X kaebus mõista Eesti Töötukassalt välja mittevaraline kahju
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.08.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.08.2026 määruse resolutsiooni punkti 2 peale haldusasjas nr 3-25-1870.
Rahuldada X määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.08.2026 määruse resolutsiooni punkt 2 haldusasjas nr 3-25-1870 ja saata asi Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse uueks lahendamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg 1; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Tallinna Halduskohus tagastas 30.06.2025 määrusega X kaebuse Eesti Töötukassalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (p 1) ning jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata (p 2). Tallinna Ringkonnakohus tagastas 01.06.2026 määrusega X määruskaebuse halduskohtu 30.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 peale ning jättis halduskohtu 30.06.2025 määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus jättis 22.06.2026 määrusega X määruskaebuse menetlusse võtmata.
2.X esitas 04.06.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse väljastada talle paberkandjal Tallinna Halduskohtu 30.06.2025 ja Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2026 määrused.
3-25-1870 Halduskohus edastas 08.06.2026 kaebajale Tallinna Halduskohtu 30.06.2025 määruse paberkandjal.
3.X esitas 23.06.2026 ja 03.07.2026 Tallinna Halduskohtule taotlused, milles palus kõiki haldusasja materjale kuni Riigikohtuni, et esitada need koos avaldusega Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK). Halduskohus edastas kaebajale 02.07.2026 esimese kohtuastme materjalid.
4.X esitas 08.07.2026 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse EIK-i pöördumiseks. Taotluse kohaselt ei ole halduskohus kaebajale edastanud ühtegi Tallinna Ringkonnakohtu ega Riigikohtu menetlusdokumenti. Seetõttu ei ole kaebajal võimalik iseseisvalt EIK-i pöörduda ja vajalik on riigi õigusabi määramine. Kaebajal on läbitud kõik siseriiklikud õiguskaitsevahendid.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 09.07.2026 määrusega X taotluse dokumentide väljastamiseks osaliselt ning edastas talle paberkandjal Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2025 määruse ning Riigikohtu 08.08.2025, 05.06.2026 ja 22.06.2026 määrused. Muus osas jäi taotlus rahuldamata. Sama määrusega jättis halduskohus X menetlusabi taotluse riigi õigusabi saamiseks käiguta ning andis talle taotluse puuduste kõrvaldamiseks (s.o täiendavate selgituste esitamiseks, allkirjastatud majandusliku seisundi teatise ja riigi õigusabi taotluse, viimase nelja kuu pangakonto väljavõtete (K-Raha) esitamiseks 3-päevase tähtaja.
6.X esitas 10.07.2026 vastuse, et tal puudub võimalus e-toimikus nähtavaks tehtud blankettide vangla arvutis täitmiseks või välja printimiseks. 20.07.2026 esitas kaebaja täidetud riigi õigusabi taotluse blanketi, milles selgitas, et soovib riigi õigusabi EIK-i kaebuse esitamiseks. Taotluse kohaselt tugineb kaebus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) art-te 3, 6 lg 1, 8 ja 41 rikkumisele haldusasjas nr 3-25-1870. Asjas on läbitud kõik siseriiklikud õiguskaitsevahendid. Õigusabi on vajalik, kuna kohus ei ole edastanud kaebajale kõik vajalikke materjale.
