ASTARTA INTERNATIONAL 2003 D.O.O hagi Nord Company OÜ vastu võlgnevuse nõudes või alternatiivselt Hitachi EX 1200-5D ekskavaatori üleandmise nõudes
Hagihind
120 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ASTARTA INTERNATIONAL 2003 D.O.O (Serbia registrikood 21810827, asukoht Ul. Radnicka 37a,11132 Cukarica-Belgrade, Belgrad, Serbia) Hageja lepinguline esindaja: Anastassia Rumjantseva (epost: XXX) Kostja: Nord Company OÜ (registrikood 12207226, asukoht Tööstuse tn 14, Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt Nord Company OÜ hageja ASTARTA INTERNATIONAL 2003 D.O.O kasuks välja võlgnevus 120 000 eurot.
3.Jätta rahuldamata ASTARTA INTERNATIONAL 2003 D.O.O alternatiivne nõue Hitachi EX 1200-5D ekskavaatori üleandmiseks.
6.Mõista kostjalt Nord Company OÜ hageja ASTARTA INTERNATIONAL 2003 D.O.O kasuks välja tsiviilasja menetluskulud (sh lepingulise esindaja kulu, riigilõiv, tõlkekulud) kokku 7 300 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Harju Maakohtu menetluses on ASTARTA INTERNATIONAL 2003 D.O.O hagi Nord Company OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi 06.11.2024 menetlusse. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.06.2023 müügilepingu, mille kohaselt hageja (ostja) ostis kostjalt Hitachi EX 1200-5D ekskavaatori, toodetud 2006 aastal, tunnusnumber XXX. (Tarne ulatus: põhimasin, poom (8 m pikk), vars (4 m pikk), kopa mõõtmed: 2,55 cm x 280 cm x 250 cm, kaks poomisilindrit ning tasus kostjale
ekskavaatori eest 120 000 eurot. Müügilepingu punkti 5 kohaselt ekskavaator tarnitakse ja võetakse üle Amsterdamis, Hollandis hiljemalt 06. juulil 2023 aastal, kuid kostja on lepingut oluliselt rikkunud ning tänase päeva seisuga ei ole Hitachi EX 1200-5D ekskavaatori hagejale tarninud ja üleandnud. Vaatamata hagejapoolsele nõudekirjale, ei ole kohustusi täidetud. Harju Maakohtu 21.04.2026 määrusega võeti menetlusse hageja alternatiivnõue kostja kohustamiseks anda Astarta International 2003 D.O.O. ́le üle Hitachi EX 1200-5D ekskavaator.
3.Kohtukutse 16.06.2026 istungile on kostja lepingulisele esindajale vandeadvokaat Yulia Zaitsevale kätte toimetatud AET-i kaudu 28.04.2026. Kostja lepinguline esindaja on kohtule 30.04.2026 teada andnud, et kostja lepingulisel esindajal puudub esindusõigus kostja suhtes kuivõrd kliendileping on lõpetatud advokaadibüroo poolt. Kostja ei ilmunud istungile. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 5 alusel 26.06.2026 ning vastuväited tuli esitada hiljemalt 25.06.2026.
4.Kuna kostja ei ilmunud istungile teeb kohus TsMS § 410 alusel ja hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Kohtu hinnangul on hageja esmane nõue hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohus jätab alternatiivse nõude rahuldamata. TsMS § 442 lg 8 viienda lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Menetluskulud
5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
6.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
7.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
8.Hageja 16.06.2026 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskuluna lepingulise esindaja kulusid 6930 eurot, riigilõivu 1680 eurot, suulise tõlke kulusid 250 eurot ning tõlketeenused 450 eurot. Hageja menetluskulud on kokku 9310 eurot. Hagejale on õigusabi osundatud tunnihinnaga 150 eurot ja alatest 01.01.2026 180 eurot. Esindaja poolt tehtud toimingud on järgnevad (kuigi tabelisse on märgitud ajakulu kokku 39 tundi, on kohtu arvutuste kohaselt ajakulu 42 tundi): Materjalidega tutvumine, kliendiga arutamine, hagiavalduse 4,5 koostamine ja lisadega komplekteerimine, kohtule esitamine 25.11.2024 kostja vastusega tutvumine ja kliendiga arutamine
17.12.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine
15.04.2025 kohtumäärusega tutvumine ja kliendiga arutamine
23.05.2025 määruskaebusega tutvumine ja seisukoha koostamine ja esitamine 23.06.2025 Kostja vastusega tutvumine 21.10.2025.a. seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 09.01.2026 seisukohaga tutvumine
27.01.2026 kohtuistungiks ettevalimistus ja esindamine 09.03.2026 kostja poolt esitatud lisatõenditega tutvumine 09.03.2026 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 26.03.2026 sisukoha koostamine ja kohtule esitamine Kohtuistungiks ettevalmistus ja istungil osalemine Menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine
KOKKU
2,5
tundi Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud.
