Kostja: M. G. (isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Aleksandra Bolšakova, e-post: [email protected] Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud 786 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded
Mõista kostjalt M. G. hageja D. M. kasuks välja põhivõlgnevus 500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 132,47 eurot;
Mõista kostjalt M. G. hageja D. M. kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 500 eurot täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivise määr aastas, alates 24.05.2023.
Hagi kohaselt palus kostja hagejalt 30.07.2021 Messengeri kirjavahetuses laenata temale 1 000 eurot, mille kohustus tagastama hagejale ühe kuu pärast.
Messengeri kirjavahetuses teatas kostja hagejale 06.08.2021 oma pangakonto numbri, oma nime õige kirjakuju ja palus raha ülekandmisel märkida selgituses „Деньги в долг“ (tõlge vene keelest: „Raha laenuks“). Samal päeval kell 23.30 vastas hageja kostjale Messengeris, et raha on kostjale üle kantud.
Kuna 30.07.2021 kirjavahetuses lubas kostja tagastada hagejale raha ühe kuu pärast, siis pidi kostja tagastama 1000 eurot hagejale hiljemalt 06.09.2021.
Kostja ei tagastanud hagejale laenatud raha summas 1000 eurot tähtaegselt. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole Messengeris palvega tagastada raha, kuid kostja loobus, kuna temal olid kogu aeg rahalised raskused. Kostja tagastas hagejale vaid 500 eurot 15.02.2023. Seega on jäänud kostjal tagastada hagejale põhiosa 500 eurot. Tänaseks keeldub kostja 500 eurot tagastamast.
Kostja on esitanud tasaarvestusvastuväited, millele hageja vaidleb vastu. Kohus käsitleb hageja vastuväiteid pikemalt otsuse põhjendustes.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja vaidles hagile vastu.
Kostja ei vaidle selle üle, et 07.08.2021 andis hageja temale laenuks 1000 eurot. Kostja ei vaidle selle üle, et tema tagastas hagejale vaid 500 eurot saadud laenusummast ning üle jäänud osa, st 500 eurot jäi tagastamata.
Kostja on seisukohal, et temal on hageja vastu nõuded, millega tema tasaarvestab hageja nõudega (kostja esitas enda vastuses hagile protsessuaalse tasaarvestusavalduse).
10.Kostja märgib, et ta andis hagejale sõiduki varuosad hageja sõiduki jaoks ajutiselt. Mõne aja möödudes palus kostja neid tagasi, kuid hageja pole neid tagastanud. Samuti märgib kostja, et remontis hageja sõidukeid Saab 9-3 ja Opel Omega, mille eest hageja ei ole midagi tasunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
12.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2
kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
13.Kohus on pooltele õiguslikku kvalifikatsiooni ja tõendamist vajavaid asjaolusid selgitanud (dtl 77-79).
14.Laenu andmine. Kostja omaksvõtu alusel (dtl 52) tuvastas kohus, et 07.08.2021 andis hageja kostjale laenuks 1000 eurot ning ta on hagejale sellest tagastanud 500 eurot ning üle jäänud osa, st 500 eurot jäi tagastamata.
15.Kostja on esitanud nõudele tasaarvestusvastuväite. VÕS § 197 lg-s 1 on sätestatud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Vastavalt VÕS §-le 198 toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
16.Kohus tuvastab asjas esitatud kostja vastuse alusel (dtl 52), et kostja on teinud hagejale tasaarvestusavalduse, st täidetud on tasaarvestuse formaalsed eeldused. Järgnevalt analüüsib kohus, kas esinesid ka tasaarvestuse materiaalsed eeldused, eeskätt – kas kostjal olid hageja vastu nõuded, millega ta hageja nõude tasaarvestas.
17.Tasaarvestatav nõue I. Kostja väidab, et 06.12.2020 lõhkes hageja sõidukil sõiduteel olles voolik. Kostja väiteil palus hageja kostja abi, mille järgselt ostis kostja enda kulul Maardus asuvast autolammutuskojast www.kasutatudvaruosad.ee vajalikud varuosad ja vahetas hageja sõidukil vooliku ning otsis hagejale antifriisi/ jahutusvedeliku (sõiduki jaoks). Kostja väiteil kaasnesid sellega kulud jahutusvedelikule 8,99 eurot ja kulud varuosa asendamiseks 40 eurot.
