Aktiva Finance Group osaühingu hagi X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
5011.49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479); hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianus Inkasso osaühing, e-post xxx); kostja X (isikukood XXX).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi kostja X (isikukood XXX) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlg 2321.85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 178.17 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 2321.85 eurolt alates 13.12.2025 kuni põhivõla 2321.85 eurot täitmiseni.
3.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group osaühingu hagi X (isikukood XXX) vastu põhivõla 1263.76 eurot, intressi 243.42 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivise 292.18 eurot osas.
Jätta menetluskulud 43% ulatuses hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) ja 57% ulatuses X (isikukood XXX) kanda.
2-25-21743
5.Mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 57% ulatuses, s.o 475.95 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal X (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu EE147700771000526428, viitenumbriga 718335960.
arvelduskontole
nr
8.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
2-25-21743 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Aktiva Finance Group OÜ esitas 12.12.2025 hagiavalduse X vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3585.61 eurot, intress 243.42 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 470.35 eurot, viivis alates 13.12.2025 kuni põhinõude summas 3585.61 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 18% aastas, riigilõiv 595 eurot, õigusabikulud 338 eurot ning viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja AS Inbank Finance vahel 13.01.2021 sõlmitud InPay makselahenduse leping nr C85004789821. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles AS Inbank Finance lepingu 21.03.2025 üles. AS Inbank Finance loovutas kostja vastased nõuded 31.03.2025 Aktiva Finance Group OÜ-le. Harju Maakohus võttis 06.03.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse täpsustada hagiavaldust.
2-25-21743 17.03.2026 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et vastavalt lepingule oli tegemist tähtajatu krediidi lepinguga ning vastavalt lepingu tingimuste punktile 8.3 tuli krediit tagastada 5. kuupäeval minimaalselt 3% kuus kasutusel olevast krediidisummast. Tähtajatu krediidilepingu ümberarvestuse tegemisel tuleb lähtuda VÕS § 4061 lg 4, nagu Harju Maakohus on oma 10.05.2021 otsuse 2-20-124249 ja 19.02.2021 otsuse 2-20-127542. Tulenevalt VÕS § 4061 lg 4 p 2 tuli kostjal saadud krediit 39 888.38 eurot tagastada kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest, esimese tagasimakse tasumise tähtpäev 05.02.2021 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 05.01.2022. Ehk lepingu lõpptähtpäev on saabunud. Isegi kui võtta aluseks VÕS § 4061 lg 4 p 1 on samuti ümberarvestuse aluseks 1 aasta ning lepingu lõpptähtpäev saabunud. Juhul kui kohus leiab et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud tuleb kostjalt välja mõista tagastamata põhivõlg 2321.85 eurot (39 888.38 – 37 566.53) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosalt 2321.85 alates 05.12.2025 (s.o kostjale soodsamal viisil) kuni põhivõla tasumiseni. Kohtul ei õnnestunud kostjale X menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu on menetlusdokumendid kostjale toimetatud kätte teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine
3.Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;
2-25-21743 kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
5.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hagiavalduse kohaselt on kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlustel ning andmed avalikest andmebaasidest. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
6.Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Hageja toob välja, et vastavalt lepingule oli tegemist tähtajatu krediidi lepinguga ning vastavalt lepingu tingimuste punktile 8.3 tuli krediit tagastada
5.kuupäeval minimaalselt 3% kuus kasutusel olevast krediidisummast. Tähtajatu krediidilepingu ümberarvestuse tegemisel tuleb lähtuda VÕS § 4061 lg 4, nagu Harju Maakohus on oma 10.05.2021 otsuse 2-20-124249 ja 19.02.2021 otsuse 2-20-127542. Tulenevalt VÕS § 4061 lg 4 p 2 tuli kostjal saadud krediit 39 888.38 eurot tagastada kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest, esimese tagasimakse tasumise tähtpäev 05.02.2021 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 05.01.2022. Ehk lepingu lõpptähtpäev on saabunud. Isegi kui võtta aluseks VÕS § 4061 lg 4 p 1 on samuti ümberarvestuse aluseks 1 aasta ning lepingu lõpptähtpäev saabunud. Juhul kui kohus leiab et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud tuleb kostjalt välja mõista tagastamata põhivõlg 2321.85 eurot (39 888.38 – 37 566.53) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosalt 2321.85 alates 05.12.2025 (s.o kostjale soodsamal viisil) kuni põhivõla tasumiseni. Kohtu hinnangul on hageja põhinõude ümberarvestus põhjendatud.