6930,5 euro
9.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on kandnud menetluskuluna riigilõivu 2100 eurot (mitte 1680 eurot nagu hageja on menetluskulude nimekirjas välja toonud). Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 150 000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 2 100 eurot. Tasutud riigilõiv 2 100 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
10.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas asja läbivaatamise kulud (tõlkekulud). Tõlkekulud on olnud vältimatult vajalikud kuivõrd kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles (TsMS § 32 lg 1) ning hagi aluseks olevad lisad on võõrkeelsed. Põhjendatud on ka suulise tõlke kulud kuivõrd 27.01.2026 kohtuistungi protokollist nähtub, et istungil on osalenud vandetõlk. Suulise tõlke kulud 250 eurot ning tõlketeenused 450 eurot on põhjendatud menetluskulud.
11.Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 6930,50 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 150-180 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et esindaja põhjendatud tunnitasu suurus on 150 eurot. Tavapäraselt on keskmine juristi põhjendatud tunnitasu suurus 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist keskmisest keerukama õigusvaidlusega (mh rahvusvahelise õiguse kohaldamise küsimus), mistõttu tunnitasu 150 eurot on põhjendatud. Küll aga on kohtu hinnangul tunnitasu 180 eurot ülepaisutatud kuivõrd hageja lepinguliseks esindajaks ei ole vandeadvokaat. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
12.Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest, ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Seega
kohus annab hinnangu nende toimingute osas, mis ei ole kohtu arvates põhjendatud või millele vastaspool on esitanud vastuväite.
13.Kohus leiab hageja menetluskulude nimekirja osas alljärgnevat:
13.1.Kohtu hinnangul on materjalidega tutvumise, kliendiga arutamise, hagiavalduse koostamise ja lisadega komplekteerimise, kohtule esitamise põhjendatud ajakuluks 3,5 tundi kuivõrd esitatud hagiavaldus ei ole mahukas (sh arvestades esitatud lisasid) ega oma sisu poolest keeruline. Hagiavalduse sisu on ca kolm lehekülge. Kohus vähendab toimingu ajakulu ühe tunni võrra.
13.2.Kohtu hinnangul tuleb määruskaebusega tutvumise ja seisukoha koostamise ja esitamise põhjendatud ajakuluks pidada 1,5 tundi kuivõrd esitatud määruskaebus ning vastus sellele ei ole mahukad ega õiguslikult keerulised (eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise küsimus). Kohus vähendab seega toimingu ajakulu ühe tunni võrra.
13.3.Hagejal on kulunud kostja 23.06.2025 vastusega tutvumiseks ning sellele seisukoha esitamiseks kokku 10 tundi. Kohus leiab, et toimingute ajakulu on ilmselgelt ülepaisutatud, mistõttu tuleb põhjendatud ajakuluks pidada 5 tundi, vähendades seega toimingute ajakulu poole võrra. Esitatud vastus ning hageja seisukoht ei ole mahukad (kostja vastuse sisu ca 5 lk pikk, esitatud tõendid ei ole tavapärasest mahukamad ning hageja seisukoha pikkus ca 3 lk, kahe lisaga – arve ja maksekorraldus). Samuti ei ole esitatud menetlusdokumentide sisu niivõrd keerukas, kuid kohus arvestab mh ka seda, et kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestamise nõude.
13.4.Hagejal on kulunud 27.01.2026 kohtuistungi ettevalmistuseks ja esindamiseks 6 tundi. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 4 tundi kuivõrd kohtuistungi protokollist nähtub, et istung (koos ooteajaga) on kestnud 2 tundi ja 30 minutit. Kohtuistungiks ettevalmistamise ajaks peab kohus põhjendatud ajakuluks 1 tund ja 30 minutit. Kohus vähendab toimingu ajakulu 2 tunni võrra.
13.5.Kohtu hinnangul saab 16.06.2026 kohtuistungiks ettevalmistuse ja istungil osalemise põhjendatud ajakuluks pidada ca 1 tund ja 30 minutit, kuivõrd kostja ei ole istungil osalenud ning hageja on istungil vaid esitanud tagaseljaotsuse taotluse. Kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu peab kohus põhjendatuks maksimaalselt 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kohus vähendab toimingu ajakulu 2 tunni ja 30 minuti võrra.
13.6.Hagejal kulus menetluskulude nimekirja koostamiseks 1 tund. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 30 minutit, kuivõrd tegemist ei ole keeruka ega mahuka menetlusdokumendiga.
13.7.Ülejäänud osas on hageja menetluskulud arvestades asja mahtu ja sisu täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole muudele toimingutele kulunud ajakulu ilmselgelt ülepaisutatud.
14.Hageja lepingulise esindaja kulud on seega põhjendatud ulatuses kokku 4 500 eurot (30h x 150eur/h)
15.TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kohtule eelnimetatut kinnitanud, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuta.
16.Hageja menetluskulud on seega kokku 7 300 eurot (lepingulise esindaja kulu 4500 eurot + 2100 eurot riigilõiv + suulise tõlke kulud 250 eurot + tõlketeenused 450 eurot)
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.