18.Hageja ei vaidle vastu, et kostja teda auto remondiga aitas ning ostis varuosa ning jahutusvedeliku, kuid leiab, et kuna kostjal puudus algselt kavatsus nõuda hagejalt kulude hüvitamist, ei saa kostja oma nõuet hageja nõudega tasaarvestada. Kohus sellega ei nõustu. Hageja on omaks võtnud asjaolud, et 06.12.2020.a aitas kostja hagejat, ostis hagejale antifriisi maksumusega 8,99 eurot ja varuosa maksumusega 40 eurot (vt dtl 142). Asjaolu on ka tõenditega tõendatud (dtl 92, 93, 103-107). Kohtu hinnangul oli poolte vahel lepinguline suhe, kuivõrd hageja palus abi ja kostja teostas seejärel tööd, ostes vajaliku varuosa ja jahutusvedeliku. Hageja väited, mille kohaselt kostjal puudus kavatsus nõuda temalt kulude hüvitamist, on tõendamata. Kohus leiab, et tasaarvestus 48,99 euro ulatuses on põhjendatud.
19.Tasaarvestatavad nõuded II ja III. Kostja on esitanud tasaarvestusvastuväite, mille kohaselt hageja sõiduk Opel Omega B, registrimärk xxxx ei läbinud mais 2020 tehnilist ülevaatust – vasakpoolsed esitulede seadistused olid katki. Selgus, et ka elektrikorrektor ei tööta. Väide auto elektrisüsteemi mittetoimimisest on tõendatud sõiduki tehnoülevaatuse andmetega (dtl 128). Kostja väidete kohaselt 29.05.2020, st kaks päeva enne tehnoülevaatuse kehtivuse lõppemist (01.06.2020.a) eemaldasid pooled kostja autolt esitule koos regulaatoriga. Kostja paigaldas need hageja sõidukile (väide on tõendatud väljavõtetega videost – dtl 131-134). Kostja väidab, et esituli ja regulaator on jätkuvalt hageja valduses. Samuti tugineb kostja asjaolule, et samal sõidukil purunes mootori õhuvarustusvoolik ning kostja andis enda sõidukist talle vajaliku vooliku 06.02.2022
laenuks.
20.Hageja ei ole vastu vaielnud, et kostja paigaldas temale kuuluvale sõidukile esitule ja regulaatori ning andis üle mootori õhuvarustusvooliku vooliku (on väited omaks võtnud). Hageja väidab, et tema ja kostja vahel puudus kokkulepe esitule tagastamise osas, kuid kostja on tõendanud poolte Messengeri vestluse kuvatõmmisega, et hageja on 27.03.2023 lubanud sõiduki esitule ja vooliku kostjale tagastada (dtl 94). Tegu on võlatunnistusega, millega hageja on võtnud endale kohustuse. Hageja ei vaidle vastu, et ei ole seda kohustust täitnud. Ta küll väidab, et kostja ise on vastuvõtuviivituses, kuivõrd hageja ei tea, kuhu tuli tagastada, kuid väide on tõendamata ja eluliselt mitteusutav. Asja materjalidest on näha, et hageja ja kostja on olnud sõnumirakenduses pidevas suhtluses ning vastuvõtuviivitus on tõendamata – asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks püüdnud varuosi kostjale reaalselt tagastada või uurinud, kuhu need tagastada. Seega on hageja kohustatud VÕS § 100 lg 1 p 3 alusel kohustatud hüvitama kostjale varuosade maksumuse. Kostja on tõendanud, et sarnase esitule maksumus on 278,48 eurot, selle reguleerimiseks ette nähtud seadeelemendi maksumuseks 47 eurot ja vooliku maksumuseks 29 eurot (dtl 59, 60, 62). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal on hageja vastu tõendatud nõue 354,48 eurot, mille ta on kehtivalt tema vastu esitatud nõudega tasaarvestanud.
21.Tasaarvestatav nõue IV. Kostja väidab, et andis hagejale ajutiselt kasutamiseks enda sõiduki FORD FOCUS, registrimärk xxxx, kuna hageja enda sõiduk oli tol ajal katki ning hageja ei saanud seda koheselt remontida, kuid vajas sõidukit. Kostja väiteil kahjustas hageja sõidukit ning see vajab remonti. Ta soovib vastava nõude hageja nõudega tasaarvestada. Hageja vaidles kostja väidetele vastu.
