Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-115383
Kohtuasi
Z.N-i hagi G.R-i vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.10.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Z.N-i apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
684,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Z.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja G.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Z.N-i apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17.10.2024 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Z.N-i kanda. G.R-il ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-23-115383 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Z.N (hageja) esitas 11.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G.Rilt (kostja) 626,42 euro saamiseks. Kostja esitas avaldusele vastuväite. Seetõttu lõpetas kohus 09.05.2023 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 23.05.2023 oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 132,47 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates 24.05.2023 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palus kostja hagejalt 30.07.2021 Messengeri kirjavahetuses laenuna 1000 eurot, mille kostja kohustus hagejale tagastama ühe kuu pärast, s.o hiljemalt 06.09.2021. Messengeri kirjavahetuses teatas kostja hagejale 06.08.2021 oma pangakonto numbri, nime õige kirjakuju ja palus raha ülekandmisel märkida selgituses Деньги в долг (vene keeles raha laenuks). Samal päeval kell 23.30 vastas hageja kostjale Messengeris, et raha on kostjale üle kantud. Kostja ei tagastanud hagejale laenatud raha 1000 eurot tähtaegselt. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole Messengeris palvega raha tagastada, kuid kostjal olid rahalised raskused. Kostja tagastas hagejale 15.02.2023 üksnes 500 eurot. Seega on jäänud kostjal tagastada hagejale põhiosa 500 eurot. Kostja keeldub 500 eurot tagastamast.
3.Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite, millele hageja vaidleb vastu. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja andis kostjale 07.08.2021 laenu 1000 eurot ning et kostja on hagejale laenusummast tagastanud 500 eurot ning et 500 eurot on tagastamata. Kostjal on hageja vastu nõuded, mille ta tasaarvestab hageja nõudega. Kostja andis hageja sõiduki jaoks ajutiselt sõiduki varuosad. Mõne aja möödudes palus kostja neid tagasi, kuid hageja ei tagastanud varuosi. Samuti remontis kostja hageja sõidukeid SAAB 9-3 ja OPEL OMEGA ning ostis hageja sõidukile jahutusvedeliku ja vooliku, mille eest hageja ei ole kostjale tasunud. Lisaks andis kostja hageja kasutusse sõiduki FORD FOCUS, mida hageja kahjustas. Hageja ei hoolitsenud selle eest, et sõidukil oleks piisavalt õli, mistõttu sai sõiduki sidur rikutud. Sõiduki uued varuosad maksavad vähemalt 649 eurot ja asjaomased tööd 150 eurot.
2-23-115383 Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 17.10.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
5.1.Maakohus tuvastas kostja omaksvõtu alusel, et 07.08.2021 andis hageja kostjale laenuks 1000 eurot ning et kostja on hagejale sellest tagastanud 500 eurot. Ülejäänud osa, st 500 eurot, jäi hagejale tagastamata.
5.2.Kostja on teinud hagejale tasaarvestusavalduse, st täidetud on tasaarvestuse formaalsed eeldused.
5.3.Kostja tasaarvestus 48,99 euro ulatuses on põhjendatud. Kostja kandis seoses hageja sõidukiga kulusid jahutusvedelikule 8,99 eurot ja varuosa asendamiseks 40 eurot. Hageja ei vaidle vastu, et kostja teda auto remondiga aitas ning ostis varuosa ja jahutusvedeliku. Poolte vahel oli lepinguline suhe. Hageja palus kostjalt abi ja kostja tegi seejärel tööd, ostes vajaliku varuosa ja jahutusvedeliku. Hageja väited, mille kohaselt kostjal puudus kavatsus nõuda temalt kulude hüvitamist, on tõendamata.
5.4.Tõendatud on ka kostja nõue hageja vastu 354,48 eurot, mille kostja on kehtivalt hageja nõudega tasaarvestanud. Hageja ei ole vastu vaielnud, et kostja paigaldas temale kuuluvale sõidukile esitule ja regulaatori ning andis üle mootori õhuvarustusvooliku. Hageja väidab, et poolte vahel puudus kokkulepe esitule tagastamise kohta, kuid kostja on tõendanud poolte Messengeri vestluse kuvatõmmisega, et hageja on 27.03.2023 lubanud sõiduki esitule ja vooliku kostjale tagastada. Tegemist on võlatunnistusega, millega hageja on võtnud endale kohustuse. Hageja ei vaidle vastu, et ta ei ole seda kohustust täitnud. Asja materjalidest nähtub, et pooled on olnud sõnumirakenduses pidevas suhtluses ning kostja vastuvõtuviivitus on tõendamata. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks püüdnud varuosi kostjale tagastada või uurinud, kuhu need tagastada. Hageja on kohustatud hüvitama kostjale varuosade maksumuse.
