järgmise visiidini (dtl 1535). Seega ei katkestanud laste psühhiaater ravi mitte selle tõttu, et see ravi pole põhjendatud, vaid selle tõttu, et laste isa keelas selle ravi.
32.Lisaks vaidlevad vanemad C hariduse osas hooldusõiguse lõpetamise üle. Laste isa väitel leppis 2024. a kevadel laste ema eelnevalt isaga kooskõlastamata kokku C kooli arenguvestluste ajad ning otsustas ainuisikuliselt viia C XXX kooliga tutvuma ja taotles lapsele sinna koolikoha. Laste ema väitel ei andnud laste isa kooli vahetamiseks nõusolekut ega pidanud seda vajalikuks. Seega esinesid vanemate vahel erimeelsused C hariduse küsimustes (eelkõige koolivaliku osas). Maakohus jättis ilma igasuguse põhjenduseta sellises olukorras vanematele ühise hooldusõiguse C hariduse osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas selliselt vääralt PKS § 137 lg-t 1 ja selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada.
32.1.Ringkonnakohus leiab, et ühine hooldusõigus C hariduse osas tuleb vanemate erimeelsuste tõttu lõpetada ja anda hooldusõigus selles osas üle laste emale. C õpib käesoleval hetkel XXX Erakoolis ning vanemad avaldasid 28.05.2026 ärakuulamisel mõlemad, et C
2-23-7478 vajab kooli vahetust. Ka C kinnitas 05.06.2026 ärakuulamisel, et ta tahaks minna teise kooli. Samas on varasemalt olnud vanemate vahel erimeelsused lapse kooli osas ja pole suudetud selles osas ühiselt lapse huvides vajalikke otsuseid teha. Selline olukord on ringkonnakohtu hinnangul jätkuvalt. 28.05.2026 vanemate ärakuulamiselt selgus, et vanemate nägemused lapse kooli vahetuse osas on erinevad.
32.2.Ringkonnakohus ei nõustu laste isa väitega, et laste ema otsustas ainuisikuliselt viia C XXX Erakooliga tutvuma ja taotles C-le sinna koolikohta. 21.03.2025 teatas laste ema laste isale, et C sai XXX Erakooli koha ja tahab sinna väga minna. Samas küsis laste ema laste isalt: Palun anna teada, kas toetad lapse koolivahetust? (dtl 1820). Seega nähtub sellest kirjast, et laste ema on küsinud laste isa nõusolekut. Lisaks ei saa järeldada , et laste ema oleks C-le koolikoha taotlemisel ja kooliga tutvumisel käitunud lapse huve kahjustavalt. Tegemist oli arsti soovitusel toimunud proovipäeva ja koolikoha taotlemisega (dtl 1818).
32.3.Laste isa ei ole ringkonnakohtu hinnangul C õppetöös osalemist piisavalt toetanud. Tallinna linna seisukohtadest ja vanemate ärakuulamisest selgus, et C ei ole pärast 25.06.2025 kohtumääruse alusel isa juurde elama asumist alates 2025. a septembrist koolis käinud. XXX Erakooli direktori 05.11.2025 kirja kohaselt ei ole C kooli jõudnud ega kooli õppetööd osalenud ja lisaks märgib kooli direktor järgmist: „Päris kindlasti ei ole aga ühtegi kodutööd meieni jõudnud ning C ei ole ka e-kooli kasutajaks tehtud. Samuti ei ole isa e-kooli külastanud ning emailidele vastanud.“ (dtl 2431). Tallinna linna heaoluspetsialist selgitas, et 01.12.2025 võrgustiku kohtumise käigus esitas lapse isa seisukoha, et ta ei suuda last motiveerida ega suunata kooli (dtl 2459). Ringkonnakohus leiab, et C hariduse osas on laste ema pühendunum ja tegutseb rohkem lapse huvides. Vanemate ja C ärakuulamisel selgus, et C teeb kooliülesandeid kodus, kuid ainult siis kui ta viibib ema juures. Laste esindaja märkis, et C-le on koostatud individuaalne õppeplaan, mis hõlmab I trimestri õppekava, kuid III trimestri keskpaigaks on antud õppeplaani täidetud umbes pooles mahus ning õppeplaani ülesannete täitmise ja saatmise eest on seni vastutanud ainult laste ema. Laste isa väide, et kooliülesannete tegemist isa juures on takistanud laste ema, mõjutades selles osas last, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Laste isa väidet ei kinnita ükski tõend ja laste isa teeb oma järeldused üksnes lapse käitumise pinnalt.
