X kaebus tuvastada Maardu Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastasus, tühistada 2. aprilli 2026. a otsus ning kohustada Maardu linna osutama kaebajale sotsiaaltransporditeenust tugiisikuteenuse kasutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. juuli 2026. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja Y Vastustaja – Maardu linn, esindaja Neeme Sild
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maardu linna määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Maardu linna määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17. juuli 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-1342 resolutsiooni punkti 1 peale.
Rahuldada Maardu linna määruskaebus osaliselt.
Muuta Tallinna Halduskohtu 17. juuli 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-1342 resolutsiooni punktiga 1 muudetud esialgse õiguskaitse abinõu ning sõnastada see ümber järgmiselt: „Kohustada Maardu linna kuni haldusasja nr 3-26-1342 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni korraldama Xle sotsiaaltransporditeenuse osutamise tugiisikuteenuse kasutamiseks ja tugiisikuteenuse eesmärgiga seotud tegevusteks Harju maakonna piires, sealhulgas Maardu linna ja Tallinna linna vahel ning Tallinna linnas. Teenus hõlmab transporti kodust tegevus- või teenuse osutamise kohta, vajaduse korral eri tegevuskohtade või asutuste vahel ning tagasi koju, vastavalt X eestkostja või tugiisiku poolt vähemalt 72 tundi enne kavandatud sõidu algust Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna e-posti aadressil [email protected] esitatavatele andmetele sõidu kuupäeva, kellaaja, lähte- ja sihtkoha ning tugiisikuteenusega seotuse kohta.“
Määruse avaldamisel asendada kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
3-26-1342
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maardu Linnavalitsus määras 09.12.2025 korraldusega nr 692 Xle tugiisikuteenuse ajavahemikuks 01.01.2026–31.12.2026 mahuga kuni 80 tundi kuus, tunnitasu 7 eurot. Sotsiaalabi osakonnal tuli sõlmida eeltoodud tingimustel teenuseosutajaga leping ja maksta osutatud tugiisikuteenuse eest oma eelarvest sõlmitud lepingu alusel. Põhjendustes on välja toodud, et Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud Xl sügava liitpuude tähtajaga kuni 31.08.2028. Isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste ja tervislike probleemide tõttu olulisel määral kõrvalabi kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel. Xl puudub väärtuslik vara, mistõttu makstakse tugiisikuteenuse eest sotsiaalabi osakonna eelarvest.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 10.01.2026 kaebuse, mis võeti menetlusse nõudes kohustada Maardu linna osutama kaebajale tugiisikuteenust vastavalt Maardu Linnavalitsuse 09.12.2025 korralduses nr 692 sätestatule (haldusasi nr 3-26-92). Tallinna Halduskohus kohustas 19.01.2026 määrusega esialgse õiguskaitse korras Maardu linna osutama Xle viivitamatult tugiisikuteenust. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.04.2026 otsusega (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 20.05.2026) X kaebuse ning kohustas Maardu linna osutama Xle tugiisikuteenust vastavalt Maardu Linnavalitsuse 09.12.2025 korraldusele nr 692. Halduskohus leidis, et kaebaja õigus saada tugiisikuteenust tuleneb korraldusest nr 692 kui kehtivast haldusaktist ning teenuse saamiseks ei ole kaebajal ega tema esindajal kohustust sõlmida vastustajaga leping. Teenuse osutamise tingimused (periood, maht, tasu) on haldusaktis kindlaks määratud ja puudub vajadus seda täiendavalt kokku leppida. Haldusaktis on määratud, et leping tuleb sõlmida teenuse osutajaga, mitte kaebajaga. Lepingu eesmärk on reguleerida üksnes teenuse osutaja ning vastustaja õigusi ja kohustusi. Vastustajal ei ole õigust nõuda kaebajalt või tema esindajalt lepingu sõlmimist ka Maardu Linnavolikogu 25.03.2025 määruse nr 84 „Sotsiaalteenuste osutamise kord“ alusel ega keelduda sel põhjusel teenuse osutamisest. Kui mingid tingimused on jäänud haldusaktis ja õigusaktis reguleerimata (nt mis päevadel ja kellaaegadel teenust osutatakse), tuleb need leppida kokku teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel, lähtudes teenuse eesmärgist ja teenuse saaja vajadusest. Vastustaja peab sõlmima lepingu tugiisikuteenust osutava isikuga (vt ka Tartu Halduskohtu 10.05.2024 otsus nr 3-22-1642, p 13). Tallinna Halduskohtu 17.04.2026 otsus (täiendatud 20.05.2026) jõustus 23.06.2026 edasi kaebamata.
