Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu 3000 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4142,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048), epost: XXX Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristjan Tuul, e-post: XXX Kostja: Air Baltic Corporation AS (Läti registrikood 40003245752), e-post: XXX, XXX, XXV Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kai Villemson, e-post: XXX Menetlusliik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi.
Mõista kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja Flagito OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 3000 eurot.
Mõista kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja Flagito OÜ kasuks välja viivis arvestatuna põhinõudelt alates 11.02.2023 kuni 19.06.2026 summas 1134,73 eurot.
Mõista kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja Flagito OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid koos kõigi kõrvalnõuetega mitte rohkem kui 3000 eurot.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Mõista kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja Flagito OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 784 eurot.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Reisijatel Ma.R, Ve.R, Lu.R, La.R ja Le.R (edaspidi ühiselt „reisijad“) oli Air France kinnitatud broneering 16.07.2022 lendudele Nashville – Atlanta (lend XXX), Atlanta – Amsterdam (XXX) ja Amsterdam – Tallinn (XXX). Lend XXX Atlantast Amsterdami, mida opereeris Delta Airlines, tühistati tehnilise rikke tõttu. Asenduslennud toimusid 21.22.07.2022. Lendu XXX opereeris Air Baltic Corporation AS (kostja), kuid asenduslendusid kostja ei opereerinud.
2.Ajavahemikus 27.01.2023 kuni 09.02.2023 loovutasid reisijad oma nõuded Flagito OÜ-le (hageja). 10.02.2023 esitas hageja seoses lennu XXX tühistamisega kostjale hüvitise nõude kogusummas 3000 eurot, s.o 600 eurot reisija kohta. Kostja keeldus hüvitise tasumisest.
3.Hageja väitel saab käesolevas hagimenetluses, tulenevalt Euroopa Kohtu otsusest asjas C-367/20, käsitleda kostjat Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 (edaspidi „määrus“) artikkel 2 p b) tähenduses „tegutseva lennuettevõtjana“, mis loob aluse kostjalt lennu tühistamise eest hüvitise nõudmiseks. Hageja viitab muuhulgas Euroopa Kohtu otsuse nr C-367/20 p-dele 28 ja 29, mille kohaselt tuleb ühe või mitme ümberistumisega lende, mille
2 (7)
kohta on tehtud ühtne broneering, käsitleda ühe tervikuna, mis tähendab, et niisuguste lendude puhul ei saa teise lennu teostanud tegutsev lennuettevõtja vabandada end välja sellega, et teine lennuettevõtja teostas eelmist lendu halvasti.
4.Hageja palub hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 3000 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt 3000 eurot sissenõutavaks muutunud viivis summas 573,13 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.09.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt protsendina põhisummalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 200 eurot edasiselt mõista kostjalt samuti sissenõudmiskulud summas 200 eurot; jätta menetluskulud kostja kanda ja rakendada nende väljamõistmisel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hageja on Euroopa Kohtu otsuses nr C-367/20 sisalduvaid õigusreegleid määruse tõlgendamiseks valesti mõistnud ning hüvitist on kohustatud tasuma üksnes lennuettevõtja, kes on reisijaga lepingu sõlminud ja kes tegelikult teostab või kavatseb teostada vastavat lendu. Kuivõrd tühistatud lendu kostja ei opereerinud, puudub õiguslik alus temalt hüvitise tasumist nõuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise summas 3000 eurot. Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on määrus, mille art 2 p l) ja art 5 lg 1 p c) kohaselt, kui lend tühistatakse, on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist. Määruse art 7 lg 1 p c) annab ühe reisija kohta õiguse hüvitisele kuni 600 euro ulatuses.
8.Pooled ei vaidle seejuures järgmiste asjaolude üle: •
Reisijad tegid Air France süsteemi kaudu broneeringud järgmistele lendudele: Nashville – Atlanta (lend XXX), Atlanta – Amsterdam (XXX) ja Amsterdam – Tallinn
(XXX);
•
Lend XXX Atlantast Amsterdami, mida opereeris Delta Airlines, tühistati;
•
Lendu XXX Amsterdamist Tallinnasse opereeris kostja, mis toimus planeeritud ajal;
•
Reisijad lendasid neile pakutud asenduslendudega marsruudil Atlanta – Frankfurt (XXX) ja Frankfurt – Tallinn (XXX);
•
Reisijad loovutasid 27.01.2023 oma nõude kehtivalt hagejale;
•
Hageja esitas kostjale 10.02.2023 määruse alusel hüvitise nõude kogusummas 3000 eurot, mille tasumisest kostja keeldus.