32.4.Käesoleval ajal on tekkinud olukord, kus C õpib ainult ema juures ja ainult ema saab teda koolitöödes aidata. Seega saab ka sellest tulenevalt laste ema paremini võtta vastu otsuseid lapse hariduse osas. Laste isale C hariduse osas hooldusõiguse andmine tähendaks sisuliselt olukorra jätkumist, kus laps koolis ei käi ning kahjustada võib saada ka lapse võimalus koolitööde tegemiseks kodus. Seetõttu on C huvides hariduse osas hooldusõiguse üle andmine laste emale.
33.Laste ema esitas menetluses korduvalt taotluseid tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2025 esialgse õiguskaitse määrus. Ringkonnakohus rahuldab laste ema taotlused. Ringkonnakohus lähtus 25.06.2025 määruse tegemisel sellest, et tol hetkel ei suutnud laste ema tagada tütre kehalist, vaimset ja hingelist heaolu, samuti pakkuda tütrele turvalist ja arendavat kasvukeskkonda ning tingimusi. C vaimne, füüsiline ja hingeline olukord oli laste ema juures elades halb ja muutus halvemaks. C vajas hoolivat ja stabiilset vanemat, kellega tal on usalduslik suhe ning suudab pakkuda talle emotsionaalset tuge ja turvatunnet, mis võimaldab lapsel saada abi mida ta vajab. Olukorras, kus lapsel oli olemas teine hooldusõiguslik vanem (laste isa), kes soovis lapsele turvatunnet pakkuda, tuli kohtul seda võimaldada. Käesoleval ajal on olukord muutunud. Tallinn linn juhtis 2026. a märtsi alguses kohtu tähelepanu sellele, et C heaolu laste isa juures ei ole lapse huvidega kooskõlas. Laps oli isa juures hoolitsemata ja polnud saanud tervishoiuteenuseid ning ei käinud koolis. Tallinn
2-23-7478 linn leidis, et tuleks kaaluda C tervise ja hariduse küsimustes otsustuspädevuse taastamist emale. Samadele probleemidele juhtis tähelepanu ka lastele määratud esindaja, kes külastas C-d laste isa juures. C avaldas 05.06.2026 ärakuulamisel soovi elada ema juures. Ehkki ringkonnakohtul pole täit veendumust, et 2025. a kevadel aset leidnud sündmused ei kordu, ei ole siiski praeguse olukorra jätkumine lapse huvides ja seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse abinõud tühistada. Esialgse õiguskaitse abinõude tühistamine on vajalik ka põhjusel, et ringkonnakohus taastab vanemate ühise hooldusõiguse C viibimiskoha suhtes ning annab hooldusõiguse C hariduse ja tervise osas üle laste emale.
34.Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu käesoleval ajal ületamatuid erimeelsusi C elu- ja viibimiskoha osas, mis tingiks selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamise. Menetlusosaliste seisukohtadest ja vanemate ärakuulamisest selgus, et C elas kuni 25.06.2025 määruse alusel lapse üle andmiseni laste isale laste ema juures. Seejärel kuni käesoleva ajani on ta elanud laste isa juures, kuid alates 2026. a jaanuarist järjest rohkem ema juures, seejuures mitu päeva järjest koos ööbimisega. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik vanemate käitumisest järeldada, et nad suudavad käesoleval ajal C elu- ja viibimiskoha osas kokkuleppeid sõlmida või aktsepteerida C soove kumma vanema juures viibida. Seega puudub C elu- ja viibimiskoha osas vajadus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste isa määruskaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata. Laste ema ei ole vanemate ühise hooldusõiguse säilitamist C suhtes vaidlustanud.
35.Laste isa vaidlustas maakohtu määruse ka vanemate ühise hooldusõiguse säilitamise Y suhtes. Laste isa palub anda ainuhooldusõigus Y viibimiskoha määramise (sh elukoht), hariduse (sh koolivalik) ja tervise küsimustes üle laste isale. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu lõppjäreldusega, et Y suhtes tuleb säilitada vanemate ühine hooldusõigus. Laste isa seisukohtadest ei nähtu, milles seisnevad erimeelsused Y elu- ja viibimiskoha määramisel ning tema terviseküsimustes. Ainuke erimeelsus, mille laste isa esile on toonud, on hariduse osas – asjaolu, et 2024. a märtsis otsustas laste ema ainuisikuliselt, millistele 1. klassi koolikatsetele Y läheb. Ringkonnakohus leiab, et see ei ole piisav vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. 11.03.2025 vastuse lisa nr 1 kohaselt on laste ema registreerinud lapse väga erinevate koolide katsetele (dtl 1707). Kooskõlastust teise vanemaga toimikust ei nähtu, kuid ei selgu ka et laste ema oleks selliselt käitunud lapse huvidega vastuolus. Lapsele võimalikult hea koolikoha leidmine vastab lapse huvidele. Riigikohus rõhutas, et vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt RKTKm 12.02.2016, 3-21-159-15, p 30). Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19). Praegusel juhul nähtub, et vanematel on Y-ga lähedane ja usalduslik suhe ning mõlemad vanemad suudavad ja tahavad tema eest hoolitseda. Seega puudub kohtul vajadus sekkuda ja vanemate ühist hooldusõigust Y suhtes lõpetada. Suhtlemise kord
36.Laste isa vaidlustas maakohtu määruse lastega suhtlemise korra määramise osas ja palub määrata Y , C ja F-iga suhtlemise kord vastavalt laste isa avaldusele. Laste ema vaidlustas maakohtu määruse suhtlemise korra osas üksnes laste üleandmise korra osas.
