2-25-20827/9 - Võlaõigus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-20827, Aktiva Finance Group OÜ (hageja) hagi T R (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Kohus saatis menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse 10.12.2025 kostjale vastamiseks. Kostja on menetlusdokumendid kätte saanud kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 11.01.2026. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 02.02.2026 ega käesolevaks ajaks hagile vastust esitanud. Hageja palub rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 9455,59 eurot, intress 539,72 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 837,61 eurot ning viivise alates 03.12.2025 kuni põhinõude 9455,59 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 14,9% aastas. Kohus rahuldab hagi. Kohus, kontrollinud lepingu krediidi kulukuse määra (16,84%), tuvastas, et see on seadusega kooskõlas. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 30. november 2023 17,36%. Selle kolmekordne määr on 52,08%. Seega ei ületanud lepingus toodud krediidi kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 9800 eurot, intressimäära 14,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 10.02.2034, osamaksete arvu 120, laenulepingu sõlmimise tasu 196 eurot, igakuist lepingu haldustasu 1,50 eurot. Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega. Kohus on seisukohal, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet rikutud ei ole. Esialgne võlausaldaja kogus lepingu sõlmimise eelselt kostja pangakonto väljavõtte ajavahemikust 01.08.2023 kuni 26.01.2024. Kohus leiab, et pangakonto väljavõte on võetud piisavalt pika ajavahemiku kohta, hindamaks kostja krediidivõimelisust. Konto väljavõttelt nähtub, et kostjale on laekunud regulaarselt töötasu (2023.a juuli eest 1727,06 eurot, 2023.a augusti eest 1788,98 eurot, 2023.a septembri eest 1889,53 eurot, 2023.a oktoobri eest 1504,11 eurot, 2023.a novembri eest 1731,22 eurot, 2023.a detsembri eest 1923,21 eurot ning sama kuu eest lisatasu 157,44 eurot). Kokku on töötasu nimetatud ajavahemikul 10 564,11 eurot. Keskmine töötasu kuus ajavahemikul juuli-detsember 2023 on 1786,93 eurot kuus. Kostja on teinud krediidikontolepingu alusel Placet Group OÜ-le tagasimakseid keskmiselt ca 163 eurot kuus, kusjuures viimane tagasimakse on tehtud detsembris 2023, ning igakuiseid tagasimakseid AS-ile Bigbank ca 567 eurot kuus. Lisaks tuvastas kohus ühekordse makse Ferratumile summas 248,88 eurot (detsembris 2023) ning maksed AS-ile LHV Finance, kusjuures viimane tagasimakse on toimunud oktoobri 2023.

Seega jäi kohtu hinnangul kostjale piisav igakuine reserv, mh majapidamiskulude kandmiseks ning käesoleva lepingu alusel saadud laenu (igakuine osamakse 159,59 eurot) tagasi maksmiseks. Lisaks teostas hageja päringud maksehäireregistrisse, et kontrollida laenusaaja varasemat maksekäitumist. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Coop Pank AS-i vahel 26.01.2024 sõlmitud laenulepingust nr. xxxx tulenev põhivõlgnevuse 9455,59 eurot, intressi 539,72 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 837,61 eurot ning viivise alates 03.12.2025 kuni põhinõude (9455,59 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 14,9% aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab poolte menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 840 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot. Õigusabikulud koosnevad dokumentide analüüsist ja hagi koostamisest 2 h x 169=338 eurot, käibemaksuta. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 840 eurot, milline menetluskulu on põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11. veebruar 2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi täies ulatuses vajalik ja põhjendatud. Seega peab kohus hageja esindajakulusid põhjendatuks summas 338 eurot (169 × 2). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1178 eurot (840 + 338). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik