nr 2-25-21038 Aktiva Finance Group OÜ hagi B.N-i vastu 01.06.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89016464538 põhivõlgnevuse 7137 euro, intressi 351,57 euro, lepingutasu 15 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 991,89 euro ning alates 06.12.2025 kuni põhinõude 7137 euro täitmiseni jooksva viivise lepingujärgses määras 12,50% aastas väljamõistmiseks hagimenetlus 9387,59 eurot Kadi Karting Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: XXX)
Hageja lepinguline esindaja
jurist Sigrid Rahkema
Kostja
B.N (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista B.N-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja ümber arvestatud põhivõlg 7137 eurot, intress 113,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1327,87 eurot ja alates 25.07.2026 kuni põhivõla tasumiseni jooksev viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta resolutsiooni p-s 2 nimetatud summat ületavas osas hagi rahuldamata.
4.Jätta menetluskuludest 90% kostja kanda ja 10% hageja kanda.
Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista B.N-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 873 eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lgs 1 sätestatud määras.
7.Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv 560 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi B.N-i vastu (dtl 3–11). Hageja palub kostjalt välja mõista AS Inbank Finance ja kostja vahel 01.06.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89016464538 (dtl 14–24) tulenev põhivõlgnevus 7137 eurot, intress 351,57 eurot, lepingutasu 15 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 991,89 eurot (dtl 42). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista alates 06.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni viivist lepingujärgses määras 12,5% aastas ning menetluskulud.
2.Tarbijakrediidilepingu nr L89016464538 kohaselt soetas kostja kauba maksumusega 7536 eurot. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 23,31% aastas ja intressimäär 12,5% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel võeti arvesse krediidisumma, intressimäär, osamaksete arv 60 ning lepingutasu 15 eurot. Hageja märgib, et kostja kohustus täitma lepingust tulenevaid maksekohustusi vastavalt maksegraafikule, kuid jättis tasumata 14.07.2024, 14.08.2024, 14.09.2024 ja 14.10.2024 osamaksed. Seetõttu saatis AS Inbank Finance 04.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 25). Kuna kostja kohustust ei täitnud, ütles AS Inbank Finance lepingu 25.10.2024 üles (dtl 26).
3.Hageja selgitab, et AS Inbank Finance loovutas 31.10.2024 kostja vastu oleva nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid ja kostjale saadeti selle kohta teatis (dtl 27). Hageja leiab, et nõude loovutamine on kostja suhtes kehtiv.
4.Hageja märgib, et krediidiandja järgis enne lepingu sõlmimist vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluse, krediidianalüüsi, pensioniregistri andmete ja maksehäireregistri päringute alusel (dtl 28–39). Hageja hinnangul puudusid lepingu sõlmimise ajal kostjal kehtivad maksehäired ning kogutud andmete põhjal oli kostja krediidivõimeline.
5.Hageja toob esile, et kostja viimase kuue kuu keskmine sissetulek oli 2305,28 eurot, muud igakuised finantskohustused ligikaudu 250 eurot ning lepinguga lisandunud kuumakse 197,89 eurot.
Hageja hinnangul jäi kostjale pärast lepingu sõlmimist igakuiselt kasutada 1857,39 eurot ehk ligikaudu 81% tema sissetulekust, mistõttu oli põhjendatud lugeda kostja krediidivõimeliseks.
6.Hageja selgitab, et krediidivõimelisuse hindamisel koguti ja kontrolliti kostja majandusliku seisundi kohta vajalikud andmed ja hinnati neid kooskõlas VÕS § 4034 ning krediidiandjate ja vahendajate seaduse nõuetega. Hageja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud ning juhul, kui kostja esitas krediidiandjale ebaõigeid andmeid, vastutab nende õigsuse eest kostja. Nõude ulatuse osas selgitab hageja, et pärast kauba osalist tagastamist 299 eurot koostati uus maksegraafik, mille kohaselt vähenes kostja kohustus 7237,00 euroni (dtl 40-42). Kostja ei teinud makseid esialgsele võlausaldajale ja pärast nõude loovutamist tasus hagejale 150 eurot, millest 50 eurot arvestati sissenõudmiskulude katteks ja 100 eurot põhivõla katteks. Seetõttu kujunes põhivõlgnevuseks 7137 eurot.
7.Hageja esitas 17.12.2026 ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks jõudma järelduseni, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja leiab, et isegi juhul, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise, tuleb kostjalt välja mõista põhivõla jääk 7137 eurot, seadusjärgne intress 113,63 eurot, lepingujärgne viivis 12,5% aastas (hagi esitamise seisuga 991,89 eurot) ja edaspidine viivis. Hageja rõhutab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei muuda kogu lepingut tühiseks, vaid võib kaasa tuua üksnes intressikokkuleppe osalise tühisuse, mistõttu viivisekokkulepe jääb kehtima. Juhul kui kohus leiab siiski, et ka lepingujärgne viivisekokkulepe on tühine, palub hageja alternatiivselt mõista välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
8.Kostjale on hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte toimetatud kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel 15.12.2026. Kostja ei ole kohtule vastust tähtaegselt (29.12.2025) esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
10.Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
11.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hagi rahuldada peamistes nõuetes tagaseljaotsusega, kuid ülejäänud osas võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-2113098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu otsus nr C-679/18, p-d 20–23).