22.Kohus leiab, et sõiduki andmine hageja kasutusse on tõendamata. Samuti on tõendamata, et hageja oleks tekitanud kostjale kahju. Ainuüksi väide ja foto sellest, et sõiduk seisab hageja ema ja hageja enda endise maja juures seda ei tõenda. Kohus leiab, et tasaarvestus vastava nõude osas ei ole kehtiv, kuna kostja ei ole tõendanud endal nõude olemasolu.
23.Tasaarvestatav nõue IV. Kostja väiteil palus hageja 09.05.2020 kostjal remontida tema sõidukit Saab 9-3, registrinumber xxxx. Väidetavalt kostja teostas sõiduki ülevaatuse ja diagnostika järgmisel päeval 10.05.2020, kuid hageja ei ole selle töö eest kostjale midagi tasunud. Hageja esitas nõudele aegumise vastuväite.
24.Kohus leiab, et pooled sõlmisid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töövõtulepingu (Messengeri suhtlus). Nõue muutus sissenõutavaks 11.05.2020 ja kostja esitas tasaarvestusavalduse selle nõude osas esmakordselt alles 13.09.2024, st enam kui 3 aastat peale nõude sissenõutavaks muutumist. Aegunud nõudega ei ole võimalik enda vastu suunatud nõudeid tasaarvestada, kui teine pool sellega nõus ei ole. Hageja vaidleb tasaarvestusele vastu. Kohus leiab, et selle nõudega ei ole hageja nõudeid kehtivalt tasaarvestatud.
25.Tasaarvestatav nõue VI. Kostja väiteil pöördus hageja tema poole ja palus kostjal kloonida autolammutusjaamast tema poolt ostetud diislikütuse pumba juhtplokki (arvutit) PSG 16, et asendada rikki läinud pump hagejale kuuluval sõidukil Saab 9-3, registrinumber xxxx. Kostja märgib, et hakkas tellitud tööd tegema ja avastas, et hageja ostis vale pumba, vanema tarkvaraga, millesse pole võimalik tema algset tarkvara kloonida.
26.Kohus leiab, et pooled sõlmisid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töövõtulepingu (Messengeri suhtlus, dtl 113, 115, 116). Kostja on esitanud kohtule ka tõendi tehtud tööprotsessist ja aruande tööprotsessi tulemuse kohta (dtl 113-115). Hageja ei vaidle vastu töö teotamisele, kuid on esitanud vastuväite, et pooltel puudus kokkulepe
tasu osas. VÕS § 637 lg-s 1 on sätestatud, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja on tõendanud, et sarnase töö maksumuseks on 490 eurot (140 eurot andmete kloonimine ja 350 eurot kiibi tuning) (dtl 116, 117). Hageja ei ole neid väiteid omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Hageja on esitanud ka aegumise vastuväite. Tõenditest nähtuvalt (dtl 113, 115, 116) on töö teostatud 21.01.2022. Seega muutus tasunõue sissenõutavaks 22.01.2022 ja see ei ole aegunud. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et kostjal on hageja vastu tõendatud nõue 490 eurot, mille ta on kehtivalt tema vastu esitatud nõudega tasaarvestanud.
27.Põhinõude tasaarvestuse kokkuvõte. Kohus leiab, et kostjal on hageja vastu tõendatud nõudeid kokku 48,99 euro + 354,48 + 490 = 894,47 eurot. Peale tasaarvestust on hageja põhinõude summaks 0 eurot. Hageja põhinõue on täies ulatuses tasaarvestatud ja tasaarvestusega lõppenud. Hageja on esitanud ka viivisenõude. Kostja on viivisenõude kehtivalt tasaarvestanud enda nõuetega ja viivisenõue on tasaarvestusega lõppenud.
28.Kokkuvõte. Kohus leiab, et kuivõrd kõik hageja nõuded on tasaarvestusega lõppenud, tuleb hagi jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata ja jätab seega menetluskulud hageja kanda.
30.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
31.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikuluna 786 eurot (6,5 tundi, tunnitasuga 100 eurot+km). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
32.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab hagejalt kostja kasuks õigusabikuluna välja 786 eurot.
33.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
EDASIKAEBAMINE
34.Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
35.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
36.Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
37.Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
/digitaalselt allkirjastatud/ Merit Helm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.