2-19-7492
Määruse tegemise aeg ja koht
19.11.2024, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
N. M.i (pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlusosalised
Võlgnik: N. M. (pankrotis; isikukood: XXX; aadress: XXX; Tel: XXX või XXX; e-post: XXX); Pankrotihaldur: Robert Sprengk (Advokaadibüroo LMP; asukoht: Soola tn 8, Tartu 51004; Tel: 516 6303; e-post: [email protected]).
Menetlustoiming
Lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine, pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlustoimingu aeg
18.11.2024
Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479) (end. Aktiva Finants OÜ) Coop Finants AS (rk 102087992) Inbank AS (rk 12001988) IPF Digital Estonia OÜ (rk 11034137) Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479) (end. Aktiva
Jaotise %
Andmed võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks
1670,91
9,45%
Viitenumber 710435596
2703,90
15,29%
1795,80
10,15%
1845,70
10,44%
575,17
3,25%
Saamata nõue €
Selgitus: Võlgnevuse tasumine
Viitenumber 89002480254
Viitenumber 10236697921
Viitenumber 710435596
Finants OÜ) Placet Group OÜ (rk 11198910)
3029,57
17,13%
Swedbank AS (rk 10060701)
1843,76
10,42%
Telia Eesti AS (rk 10234957)
1281,07
7,24%
2941,69
16,63%
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (rk 14304235) Kokku:
Viitenumber XXX4
Selgitus 18-061078-VL
Viitenumber 1028412831
Viitenumber 7041939120
17 687,57 100,00%
Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2024 820 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 1 2 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
Sh pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused (pangakulud)
Sh võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist
Sh võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud
Sh juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused
Sh muu kohustus, mida käesolev seadus loeb massikohustuseks (sotsiaalmaks ajutise halduri ja halduri tasult) 4) pankrotimenetluse kulud – toodud vastavalt PankrS § 150 toodule, seda eurodes (käibemaksuta): Kulud pankrotimenetluse kuludega seonduvalt, PankrS § 150, KOKKU 1520,12 Sh menetluskulud Sh ajutise halduri tasu
Sh halduri tasu (käibemaksuga) 1520,12 Sh pankrotitoimkonna liikmete tasu
Sh ajutise halduri ja halduri tegevusega seonduvad kulud
Sh PankrS § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa
Pankrotimenetluses teostatud/teostamisele kuuluvaid väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 on kokku 1520,12 eurot. Vastavates kuludes kajastub ka kohtu poolt veel otsustamata (seega ka tasumata) pankrotihalduri tasu koos käibemaksuga 1520,21 eurot.
389,36 8 Telia Eesti AS 270,53 9 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 621,21 Kokku: 3735,15
Nr
Tunnustatud Rahuldatud Rahuldamata Võlausaldaja nõue (EUR) (EUR)
Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479) 2023,76 352,85 1670,91 (end. Aktiva Finants OÜ)
Coop Finants AS (rk 102087992) 3274,90 571,00 2703,90
Inbank AS (rk 12001988) 2175,02 379,22 1795,80
IPF Digital Estonia OÜ (rk 11034137) 2235,46 389,76 1845,70
Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479) 696,64 121,47 575,17 (end. Aktiva Finants OÜ)
Placet Group OÜ (rk 11198910) 3669,33 639,76 3029,57
Swedbank AS (rk 10060701) 2233,12 389,36 1843,76
Telia Eesti AS (rk 10234957) 1551,60 270,53 1281,07
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (rk 3562,90 621,21 2941,69 14304235) Võlgnik ei vaielnud vastu ühelegi nõudele.
Kohus leiab, et lõpparuande saab kinnitada ja sellega pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotimenetlus on läbi viidud pankrotiseaduse nõuete kohaselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Võlgnik ei suutnud täita endale võetud kohustusi vähese sissetuleku tõttu. Kuna N. M.i (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Robert Sprengki pankrotihalduri kohustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) jõustus 01.07.2022. FIMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022. a 1. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 17.05.2019 esitas võlgnik N. M. (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lg-s 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 29.07.2019. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. PankrS § 174 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt PankrS § 176 lg-le 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (PankrS § 2 II lause). Võlausaldajad ei ole N. M.i kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada N. M.i kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-tes 3, 6 nimetatud makseid. Võlausaldajad ei ole esitanud ettepanekuid usaldusisiku nimetamiseks. Nõusoleku N. M.i (pankrotis) usaldusisikuks hakkamiseks on andnud Andres Julle. Kohus leiab, et N. M.i kohustustest vabastamise menetluses tuleb usaldusisikuks nimetada selleks nõusoleku andnud Andres Julle. Kohus kohustab Andres Jullet esitama iga kuue (6) kuu järel kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele
väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne esitada hiljemalt 15.mail 2025, järgnev 15.novembril 2025 jne. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt N. M.i tööandjale, xxx) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (N. M.i töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg-s 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 1 2 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3; FIMS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras, s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (PankrS § 173 lg 4; FIMS § 47 lg 4). Andres Jullel on kohustus kontrollida võlgniku arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 15.novembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg-st 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 1933 lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka PankrS § 175 lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 177 lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 1 sätestab, et halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Pankrotivarasse on laekunud 5192 eurot. Pankrotiseaduse § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 24% pankrotivarast, s.o 1246,08 eurot. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 1246 eurot, millele lisandub käibemaks 274,12 eurot, kokku 1520,12 eurot. Tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb - Advokaadibüroo LMP OÜ-le. Kohus põhjendatuks rahuldada Robert Sprengki taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1520,12 eurot, sh käibemaks 274,12 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Advokaadibüroo LMP OÜ-le. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded PankrS § 163 lg 7 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.