X.O kaebus Eesti Töötukassa 30.01.2026 töövõime hindamise otsuse nr TVH/26/003987, 30.01.2026 töövõimetoetuse otsuse nr TVT/26/005692 ja 16.03.2026 vaideotsuse nr VO/26/394 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X.O Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Kaire Liiv
Lugeda kaebus esitatuks kaebetähtaja möödalaskmisega. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotus rahuldamata. Lõpetada haldusasja nr 3-26-1357 menetlus kaebust menetlusse võtmata. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD
1.X.O (kaebaja) esitas 17.12.2025 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse määramise taotluse.
2.Eesti Töötukassa tegi 30.01.2026 otsuse nr TVH/26/003987, millega tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
Eesti Töötukassa tegi 30.01.2026 otsuse nr TVT/26/005692, millega jäeti kaebajale töövõimetoetus määramata.
4.Kaebaja esitas tehtud otsuste peale 03.02.2026 vaide.
5.Eesti Töötukassa tegi 16.03.2026 vaideotsuse nr VO/26/394, millega jäeti vaie rahuldamata, kuid muudeti Eesti Töötukassa 30.01.2026 otsust nr TVH/26/003987 vastavalt vaideotsusele (täiendavalt tuvastati kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas).
6.Kaebaja esitas 05.05.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 30.01.2026 töövõime hindamise otsuse nr TVH/26/003987, 30.01.2026 töövõimetoetuse otsuse nr TVT/26/005692 ja 16.03.2026 vaideotsuse nr VO/26/394 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks tegema kaebaja suhtes uus töövõime hindamise otsus, millega tuvastatakse kaebajal vähemalt osaline töövõime alates esialgse töövõime hindamise taotluse esitamise päevast (või alternatiivselt, kohus leiab, et kaebaja töövõime ulatust ei saa käesolevas menetluses vahetult kindlaks määrata, kohustada Eesti Töötukassat asja uuesti läbi vaatama, koguma täiendavad tõendid, hindama kaebajat visiidipõhiselt ning andma uue kaalutletud ja nõuetekohaselt põhjendatud haldusakti) ning Eesti Töötukassa kohustamiseks tegema pärast töövõime õiguspärast tuvastamist uus töövõimetoetuse otsus. Kaebaja on kaebuses märkinud: „Vaideotsus tehti kaebajale teatavaks. Kui kohus peaks leidma, et kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, palub kaebaja kaebetähtaja ennistada, kuna kaebaja terviseseisund, psühhiaatriline destabiliseerumine, ärevus- ja paanikahood, alanenud tahteaktiivsus, töölt väljalangemise protsess ning vajadus koguda tervise- ja tööandja andmeid takistasid tal õigel ajal pädevalt ja terviklikult kohtukaebust koostamast.“
7.Kohus tegi 25.05.2026 Eesti Töötukassale kohtunõude, andes Eesti Töötukassale tähtaja 29.05.2026 teatamiseks, mis kuupäeval toimetati kaebajale kätte Eesti Töötukassa 16.03.2026 vaideotsus nr VO/26/394 ja kättetoimetamise aega kinnitava tõendi esitamiseks, kaebetähtaja ennistamise taotlusele vastamiseks ning 30.01.2026 otsuse nr TVH/26/003987 ja 30.01.2026 otsuse nr TVT/26/005692 esitamiseks.
8.Eesti Töötukassa vastas 29.05.2026 kohtunõudele. Eesti Töötukassa selgitas, et töötukassa infosüsteemi andmetel on vaidlusalune 16.03.2026 vaideotsus nr VO/26/394 saadetud kaebaja e-posti aadressile kell 20:05:07 peale digiallkirjastamist. Kaebaja ise on oma vaides soovinud, et vaideotsus edastatakse e-posti-aadressile. Töötukassal puuduvad andmed vaideotsuse kättesaamise kohta. Töötukassa poolt ei ole kehtestatud nõuet kinnitada otsuse kättesaamist. Töötukassa selgitas täiendavalt, et kaebaja esitas Töötukassale uue töövõime hindamise taotluse 31.03.2026. Töötukassa hinnangul pidi kaebaja siiski vaideotsuse 16.03.2026 kätte saama ja tal oli teada vaidemenetluse tulemus, kuna sellest tulenevalt koostas ta uue töövõimetoetuse taotluse ja esitas Töötukassale. Töötukassa hinnangul ei ole kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus põhjendatud ja Töötukassa palub jätta selle rahuldamata. Eesti Töötukassa 30.01.2026 töövõime hindamise otsuse nr TVH/26/003987 ja 16.03.2026 vaideotsuse nr VO/26/394 kohaselt on kaebajal hinnatud kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas ning kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. Samuti on kaebaja uue 31.03.2026 taotluse alusel koostatud Eesti Töötukassa 18.05.2026 otsuse nr TVH/26/020422 kohaselt hinnatud kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas ning kerged tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Kaebaja ei ole oma 05.05.2026 kaebuses esitanud sellised objektiivseid asjaolusid (sh objektiivseid terviseandmeid), mis kinnitaksid, et tal ei olnud võimalik esitada kaebust tähtaegselt. Kaebajal oli siiski võimalik esitada 31.03.2026 uus töövõime hindamise taotlus. Töötukassa märgib lisaks, et kaebaja poolt viidatud suhtlus tööandjaga Maxima OÜ on kaebaja poolt viidatud ka tema 31.03.2026 töövõime taotluses. Kaebaja on taotluses märkinud et tema töölt eemaldamine toimub lähiajal, kuna ta ei suuda täita saalitöötaja tööülesandeid. Kaebuse kohaselt oli vajalik suhelda tööandjaga ja koguda dokumente. Kaebajal võisid olla raskused sellel ametikohal töötamisel ja sellega seoses suhtlus tööandjaga, kuid selle tõttu ei olnud tal kaebuse esitamine täielikult takistatud. 2(4)
9.Eesti Töötukassa esitas 02.06.2026 kohtu nõudmisel ka esialgu esitamata jäänud 30.01.2026 otsuse nr TVH/26/003987 ja 30.01.2026 otsuse nr TVT/26/005692 ning 20.03.2026 otsuse nr TVH/26/011826, millega muudeti esialgset 30.01.2026 töövõime hindamise otsust. Töötukassa selgitas täiendavalt, et vaidemenetluses hinnati kaebajal täiendavalt kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Sellest tulenevalt märgiti 16.03.2026 vaideotsuse nr VO/26/394 resolutsioonis, et muudetakse 30.01.2026 otsust nr TVH/26/003987. Sellest tulenevalt koostati täiendavalt 20.03.2026 otsus nr TVH/26/011826 (30.01.2026 otsuse muutmise otsus).