7.X esitas 30.07.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse, milles palus EIK-i kaebuse esitamiseks edastada kaebajale: 1) määruskaebus, mille Riigikohus jättis 08.08.2025 määrusega rahuldamata; 2) 07.07.2025 määruskaebus, mille osas tegi Tallinna Ringkonnakohus 01.07.2026 määruse; 3) määruskaebus, mille jättis Riigikohus 22.06.2026 määrusega menetlusse võtmata; 4) riigi õigusabi taotluse, mille Riigikohus jättis 05.06.2026 määrusega rahuldamata.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 10.08.2026 määrusega taotluse väljastada kaebajale EIK-i pöördumiseks kõik haldusasjas nr 3-25-1870 kaebaja poolt kohtutele esitatud dokumendid, sh kaebaja poolt 30.07.2026 taotletud dokumendid (v.a dokumendid, mis on kaebajale varasemalt edastatud) (resolutsiooni p 1) ning jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kuna kohus rahuldas kaebaja 30.07.2026 taotluse ning edastab koos kaebajale tema poolt palutud dokumendid ning kaebaja taotles riigi õigusabi üksnes sel põhjusel, et ta soovis kohtult saada kõiki haldusasja 3-25-1870 materjale, et edastada need EIK-le, siis puudub vajadus kaebajale riigi õigusabi määramiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X palub 10.08.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.08.2026 määruse resolutsiooni p 2 ja rahuldada riigi õigusabi taotlus. Esiteks ei ole kaebaja veel soovitud materjale saanud ning teiseks ei välista materjalide esitamine seaduse kohaselt riigi õigusabi andmist EIK-i pöördumiseks. 2(3)
3-25-1870
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1; RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
11.X esitas 08.07.2026 (täiendatud 20.07.2026) halduskohtule riigi õigusabi taotluse kaebusega EIK-i pöördumiseks. Tegemist on RÕS § 37 lg 1 alusel esitatud taotlusega. Kui kohtule on esitatud RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi taotlus kaebusega EIK-sse pöördumiseks, peab kohus muude asjaolude seas tegema RÕS § 37 lg-st 3 tulenevalt kindlaks, kas esitatav kaebus oleks konventsiooni art 35 kohaselt vastuvõetav (RÕS § 37 lg-d 1 ja 3). Olemuselt on tegemist kaebuse perspektiivi hindamisega, mida kohus peab tegema ka riigi õigusabi andmisel riigisisesesse kohtusse pöördumiseks (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.12.2017 määrus nr 5-17-31, p 13). Selleks tuleb esmalt tuvastada, kas kaebaja on ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid ja kas kaebus on tähtaegne (konventsiooni art 35 lg 1). Seejärel tuleb analüüsida, kas kaebusel oleks perspektiivi konventsiooni art 35 lg 3 punkti a tähenduses. Selleks nõuab konventsiooni kohaldamise praktika hinnangu andmist, kas kaebuses toodud konkreetsetel asjaoludel võiks olla tegemist konventsiooni mõne artikli rikkumisega. Samuti tuleb hinnata konventsiooni art 35 lg 3 punkti b alusel, kas kaebaja on kandnud märkimisväärset kahju.
12.Halduskohus on vaidlustatud määruses leidnud, et kaebaja taotles riigi õigusabi üksnes põhjusel, et ta soovis saada kõiki haldusasja nr 3-25-1870 materjale edastamaks need EIK-le, ning kuna kohus rahuldas kaebaja 30.07.2026 taotluse ja edastas talle kõik palutud dokumendid, siis puudub riigi õigusabi määramiseks vajadus. Ühelegi õiguslikule alusele ei ole määruse põhjendustes viidatud. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus praegusel juhul rikkunud põhjendamiskohustust. Kaebaja on 20.07.2026 blanketil esitatud riigi õigusabi taotluses selgitanud, et soovib esitada kaebust konventsiooni art-te 3, 6 lg 1, 8 ja 41 rikkumise tuvastamiseks. Halduskohus ei ole taotlust lahendades teinud kindlaks, kas esitatav kaebus oleks konventsiooni art 35 kohaselt vastuvõetav. Ühtlasi ei ole halduskohus tuvastanud, kas X on ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid ning kas tema kaebus EIK-le oleks tähtaegne. Samuti ei nähtu määrusest põhjendusi kaebuse sisulise eduväljavaate kohta. Asjaolu, et kohus on edastanud kaebajale kõik tema soovitud materjalid, ei välista RÕS kohaselt riigi õigusabi andmist EIK-i pöördumiseks. Kui selgub, et esineb konventsioonist tulenev kaebuse vastuvõetavust välistav asjaolu, siis tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda RÕS § 37 lg 3 alusel.
13.Eelneva põhjal tuleb halduskohtu 10.08.2026 määruse resolutsiooni p 2 tühistada ning saata asi kaebaja riigi õigusabi taotluse uueks lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.