3.X esitas Maardu Linnavalitsusele 02.02.2026 ja 03.03.2026 taotlused, milles palus osutada sotsiaaltransporditeenust vastavalt 2026. a veebruaris ja märtsis kindlatel päevadel Maardu vabaaja- või noortekeskusest pärast tugiisikuteenuse osutamise lõppu (sõltuvalt päevast kas kell 18.00, kell 18.30, kell 20.00 või kell 20.30) koju sõitmiseks. Maardu Linnavalitsus selgitas 02.04.2026 e-kirjas, et ei käsitle 02.02.2026 ja 03.03.2026 kirju sotsiaaltransporditeenuse määramise taotlustena, vaid konkreetsete sõitude tellimustena ning need edastati vastamiseks teenuse osutajale. Xle on määratud sotsiaaltransporditeenus ulatuses ja eesmärkidel, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest. Tegemist ei olnud sõitudega, mille eesmärk vastaks sotsiaaltransporditeenuse osutamise tingimustele, vaid tegemist oli vaba aja tegevustega seotud liikumisvajadusega. Sel eesmärgil sotsiaaltransporditeenust ei osutata. Lisaks osutatakse sotsiaaltransporditeenust üldjuhul tööpäeviti ajavahemikus kell 7.00–17.00. Erandina on teenuse osutamine võimalik muul ajal, kui see on vältimatult vajalik õppeasutuses käimiseks, töötamiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Maardu Linnavalitsus kordas oma seisukohti sotsiaaltranspordi küsimuses ka 08.04.2026, 20.04.2026 ja 28.04.2026 e-kirjades.
2(7)
3-26-1342
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 03.05.2026 kaebuse nõuetega tuvastada Maardu Linnavalitsuse tegevusetuse ja viivituse õigusvastasus tema 02.02.2026 ja 03.03.2026 taotluste lahendamisel, tühistada 02.04.2026, 08.04.2026, 20.04.2026 ja 28.04.2026 kirjades väljendatud sotsiaaltransporditeenuse korraldamisest keeldumine (alternatiivselt tuvastada selle õigusvastasus) ning kohustada Maardu linna korraldama Xle sotsiaaltransporditeenus tugiisikuteenuse kasutamiseks ja tegema selle kohta nõuetekohane kirjalik otsus.
5.Tallinna Halduskohus võttis 12.05.2026 määrusega kaebuse menetlusse nõuetega tuvastada Maardu Linnavalitsuse õigusvastane tegevusetus ja viivitus kaebaja 02.02.2026 ja 03.03.2026 taotluste lahendamisel, tühistada Maardu Linnavalitsuse 02.04.2026 otsus, millega keelduti kaebajale tugiisikuteenuse kasutamiseks sotsiaaltransporditeenuse korraldamisest, ning kohustada Maardu Linnavalitsust korraldama kaebajale sotsiaaltransporditeenus tugiisikuteenuse kasutamiseks, sh kodust tugiisikuteenuse osutamise kohta ja tagasi koju ning vajadusel tugiisikuteenuse käigus eri tegevuskohtade või asutuste vahel, kui liikumine on seotud tugiisikuteenuse eesmärgi täitmisega. Halduskohus rahuldas ühtlasi kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustas Maardu linna osutama kaebajale sotsiaaltransporditeenust tugiisikuteenuse kasutamiseks kodust tugiisikuteenuse osutamise kohta ja tagasi koju ning vajadusel tugiisikuteenuse käigus eri asukohtade vahel, kui liikumine on seotud tugiisikuteenuse eesmärgi täitmisega.
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.06.2026 määrusega Maardu linna 27.05.2026 määruskaebuse osaliselt ning muutis halduskohtu 12.05.2026 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu selliselt, et Maardu linn on kohustatud kuni praeguse haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni korraldama kaebajale sotsiaaltransporditeenuse osutamise tugiisikuteenuse kasutamiseks Maardu linna hallatavate asutuste ruumides vastavalt kaebaja või tema esindaja (eestkostja) poolt aegsasti esitatavatele andmetele, millistel päevadel ja kellaaegadel on kokku lepitud või korraldatud temale määratud tugiisikuteenuse kasutamine. Ringkonnakohus nõustus, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebust ei saa pidada perspektiivituks, kuid leidis, et halduskohus on kaebaja õiguste kaitseks rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu määratlenud liiga üldiselt ja on põhjendamatult kitsendanud Maardu linna kaalutlusruumi kaebajale sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel. Olukorras, kus kaebuses ei toodud välja ühtegi konkreetset liikumisvajadust ning 02.02.2026 ja 03.03.2026 taotlustes, millele antud vastust on asjas vaidlustatud, sooviti üksnes transporti Maardu noortekeskuse või vaba aja keskuse juurde ja/või sealt tagasi, ei pidanud ringkonnakohus põhjendatuks kohaldada esialgset õiguskaitset suuremas ulatuses võrreldes sellega, mida kaebaja oli vastustajalt üldse taotlenud.