9.Pooltevaheline vaidlus seisneb kostja määratletavuses „tegutseva lennuettevõtjana“, kellelt hagejal oleks õigus nõuda hüvitise tasumist lennu tühistamise tõttu. 3 (7)
10.Määruse art 2 p b) kohaselt tuleb tegutsevaks lennuettevõtjaks lugeda lennuettevõtjat, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Art 3 lg 5 teises lauses on täpsustatud, et kui tegutsev lennuettevõtja, kes ei ole sõlminud reisijaga lepingut, täidab käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, käsitletakse seda ettevõtjat tegutsevana selle isiku nimel, kes on kõnealuse reisijaga lepingu sõlminud.
11.Kuivõrd pooled tuginevad oma seisukohtades olulisel määral Euroopa Kohtu lahenditele, vastab kohus esmalt, et ei nõustu kostja väitega Euroopa Kohtu praktika kitsalt tõlgendamise kohta. Euroopa Kohtu praktika ja suunised on liikmesriigi kohtutele Euroopa Liidu õigusnormide tõlgendamisel siduvad, seejuures ei ole võimalik kohtupraktikat õigusnormist isoleeritult tõlgendada.
12.Kohus juhib tähelepanu, et käesoleva vaidluse puhul on tegemist lennureisijate õigusi puudutava vaidlusega ning lennureisijatele õigusi andvaid õigusnorme, sh määrust, tuleb tõlgendada laialt (Euroopa Kohtu liidetud otsus asjades nr C-402/07 ja C-432/07, punkt 45). Määruse põhjenduspunkti 1 kohaselt on õhutranspordi valdkonnas ühenduse võetava meetme eesmärk muu hulgas reisijate kaitstuse kõrge taseme tagamine. Reisijate kaitstuse kõrge taseme eesmärki on rõhutanud otsuse nr C-367/20 p-s 31 ka Euroopa Kohus. Seega tuleb Määruse sätteid tõlgendades arvestada, et need on mõeldud kaitsma eelkõige nõrgemat poolt, s.o reisijat.
13.Kostja väitel puudus tema ja Air France vahel, kelle juures lennud broneeriti, koodijagamise kokkulepe ning seega puudub igasugune võimalus kostjalt hüvitist nõuda. Kohtu hinnangul on kostja väited koodijagamise kokkuleppe puudumise osas paljasõnalised, kuivõrd kostja ei ole toonud kohtu ette selgitusi võimalikust alternatiivsest kokkuleppe vormist, mille alusel lende teostati. Hageja on veenvalt põhistanud koodijagamise toimimise põhimõtteid lennunduses, mille kohaselt on tegemist koostöölepinguga, kus üks lennufirma käitab lendu ning teine tegeleb turustamise ja piletite väljastamisega sarnaselt olukorrale, kus ta käitaks lendu ise. Kohus lisab siiski, et reisijate kaitstuse kõrge taseme tagamise eesmärgiga ei saa pidada kooskõlas olevaks kostja poolt viidatud määruse tõlgendust, mille kohaselt lasuks reisijatel koodijagamise kokkuleppe olemasolu tõendamise koormus.
14.Sellegipoolest, isegi kui leida, et kostja ja Air France vahel puudus koodijagamise kokkulepe, ei saa siiski nõustuda käsitlusega, mille kohaselt tuleneb Euroopa Kohtu otsuse nr C-367/20 p-st 33, et reisija saab nõuda liidusiseselt lennuettevõtjalt hüvitist vaid juhul, kui tegemist on koodijagamise kokkuleppe alusel teostatud lennuga. Euroopa Kohtu otsuses nr C367/20 kirjeldati vaidluse faktiliste asjaolude osas lende teostanud lennuettevõtjate omavahelisi lepingulisi suhteid, kuid ei seatud hüvitise nõudmise õiguse olemasolu sõltuvusse lepingulise suhte olemasolust ega selle suhte täpsematest asjaoludest. Ehk asjaolu, et Euroopa Kohtu otsuse nr C-367/20 tegemise faktilised asjaolud seondusid konkreetselt koodijagamise kokkuleppega, ei piira määruse laia tõlgendamise kohustust silmas pidades õigusreegli kohalduvust teistes lennureisija õiguseid puudutavates asjades.