12.Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud on kvalifitseeritavad VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepingutena. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on leping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue. Eeltoodud sätetest tulenevalt ei pea tarbijakrediidileping olema sõlmitud kirjalikult, st olema mõlema poole poolt allkirjastatud. Tarbijakrediidileping võib olla sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus tuvastab, et kostja on krediidiandjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu allkirjastanud 01.06.2024 ja seega väljendanud selgelt oma tahet lepingust tulenevate kohustuste võtmiseks.
13.VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
14.Kohtupraktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt vajalik nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr 2-20-106661, p 55). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on rõhutatud, et kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks.
15.Hageja on hagis väitnud, et on enne lepingute sõlmimist hinnanud kostja krediidivõimelisust. Samas ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, mis võimaldaksid kontrollida, kuidas ja milliste andmete alusel jõuti järelduseni kostja krediidivõimekuses. Eelkõige ei ole esitatud kostja pangakonto väljavõtteid ega muid objektiivseid andmeid kostja sissetulekute ja tegelike kulutuste kohta. Seega piirdub hageja esitatud käsitlus sisuliselt üksnes arvutusliku järeldusega, mille aluseks olevad lähteandmed ei ole kohtule kontrollitavad. Ainuüksi hageja väitest, et krediidivõimelisust hinnati, ei piisa, kuna VÕS § 4034 lg 13 kohaselt peab krediidiandja ka tõendama, et ta on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Tõendite puudumisel ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks kostja krediidivõimelisust hinnanud nõuetekohase hoolsusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, mistõttu ei saa kostja krediidivõimelisuse hindamist pidada piisavalt põhjendatuks.
16.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
17.VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-2113098, p 24 II lõik).
18.Hageja esitas VÕS § 4034 lg 7 alusel kohtunõude täitmiseks alternatiivselt nõude ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt arvestas hageja kostja kasuks kostja tagasimakstud 299 eurot ning pärast lepingu ülesütlemist tehtud 100 euro suuruse makse põhivõla katteks, mistõttu jäi põhinõudeks 7137 eurot. Lisaks vähendas hageja oma nõuet intressi osas ning nõuab VÕS § 94 lg 1 alusel ajavahemiku 14.07.2024–14.10.2024 eest intressi 113,63 eurot ja lepingujärgset viivist määras 12,5% aastas, mis hagi esitamise seisuga oli 991,89 eurot, samuti edaspidi sissenõutavaks muutuvat viivist. Hageja leidis, et ka ümberarvestuse korral oli leping kehtivalt üles öeldud, kuna kostja oli ülesütlemise ajaks viivituses kolme järjestikuse osamakse tasumisega.
19.Kohus nõustub hagejaga, et pärast tagastamist ei teinud kostja enam ühtegi lepingujärgset makset ning lepingu ülesütlemise seisuga 25.10.2024 oli kostja viivituses kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Seetõttu oli lepingu ülesütlemine kehtiv ja lepingust tulenev nõue muutus tervikuna sissenõutavaks.
20.Kuivõrd kohus leidis, et krediidiandja rikkus tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb hageja nõue rahuldada VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt esitatud alternatiivse ümberarvestuse alusel. Kohus leiab, et hageja esitatud ümberarvestus on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 7137 eurot ja VÕS § 94 lg 1 alusel arvestatud intressi 113,63 eurot.
21.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vaatamata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele on hagejal õigus nõuda viivist lepingus kokkulepitud määras 12,5% aastas. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb lähtuda VÕS § 4034 lg-st 7 koostoimes VÕS § 415 lg-ga 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei saa lepingujärgne viivisemäär jääda kehtima suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud viivisemäär. Seetõttu tuleb võlasuhtele kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgset viivisemäära (TlnRnKo 28.02.2025, 2-23-147731, p 40). Sellest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise ajavahemiku 26.10.2024–24.07.2026 eest 1327,87 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee) ning alates kohtuotsuse järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni jooksev viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
22.Kohus jätab eeltoodud summasid ületavas osas haginõuded rahuldamata.
23.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 90% ulatuses (8464,87 : 9387,59 x 100), jäävad sellises ulatuses menetluskulud kostja kanda ja 10% ulatuses hageja enda kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv (770 eurot), kulutused õigusabile (338 eurot). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 200 eurot (km-ta). Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021 määruses nr 2-19-110078 (p 19) märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu ja keerukust arvestades pidada 100 eurot (km-ta) ja õigusabikulud on mõistlikud 2 tunni ulatuses.
24.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 873 eurot (970 × 90%). Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/
Kadi Karting kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.