2-25-21743
7.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja on seisukohal, et tähtajatu lepingu puhul on VÕS § 406 1 lg 4 alusel laenu tagastamise aeg 1 aasta. Kohus ei nõustu hagejaga, kuna tegemist on krediidi kulukuse määra arvutamise tingimustega. Poolte vahel puudub kokkulepe tagasimaksete arvu või perioodi kohta. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 8.3 tuli krediit tagastada 5. kuupäeval minimaalselt 3% kuus kasutusel olevast krediidisummast. Hagiavalduse kohaselt ütles AS Inbank Finance lepingu 21.03.2025 üles. Lepingu C85004789821 osas edastas esialgne võlausaldaja 05.03.2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Ülesütlemise saatmise seisuga oli kostja võlas 05.12.2024; 05.01.2024; 05.02.2024 osamaksetega. Hageja esitas 17.03.2026 vastuse kohtunõudele, milles toob välja, et kostja on teinud viimase makse summas 199.65 eurot 2024.a novembris. Võttes arvesse, et kostjal tuli tasuda iga kuu minimaalselt 3% kuus kasutusel olevast krediidisummast ning kostja ei teinud makseid alates 2024.a jaanuarist, on kohtu hinnangul VÕS § 416 sätestatud ülesütlemise tingimused täidetud.
8.Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 403 4 lg-s 6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid. Kohus selgitab, et kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 22113098, p 24). VÕS § 4034 lg 6 ja 7 alusel ei võlgne kostja lepingu alusel muid tasusid, sh lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu tasu. VÕS § 1132 lg 2 ei ole iseseisev nõude alus, nimetatud sättega on kehtestatud piirmäärad sissenõudmiskulu suurusele. Hagejal on võimalik VÕS § 115 alusel nõuda kahjuhüvitist, kuid hageja ei ole tõendanud kulude tekkimist summas 50 eurot. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei ole esitanud uut intressi arvestust, mistõttu ei ole põhjendatud hageja intressi nõue.
9.Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosalt 2321.85 alates 05.12.2025 (s.o kostjale soodsamal viisil) kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduses nõuab hageja viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 22.03.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 12.12.2025 ning edasiulatuvat viivist nõuab hageja alates 13.12.2025. Võttes arvesse, et leping on ka ümberarvestuse kohaselt kehtivalt üles öeldud, on hageja sissenõutavaks muutunud viivis hagiavalduse esitamiseni 178.17 eurot, vastavalt järgmisele arvestusele: - põhivõlg 2321.85 eurot, periood 22.03.2025-30.06.2025, viivismäär 11,15% aastas, 71.64 eurot; - põhivõlg 2321.85 eurot, periood 01.07.2025-12.12.2025, viivismäär 10,15% aastas, 106.53 eurot.
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2321.85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 178.17 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 2321.85 eurolt alates 13.12.2025 kuni põhivõla 2321.85 eurot täitmiseni.
2-25-21743 Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 1263.76 eurot, intressi 243.42 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivise 292.18 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
12.Hageja nõude suuruseks oli 4349.38 eurot. Kohus rahuldas hagi, summas 2500.02 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 57%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 43% ulatuses hageja kanda ning 57% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 595 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 120) 240 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (595 + 240) 835 eurot, milles kostja kanda jääb 57% ehk 475.95 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele
2-25-21743 kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
13.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 718335960.
14.TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 327 lg 1 1 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.