15.Kohus lisab, et reisijal ei ole üldjuhul mingit mõjuvõimu selle üle, kuidas jätkulendudega reisi lennuettevõtjad omavahelisi suhteid korraldavad. Küll aga saavad lennuettevõtjad 4 (7)
otsustada, milliste teiste lennuettevõtjatega nad ühiselt pileteid müüa lubavad ja korraldada oma õigussuhteid teiste lennuettevõtjatega sellega seotud riskide maandamiseks. Näiteks on Euroopa Komisjon selgitanud, et määruse art 3 lg 5 kohaselt vastutab määrusest tulenevate kohustuste eest alati lendu teostav lennuettevõtja, mitte mõni muu lennuettevõtja, kes näiteks on müünud pileti (Euroopa Komisjoni teadaanne 2016/C 214/04, p 2.2.3).
16.Kohus toonitab, et käesolevas asjas ei ole kostja tuginenud erakorraliste asjaolude esinemise väitele määruse art 5 lg 3 tähenduses, mis välistaks tegutseva lennuettevõtja vastutuse ja annaks õiguse keelduda hüvitise tasumisest.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks määruse art 5 lg 1 p c) ja art 7 lg 1 p c) alusel välja mõista hüvitis kogusummas 3000 eurot.
18.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka hagiavalduse esitamise seisuga (s.o 24.09.2024) sissenõutavaks muutunud viivise 575,13 eurot, edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra arvestades, ning edasiulatuva viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni protsendina põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
19.VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Kostja ei ole ühegi reisija osas nõudekirjade saamisele vastu vaielnud. Kostja on nõudekirjadele äraütlevalt vastanud. Kokkuvõtvalt loeb kohus põhjendatuks hageja poolt esitatud sissenõutavaks muutunud viivise nõude ja vastava arvestuse.
20.TsMS § 367 teise lause kohaselt võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Sissenõutavaks mitte muutunud viivist saab arvestada hagi esitamisele järgnevast päevast alates kuni kohtuotsuse tegemise päevani (kaasaarvatud). Kohtu arvutuste kohaselt on perioodi 25.09.2024 – 19.06.2026 kohta põhivõlgnevuselt arvestatava viivise suuruseks 559,60 eurot, lähtudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 559,60+ 575,13 = 1134,73 eurot.
21.TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivist nõuda protsendina põhinõudeks kuni põhinõude täitmiseni. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.06.2026 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
22.Hageja on esitanud kostja vastu sissenõudmiskulude nõude summas 200 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Võttes arvesse, et kohus on käesolevas asjas rahuldanud hageja viivisenõude, on hageja kooskõlas VÕS § 1131 lõikega 1 õigustatud saama sissenõudmiskulude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista iga reisijaga seotud sissenõudmiskulude hüvitis kokku summas 200 eurot (5 reisijat x 40 eurot).
5 (7)
23.Lähtudes ülaltoodust tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3000 eurot, sissenõudmiskulud 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 575,13 eurot, hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni arvestatav viivis kindla summana 559,60 eurot ning edasiulatuv viivis protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
24.Hagihind on 4142,36 eurot.
Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamiselt tasutud riigilõivu summas 490 eurot ja õigusabikulud summas 294 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
27.Kohus veendus, et hageja on tasunud riigilõivu summas 490 eurot ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
28.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
29.Hagejat esindas tsiviilasja menetluses vandeadvokaat Kristjan Tuul, kes osutas hagejale õigusteenust tunnihinnaga 168 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kohtu hinnangul ei ületa vandeadvokaadist esindaja tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja hagejale õigusteenust kokku 1,75 tundi. Kohtu hinnangul ei saa hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu pidada vaidluse all olevaid asjaolusid arvestades ülemääraseks. Sealjuures ei saa kulunud aega pidada kohtuvaidluse sisu ja keerukust arvestades põhjendamatuks ka olukorras, kus hageja puhul on tegemist ettevõttega, kelle peamiseks majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Ka ei nähtu kohtule menetluskulude nimekirjas toiminguid, mida tuleks pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Hageja on kohtule kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane. Lähtudes hageja esindaja tunnitasu suurusest on hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusteenusele kokku seega 294 eurot, sh käibemaks.
30.Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud kohtu poolt põhjendatuks peetavaid menetluskulusid summas 784 eurot (490 + 294). Kohus mõistab need kostjalt välja.
31.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 6 (7)
TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Merit Helm kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.