37.Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja
2-23-7478 asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21).
37.1.Ringkonnakohtu hinnangul tegi maakohus C osas otsustuse, mis lähtus lapse huvidest, arvestades seejuures ka vanemate õigustatud huvisid, nagu näeb ette PKS § 123 lg 1. Samuti on maakohus arvestanud PKS § 143 lg-st 1 tuleneva lapse õigusega isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning vanemate kohustuse ja õigusega suhelda lapsega isiklikult.
37.2.Maakohus määras, et C viibib isa juures üle nädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Arvestades C soovi elada rohkem ema juures ja lähtudes laste isa juures tekkinud olukorrast, kus C heaolu ei ole tagatud, on põhjendatud see, et C käib isa juures mitte rohkem kui kaks korda kuus nädalavahetustel. Seejuures arvestab ringkonnakohus ka sellega, et hariduse ja tervise osas on C hooldusõigus laste emal, mistõttu on hooldusõiguse teostamiseks vajalik lapsega suurem kokkupuude ja lähedus. Lisaks on praeguseks kujunenud olukord, kus C teeb koolitöid üksnes ema juures. Seega seaks C suuremas mahus viibimine isa juures ohtu lapse koolikohustuse täitmise.
38.Ringkonnakohus ei nõustu laste isaga, et poegade (Y ja F-i ) suhtlemine isaga on jäetud põhjendamatult minimaalseks. Maakohus kuulas ära F-i , kes rääkis kohtule, et käib kord kahe nädala jooksul isa juures ning selline elukorraldus talle sobib. F avaldas soovi, et tahaks suvel isa juures Hiiumaal rohkem olla. Muus osas arvas ta, et senine suhtluskord võiks jätkuda (dtl 854–857). Maakohus kuulas ära ka Y , kelle sõnul meeldib talle rohkem elada ema juures ning arvas, et praegune elukorraldus on kõige parem ning isa juures rohkem olla ei tahaks (dtl 1192–1195). Maakohus leidis, et põhjendatud on jätkata suhtluskorraga, mille kohus on määranud menetluse ajaks ajutiselt – selline suhtluskord on senini toiminud ning laste hinnangul neile ka sobinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Olukorras, kus senine suhtluskord on toiminud ja see lastele sobib, ei ole alust selle muutmiseks üksnes sellest tulenevalt, et laste isa soovib lastega rohkem koos olla. Laste isa ei ole esile toonud, et senise suhtluskorra jätkumine ei ole laste huvides. Praegusel juhul saab laste isa poegadega suvel rohkem koos olla ja seda on pojad ka ise soovinud. Ringkonnakohus selgitab, et suhtluskorra kindlaksmääramisel võtab kohus lapse arvamust arvesse ühe asjaoluna lapse huvide väljaselgitamisel (RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 14). Eeltoodu tähendab, et lapse arvamus ei ole selleks ainsaks ega ka primaarseks asjaoluks, millest tema suhtes tehtava otsustuse puhul lähtuda tuleb. Ringkonnakohus leiab siiski, et käesoleval ajal ei ole laste survestamine suhtlemiseks isaga nende huvides. Lapsi ei saa kohustada vastu nende tahtmist isaga suhtlema. Pealegi on vanem poeg F sellises vanuses, et ta korraldab juba kohtumised isaga vastavalt enda soovidele ja võimalustele.
