Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
26. august 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1453
Haldusasi
X kaebus Saue valla keeldumisele nägemisprillide soetamise kulud
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. mai 2026. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Saue vald
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
hüvitada
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25. mai 2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-26-1453.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. mai 2026. a määrus haldusasjas nr 3-26-1453 muutmata.
Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Saue vallale taotlused, milles palus kompenseerida nägemisprillide soetamine ja maksta toimetulekutoetust. Saue Vallavalitsus selgitas 13.05.2026 e-kirjades, et vallal ei ole toetust, mille raames oleks võimalik hüvitada nägemisprillide soetamise kulusid. Isegi kui selline toetus oleks ette nähtud, ei oleks taotlejal sellele õigust, sest toetuse saamise eelduseks on, et isiku rahvastikuregistri järgne elukoht on Saue vallas vähemalt kuus kuud enne taotluse esitamist (vt Saue Vallavolikogu 26.11.2020 määruse nr 35 „Sotsiaaltoetuste kord“ § 3 lg 1). Saue vald soovitas taotlejal uurida toetuse või abi saamise võimalust rahvastikuregistri järgselt omavalitsuselt (s.o Viljandi linnalt). Riikliku toimetulekutoetuse määramise tingimused ei ole täidetud, sest taotleja esitatud andmetel ületavad tema sissetulekud pärast
3-26-1453 eluasemekulude tasumist kehtivat toimetulekupiiri. Muudes küsimustes paluti pöörduda Viljandi linna poole.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 13.05.2026 kaebuse, milles palus tuvastada Saue valla tegevuse õigusvastasus kaebaja sotsiaalabi vajaduse hindamisel, tühistada keelduvad otsused ja kohustada Saue valda vaatama kaebaja taotlused uuesti läbi. Kaebaja elab Saue valla territooriumil, kuid vastustaja on piirdunud viitega, et kaebaja rahvastikuregistri järgne elukoht on Viljandi linn. Saue vald ei ole sisuliselt hinnanud kaebaja tegelikku majanduslikku olukorda ja sotsiaalabi vajadust. Kaebaja on töötu ja tema osas on välja kuulutatud füüsilise isiku pankrot. Kaebajale laekus 2026. a mais Eesti Töötukassalt 688 eurot, millest 500 eurot kulus kohe üüri maksmiseks ja alles jäi ligikaudu 130 eurot. Kaebajale vajalike prillide hind on ca 400 eurot. Sisuliselt on lähtutud eeldusest, et abi saamiseks peab inimene olema täielikult rahatu ja kodutu, see ei ole kooskõlas sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) eesmärgiga ega inimväärikuse kaitse põhimõttega. Kuigi rahvastikuregistri järgne elukoht võib määrata üldise pädevuse, ei vabasta see kohalikku omavalitsuse üksust kohustusest hinnata reaalselt tema territooriumil viibiva ja äärmiselt keerulises majanduslikus olukorras oleva inimese tegelikku vältimatu abi vajadust.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 25.05.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel läbivaatamatult. Vaidluse esemeks on Saue valla 13.05.2026 keeldumine kompenseerida kaebajale prillide maksumus, sest kaebaja nõuet toimetulekutoetuse saamiseks aprillikuu eest menetletakse haldusasjas nr 3-26-1454. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning kaebaja on kuritarvitanud nii oma kaebeõigust kui ka menetlusõigusi haldusmenetluses. Kaebaja soovis, et talle kompenseeritaks temale vajalikud nägemisprillid ja on kohtule esitanud foto katki läinud prillidest, kuid tegemist ei ole nägemisprillidega, vaid töö tegemiseks mõeldud kaitseprillidega. Seega on usutav, et kaebaja on esitanud nii kohtule kui ka vastustajale valeandmeid seonduvalt nägemisprillide asendamise vajadusega. Kaebaja rahvastikuregistri järgne elukoht oli taotluse esitamise hetkel ning on jätkuvalt Viljandi linn. Seega ei ole Saue vald kohustatud kaebajale sotsiaalabi andma, vaid kaebajal on abi saamiseks võimalik pöörduda Viljani linna poole (SHS § 5 lg 1). Vastustaja on seda kaebajale ka õigesti selgitanud. Nägemisprillide kompensatsioon ei ole abi, mida võiks pidada vältimatuks sotsiaalabiks SHS § 5 lg 2 ja § 8 lg 1 tähenduses. Vastustajat ei muuda kohustatud isikuks asjaolu, et kaebaja elab faktiliselt Saue vallas. Ka Saue Vallavolikogu 26.11.2020 määruse nr 35 § 3 lg 1 kohaselt on toetuse saamise eelduseks, et isiku rahvastikuregistri järgne elukoht on Saue vald. Lisaks ei näe see määrus ette kompensatsiooni prillide soetamise eest. Otsust ei saa pidada ka ebaproportsionaalseks, kuna kaebaja on sisuliselt taotlenud katkiste tööprillide eest hüvitist vastavalt nägemisprillide väärtusele. Valla otsusega kaebajale kaasnenud riive on väheintensiivne, sest taotletud hüve väärtus jääb alla 1000 euro (vt HKMS § 133 lg 1). Isegi kui kaebaja tõepoolest vajab nägemisprille, on tal võimalik need soetada oluliselt odavamalt kui 400 eurot. Seetõttu tuleb kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu või leevendust pidada õigusmõistmisega kaasnevat aja- ja rahakulu arvestades ebaproportsionaalselt väikeseks.
4.X palub 07.06.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning võtta kaebus menetlusse. Halduskohtu järeldused on ennatlikud ja tõendamata ning kaebus on ilma sisulise aruteluta loetud perspektiivituks. Halduskohus järeldas kaebaja esitatud foto põhjal, et tegemist ei ole nägemisprillide, vaid üksnes kaitseprillidega. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ega vastustajale valeandmeid, vaid tegemist oli kaebaja jaoks vajalike nägemist korrigeerivate tööprillidega, mis läksid katki. Asjaolu, et prillidel on lisaks kaitsefunktsioon, ei tähenda seda, et tegemist ei oleks nägemisprillidega. Halduskohus leidis lisaks põhjendamatult, et kaebajal oleks võimalik prillid soetada oluliselt odavamalt kui 400 euro eest. Kohus ei ole tuvastanud 2(4)
3-26-1453 kaebaja nägemise eripära ega hinnanud tema tervislikku olukorda. Kaebaja nägemisvajadustele vastavaid prille ei ole võimalik soetada oluliselt odavamalt, kuna tegemist ei ole tavapäraste lugemisprillidega. Halduskohus on alusetult järeldanud, et kaebaja abivajadus ei ole tõeline. See, et kaebaja rahvastikuregistri järgne elukoht on Viljandi linn, ei muuda kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuste ulatus vajab sisulist hindamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6.Kuna määruskaebuses ei ole esitatud vastuväiteid halduskohtu tõlgendusele, et praeguse kaebuse esemeks on üksnes kaebaja taotlus nägemisprillide maksumuse kompenseerimiseks, siis ei käsitle ka ringkonnakohus toimetulekutoetuse maksmisest keeldumise õiguspärasust.
7.Nägemisprillide soetamise kulude hüvitamise taotluse osas tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel läbivaatamatult. Sellel alusel kaebuse tagastamiseks peavad samal ajal olema täidetud kaks tingimust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (nt Riigikohtu 22.06.2026 määrus nr 3-25-511, p 19; 08.10.2025 määrus nr 3-24-2091, p 17; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22–23). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (1000 eurot – vt HKMS § 133 lg 1 ls 2), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12).