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 46 lg 2 sätestab, et kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.
11.Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 62 on sätestatud haldusakti teatavakstegemise kord. HMS § 62 lg 2 p 1 kohaselt tuli Eesti Töötukassa 16.03.2026 vaideotsus nr VO/26/394 kaebajale teatavaks teha kättetoimetamisega HMS-i 1. peatüki 7. jaos sätestatud korras. Kaebajale saadeti vaideotsus e-posti teel. Haldusakti saab füüsilisele isikule elektronpostiga saatmise korral lugeda kättetoimetatuks alles siis, kui adressaat on kinnitanud selle kättesaamist (HMS § 27 lg 2 p 2). Kaebaja ei ole Eesti Töötukassale kinnitanud vaideotsuse kättesaamist. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, millal talle vaideotsus teatavaks tehti. Eesti Töötukassa on 29.05.2026 vastuses kohtunõudele möönnud, et andmed vaideotsuse kättesaamise kohta puuduvad. Samas ei saa eirata asjaolu, et kaebaja esitas 31.03.2026 Eesti Töötukassale 31.03.2026 uue töövõime hindamise taotluse (Eesti Töötukassa 29.05.2026 vastuse lisa 3). Uue taotluse esitamisest võib järeldada, et kaebaja pidi vaideotsuse olemasolust teadlik olema. Kui isikul puuduks info vaidemenetluse lõpplahendi kohta, ei ole mõistlikku põhjust esitada vaidemenetluse kestel uut töövõime hindamise taotlust. Kuna muud objektiivset viisi vaideotsuse kättesaamise aja väljaselgitamiseks ei ole, tuleb kohtu hinnangul lähtuda sellest, et kaebajale pidi olema Eesti Töötukassa 16.03.2026 vaideotsus nr VO/26/394 hiljemalt 31.03.2026 teatavaks tehtud. HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud 30-päevase kaebetähtaja viimane päev oli sellisel juhul 30.04.2026. Kaebus on esitatud 05.05.2026. Seega loeb kohus kaebuse esitatuks kaebetähtaja möödalaskmisega.
12.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise taotluse lahendab kohus määrusega (HKMS § 71 lg 5).
13.Kaebetähtaja ennistamine on võimalik, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on objektiivsed ja kaebaja tahtest sõltumatud asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist või mille tõttu võis kaebaja mõistlikult arvata, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole (veel) vajalik. Samuti tuleb kaebetähtaja ennistamine kõne alla, kui haldusorgan on isikut viimase õiguste kaitse vajaduse või võimalustega seonduvalt eksitanud (Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2025 määrus nr 3-25-2537, p 11).
14.Kaebaja väitel takistasid õigel ajal kaebuse esitamist terviseseisund, psühhiaatriline destabiliseerumine, ärevus- ja paanikahood, alanenud tahteaktiivsus, töölt väljalangemise protsess ning vajadus koguda tervise- ja tööandja andmeid. Kuna kaebaja suutis 31.03.2026 3(4)
uue töövõime hindamise avalduse esitada ja selle jaoks tervise- ja tööandja andmeid koguda, ei ole kohtu jaoks usutav, et kaebuse esitamine oli kaebaja tervisliku seisundi tõttu kuni 30.04.2026 takistatud. Kaebusele ei ole lisatud tõendeid, millest nähtuks, et ajavahemikul 31.03.2026 kuni 30.04.2026 esines terviseseisundist või töölt lahkumise protsessist tulenev objektiivne takistus kaebuse koostamiseks. Isegi, kui kaebaja ei olnud enam võimeline oma tööülesandeid täitma, ei välista see võimet tegeleda töövälise asjaajamisega. Seega ei ole tõendatud, et kaebetähtaja möödalaskmiseks oli mõjuv põhjus. Lisaks on kaebetähtaeg mööda lastud 5 päevaga, mida ei saa kohtu hinnangul pidada väga lühikeseks ajaks.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
16.HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).
17.Kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja nr 3-26-1357 menetluse kaebust menetlusse võtmata.
18.Kui menetluse lõpetamise määrus jõustub, ei saa kohtule enam sama nõudega samal alusel kaebust esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2).
19.Kuna kaebuselt ei ole riigilõivu tasutud, ei tõusetu riigilõivu tagastamise küsimust.
20.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
21.Kohus selgitab täiendavalt, et kui kaebaja soovib vaidlustada Eesti Töötukassa uuemat 18.05.2026 otsust nr TVH/26/020422, on tegemist uue vaidlusega, mida käesoleva asja raames lahendada ei saa. Eesti Töötukassa 18.05.2026 otsuse nr TVH/26/020422 vaidlustamiseks tuleb kaebajal 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates esitada vaie Eesti Töötukassale või kaebus Tallinna Halduskohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.