39.Ringkonnakohtu hinnangul vajab maakohtu määrus muutmist aga osas, millega maakohus määras, et paarisaastatel veedavad lapsed 24. detsembri emaga ja 25. detsembri isaga, paaritutel aastatel 24. detsembri isaga ja 25. detsembri emaga. Laste isa väitel puudub vaidlus, et jõule on kogu laste elu jooksul tähistatud nii, et 24.12 on lapsed emapoolsel jõulupeol ja 25.12 isa juures. Laste isa märkis, et mõlema vanema soov maakohtu menetluses oli, et selline kord jääb kehtima. Maakohus tegi aga 25.03.2025 määrusega üllatusliku otsustuse ning määras ilma menetlusosalistega arutamata, et paaritutel aastatel toimuvad jõulupeod vastupidi, s.o 24.12 isa juures ja 25.12 ema juures. Laste huvides ei ole kohtu vea tõttu jätta nad ilma traditsioonilisest ja neile alati olulisest ja meeldivast jõulupeost. Laste emal ei ole vastuväiteid sellele, et lapsed veedavad 24.12.2025 emaga ja 25.12.2025 isaga. Erinevalt laste isa taotlusest peaks see hõlmama kõiki lapsi. Puudub mõistlik põhjus, miks peaks tütar ilma
2-23-7478 jääma jõulupeost ema, vendade ja sugulastega. Ühtlasi oleks mõistlik sedastada, et lapsed antakse üle sama päeva hommikul kell 11.00, mitte laste isa taotletud kell 13.00. Selliselt oli laste üleandmine määratud ka 22.01.2024 esialgse õiguskaitse määruse p-de 1.3 ja 1.6 kohaselt. Pealegi algavad laste isa suguvõsa peod lõunast ning selline kellaaeg tagaks, et lapsed jõuavad kohale peo alguseks. Laste isa teatas 15.12.2025, et ta nõustub laste ema ettepanekuga, et lapsed antakse üle sama päeva hommikul kell 11.00, mitte laste isa taotletud kell 13.00. Muudatuste terviklik sõnastus võiks laste isa hinnangul olla järgmine: „24.12 veedavad lapsed emaga ja 25.12 isaga. Lapsed antakse üle sama päeva hommikul kell 11.00 ja järgmise päeva hommikul kell 11.00, välja arvatud 26.12 kui lapsed antakse üle 13.00“. Ringkonnakohus määrab eeltoodust tulenevalt, et 24.12 veedavad lapsed emaga ja 25.12 isaga. Lapsed antakse üle sama päeva hommikul kell 11.00 ja järgmise päeva hommikul kell 11.00, välja arvatud 26.12 kui lapsed antakse üle kell 13.00.
40.Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada maakohtu määrust laste sünnipäevade tähistamise koha osas. Praegusel juhul ei ole maakohus seda reguleerinud, mistõttu võib tekkida olukord, kus tulenevalt üldisest suhtlemise korraldusest ei saa laste isa laste sünnipäevi koos lastega tähistada. Laste isa palub määrata suhtluskord selles osas järgmiselt: lapsed veedavad oma sünnipäeva paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Sünnipäeva veetmiseks antakse lapsed üle sellele vanemale, kellega lapsed sünnipäeva veedavad, sünnipäevale eelneval päeval kell 18.00 ning viiakse tagasi selle vanema juurde, kellega lapsed peaksid suhtluskorra graafiku kohaselt olema, sünnipäevale järgneval päeval kell
11.00.Kui sünnipäevale järgnev päev langeb kooli- ja lasteaiapäevale, viib vanem lapsed kooli- või lasteaeda. Laste sünnipäevi korraldab see vanem, kelle juures lapsed vastaval aastal oma sünnipäeva tähistavad. Ringkonnakohtu hinnangul on laste isa taotlus põhjendatud. Laste ema ei ole esile toonud, et selline korraldus oleks laste huvide vastane.
41.Kuna tõenditest nähtuvalt ei käi Y enam lasteaias (dtl 2312), siis pole vaja suhtluskorras märkida erisust tema üleandmise korralduse kohta.
42.Muus suhtlemise korra osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata, kuna see on põhjendatud ja vastab laste huvidele ning vanemate õigustele. Ringkonnakohus ei nõustu laste emaga, et suhtlemise korda on vajalik täiendada selliselt, et laste üle andmine toimuks vanemate kontakti vabalt. Laste ema põhjendas seda sellega, et laste isa on käinud laste ema kinnistul nii kohtumenetluse eelselt kui ka kohtumenetluse ajal laste ema tahte vastaselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole laste ema taotlus põhjendatud. Konfliktid, millele laste ema viitab, leidsid aset kohtumenetluse eelselt. Kohtumenetluse ajast on laste emal esile tuua üksnes üks juhtum, kui laste isa käis laste ema kinnistul ajal, mil laste ema ei olnud kodus. Seega ei ole enam esinenud olukordi, kus laste üleandmise ajal oleks laste vanemate vahel olnud konflikte. Laste ema poolt viidatud olukorra lahendamiseks ja laste isa keelamiseks viibida laste ema kinnistul, ei ole laste ema taotlus asjakohane. Sellise olukorra lahendamiseks on olemas muud seaduslikud meetmed. Menetluskulude jaotus
43.Kuigi ringkonnakohus muudab maakohtu määrust, ei too see kaasa menetluskulude teistsugust jaotust. Seega jäävad maakohtu menetluskulud endiselt menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, samuti ekspertiisikulud, mis jäävad riigi kanda.
44.Ringkonnakohus jätab määruskaebemenetluse osas TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi
2-23-7478 kanda. Vanemate menetluskulud jäävad tulenevalt määruskaebuste osalisest rahuldamisest nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.