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebaja õiguste riivet saab pidada väheintensiivseks. Kaebaja on taotletud prillide maksumuseks märkinud ca 400 eurot, mis jääb allapoole HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära. Kaebaja ei ole toonud välja ka andmeid, millest nähtuks, et soovitud prillide puudumisega oleks kaasnenud tema kaalukate õiguste väga intensiivne riive. Nt ei ole kaebaja väitnud, et olemasolevate prillide katki mineku tõttu on tal välistatud sissetuleku teenimine vms. Kohtutoimikust nähtuvalt ei ole kaebaja tööga hõivatud. Kaebaja võib küll soovida asendada katki läinud prillid samasuguste uute prillidega, kuid sellest ei järeldu veel, et kaebaja igapäevane toimetulek ei oleks võimalik ka teistsuguste (oluliselt soodsamate) prillidega ning ta oleks seetõttu sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda (vt SHS § 8 lg 1). Kaebaja väited tema nägemise eripärast on konkretiseerimata ja tõendamata. Kokkuvõttes ei ole alust järeldada, et Saue valla 13.05.2026 keeldumisega oleks kaebaja õigusi intensiivselt riivatud. Kaebaja õiguste riive intensiivsust vähendab ka asjaolu, et kaebaja ei ole tõendanud, et tal puudub võimalus saada taotletud abi oma rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgselt kohaliku omavalitsuse üksuselt (s.o Viljandi linnalt).
9.Kuigi halduskohus on kaebuse rahuldamise väljavaateid hinnates teinud kaebaja esitatud tõenditest põhjendamatult kaugeleulatuvaid järeldusi, jagab ringkonnakohus siiski halduskohtu lõpphinnangut, et asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole kaebaja esitanud mingeid andmeid, millest saaks järeldada, et 3(4)
3-26-1453 taotletud prillide puudumise tõttu oleks ta sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda ning prillide asendamist tuleks käsitada vältimatu sotsiaalabina, mida kaebajal oleks SHS § 5 lg 2 ja § 8 lg 1 järgi alust nõuda sellelt kohaliku omavalitsuse üksuselt, kelle haldusterritooriumil ta viibib ehk siinsel juhul Saue vallalt. Muu sotsiaalhoolekandelise abi andmist on SHS § 5 lg 1 järgi kohustatud korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus, seega kaebaja puhul Viljandi linn.
10.Saue vald ei ole ka vabatahtlikult võtnud endale kohustust maksta toetusi inimestele, kelle rahvastikuregistri järgseks elukohaks ei ole Saue vald. Kaebaja taotletud abi võiks iseenesest olla hõlmatud Saue Vallavolikogu 26.11.2020 määruse nr 35 „Sotsiaaltoetuste kord“ § 5 lg 3 p-s 1 ja §-s 21 ettenähtud terviseabi toetusega, mis on suunatud mh abivahendite soetamise omaosaluse hüvitamiseks. Sama määruse § 3 lg 1 kohaselt on toetust õigus saada isikul, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Saue vald vähemalt kuus kuud enne toetuse taotluse esitamist ning terviseabi toetust reguleerivates sätetes ei ole sellest erandit tehtud. Seejuures on oluline rõhutada, et terviseabi toetus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav täiendav sotsiaaltoetus SHS § 14 lg 2 tähenduses, mida rahastatakse Saue valla eelarvest ning mille puhul on vallal õigus otsustada nii toetuse saamise tingimuste kui ka selle üle, kas hüve üldse pakkuda (vrd nt Riigikohtu 17.04.2026 otsus nr 5-25-67, p 44; 08.03.2011 otsus nr 3-4-1-11-10, p 62). Kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle elanikeks registreeritud isikute suhe on vastastikune ning seega on legitiimne eesmärk kasutada kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvevahendeid hüvede andmiseks üksnes sellistele isikutele, kes on valmis võtma ka kohustusi omavalitsusüksuse ees (vt otsus nr 3-4-1-11-10, p 64). Olukorras, kus õigusaktidest tulenevalt ei saa Saue vallal olla kohustust maksta kaebajale tema taotletud toetust, sõltumata sellest, kas selline toetus on Saue valla õigusaktides ette nähtud või mitte, ei ole kaebust selgelt võimalik rahuldada. Kaebajal on võimalik taotleda toetust Viljandi linnalt, kus on teatud tingimustel nähtud ette võimalus maksta vähekindlustatud leibkondadele täiendavat sotsiaaltoetust mh hädavajalikele abivahenditele (sh prillid) tehtud kulutuste osaliseks hüvitamiseks (vt Viljandi Linnavolikogu 24.04.2025 määruse nr 66 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ § 35 lg 1 p 5 ja § 40 lg 1 p 3).
11.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.05.2026 määrus muutmata.
12.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.