5.5.Kostja sõiduki andmine hageja kasutusse on tõendamata. Samuti on tõendamata, et hageja oleks tekitanud kostjale kahju. Ainuüksi väide ja foto selle kohta, et sõiduk seisab hageja ema ja hageja enda endise maja juures, eelnevat ei tõenda. Kostja tasaarvestus asjaomase nõude kohta ei ole kehtiv, kuna kostja ei ole tõendanud endal nõude olemasolu.
5.6.Kostja nõue, mis seondub hageja sõiduki SAAB 9-3 ülevaatuse ja diagnostikaga 10.05.2020, ei ole põhjendatud. Kostja nõue muutus sissenõutavaks 11.05.2020. Kostja esitas tasaarvestusavalduse selle nõude kohta esmakordselt alles 13.09.2024, s.t enam kui kolm aastat peale nõude sissenõutavaks muutumist. Kostja nõue on aegunud. Aegunud nõudega ei saa hageja nõuet tasaarvestada, sest hageja vaidles tasaarvestusele vastu.
5.7.Põhjendatud on kostja nõue, mis seondub sõiduki SAAB 9-3 diislikütuse pumba juhtploki PSG 16 kloonimise ja selle asendamisega rikki läinud pumbaga. Kostja on esitanud kohtule tõendi tööprotsessist ja aruande tööprotsessi tulemuse kohta. Hageja ei vaidle vastu töö tegemisele, kuid on esitanud vastuväite, et pooltel puudus kokkulepe tasu kohta. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 1, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja on tõendanud, et sarnase töö maksumuseks on 490 eurot (140 eurot andmete kloonimine ja 350 eurot kiibi tuning).
2-23-115383
5.8.Kokkuvõttes on kostjal hageja vastu nõudeid kokku 894,47 eurot (= 48,99 euro + 354,48 + 490). Hageja põhinõue on täies ulatuses tasaarvestatud ja tasaarvestusega lõppenud. Hageja on esitanud ka viivisenõude. Kostja on viivisenõude kehtivalt tasaarvestanud enda nõuetega ja viivisenõue on tasaarvestusega lõppenud. Kuna hageja nõuded on tasaarvestusega lõppenud, jääb hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse peamiste väidete kohaselt ei olnud kostjal kavatsust nõuda hagejalt kulutuste 48,99 euro hüvitamist. Kulutused tehti 06.12.2020. Kostja soovis asjaomase nõude tasaarvestada alles 13.09.2024. Soovimatust hagejalt tasu mitte nõuda kinnitab kostja käitumine. Hageja ei nõustu, et pooltel olid lepingulised suhted, mille alusel kostjal oli õigus nõuda hagejalt kulude hüvitamist. Poolte vahel olid sõbralikud suhted ja kostja võttis hageja ees kõlbelise kohustuse hagejat sõidukiga seoses aidata.
6.2.Hageja 27.03.2023 lubadus tagastada kostjale sõiduki esituli ja voolik, ei ole käsitatav võlatunnistusena. Väidetav võlatunnistus on Messengeri vestluse kuvatõmmis ning sellel puuduvad allkirjad. Lisaks ei ole kostja hagejalt nõudnud seadeelemendi (regulaatori) tagastamist. Regulaatori ja vooliku paigaldamine hageja sõidukile on käsitatav mittetäieliku kohustusena. Kostja ei saa hagejalt nõuda viimase sõidukile paigaldatud varuosade tagastamist või nende maksumuse hüvitamist.
6.3.Pooled ei ole sõlminud töövõtulepingut seoses hageja abistamisega tema sõidukiga. Ka selles osas on kostja täitnud hageja ees mittetäielikku kohustust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla 500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 132,47 eurot. Hageja nõuded ei ületanud eelnevalt nimetatud piirmäärasid, seega oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Lihtmenetluse asjaks olemise kontroll tähendab menetluse esemeks olevale nõudele või nõuetele varalise väärtuse andmist (TsMS II komm (2017), § 405, p 3.2).
2-23-115383
9.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
10.Maakohus ei ole andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 8).
11.Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.4.2019, 2-1713363, p 15).
12.Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Peamiste asjaolude üle ei ole pooltel ka vaidlust. Muu hulgas ei ole hageja eitanud, et kostja on hageja sõiduki jaoks hagejale andnud varuosi, et kostja ostis hageja sõiduki jaoks vooliku ja jahutusvedeliku ning et kostja on hagejat seoses tema sõidukiga aidanud.
13.Hageja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et maakohtu menetluskulude jaotus oleks põhjendamatu sõltumata sellest, et hagi rahuldati. Samuti ei ole hageja esitanud vastuväiteid menetluskulude rahalise suuruse kohta.
14.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni.
15.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
16.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
17.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile
2-23-115383 kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
18.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.