7.X esitas Tallinna Halduskohtule 16.07.2026 taotluse esialgse õiguskaitse abinõu muutmiseks ja täpsustamiseks. Ringkonnakohus piiras esialgse õiguskaitse Maardu linna hallatavate asutustega eelkõige põhjusel, et varasemates taotlustes ei olnud välja toodud teisi konkreetseid liikumisvajadusi. Asjaolu, et tugiisikuteenust on seni kasutatud Maardu linna hallatavate asutuste ruumides, ei näita samas, et kaebaja abivajadus piirduks nende asutustega. Neid ruume on kasutatud üksnes seetõttu, et Maardu linn ei ole korraldanud sotsiaaltransporti väljaspool Maardut asuvatesse tegevus- ja teenuse osutamise kohtadesse. Tugiisikuteenuse tegelikuks ja eesmärgipäraseks kasutamiseks on kaebajal vaja liikuda Harju maakonna piires, eelkõige Tallinna, kus asub enamik Maardu elanikele vajalikest avalikest, sotsiaal-, tervishoiu-, rehabilitatsiooni-, nõustamis-, haridus- ja arendusteenustest. Praegune esialgse õiguskaitse abinõu ei võimalda neid teenuseid reaalselt kasutada.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 17.07.2026 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja 16.07.2026 taotluse ning muutis esialgse õiguskaitse abinõu selliselt, et kohustas Maardu 3(7)
3-26-1342 linna kuni praeguse haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni korraldama kaebajale sotsiaaltransporditeenuse osutamise Harju maakonna piires, sh Maardu linna ja Tallinna linna vahel ning Tallinna linnas, tugiisikuteenuse kasutamiseks ja tugiisikuteenuse eesmärgiga seotud tegevusteks. Teenus hõlmab transporti kodust tegevus- või teenuse osutamise kohta, vajaduse korral eri tegevuskohtade või asutuste vahel ning tagasi koju, vastavalt kaebaja või tema eestkostja poolt vähemalt 24 tundi enne kavandatud sõidu algust esitatavatele andmetele sõidu kuupäeva, kellaaja, lähte- ja sihtkoha ning tugiisikuteenusega seose kohta. Ühtlasi määras halduskohus kindlaks kirjaliku menetluse tähtajad ning otsuse avalikult teatavaks tegemise aja (11.09.2026). Kohus lahendab taotluse ilma vastustaja vastuväiteid ära kuulamata, sest vastuväidete esitamise võimaluse andmine võib põhjustada viivituse, mis ei ole kaebaja huvides (HKMS § 253 lg 2). Ringkonnakohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu muutmine kaebaja soovitud viisil on vajalik ja põhjendatud kaebajale määratud tugiisikuteenuse eesmärgipäraseks kasutamiseks. On usutav, et kaebaja tegelik võimalus tugiisikuteenust tõhusalt kasutada võib olla ilma esialgse õiguskaitse abinõu muutmiseta takistatud. Ka ringkonnakohus viitas, et kaebajal on vajadusel võimalik taotleda esialgse õiguskaitse abinõu täpsustamist. Küsimust, millisel määral kaebaja transporti tegelikult vajab ning miks see ei kajastunud Maardu linnale 02.02.2026 ja 03.03.2026 esitatud taotlustes, tuleb täpsustada asja läbivaatamise käigus. Esialgse õiguskaitse muutmine kaebaja soovitud viisil ei välju tema kaebuse piiridest. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamise kohustuse laiendamisele vaatamata ei ole usutav, et sellega kaasneks Maardu linnale sellisel tasemel rahaline koormus, et mõne muu avaliku teenuse osutamine satuks ohtu. Kuna kaebaja on iga sõidu puhul kohustatud põhjendama, kuidas on sõit seotud tugiisikuteenusega, on tagatud sotsiaaltransporditeenuse eesmärgipärane osutamine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Maardu linn palub 03.08.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 17.07.2026 määruse resolutsiooni p 1 ja jätta esialgse õiguskaitse abinõu muutmise taotlus rahuldamata või alternatiivselt muuta halduskohtu määrust selliselt, et kaebaja eestkostjal tuleks sõidutellimus edastada vastustaja konkreetsele e-posti aadressile ja vähemalt 72 tundi enne kavandatud sõidu algust. Halduskohus rikkus HKMS § 253 lg-s 2 sätestatut, sest puuduvad põhjendused, kuidas oleks vastustaja ärakuulamisest tingitud mõnepäevane viivitus oluliselt ohustanud kaebaja õigusi või huve, arvestades mh kaebaja 16.07.2026 taotluse üldsõnalisust ning asjaolu, et talle on tagatud nii sotsiaaltransporditeenus tervishoiuasutustes käimiseks kui ka tugiisikuteenus. Ka asjaolu, et kaebaja taotles esialgse õiguskaitse abinõu muutmist alles 16.07.2026 ehk oluliselt ringkonnakohtu 27.06.2026 määruse tegemisest hiljem, kinnitab, et taotluse lahendamine ei olnud sedavõrd kiireloomuline. Vastustaja ärakuulamata jätmise kui olulise menetlusvea tõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada. Alternatiivselt tuleb halduskohtu määrust muuta selliselt, et pikendada 24-tunnist etteteatamisaega. Nimetatud tähtaeg teenuse osutamise vajadusest ette teatamiseks põhjustaks häireid teiste sotsiaalabi vajavate inimeste teenindamisel või oleks liiga lühike sobiva teenuseosutaja leidmiseks. Sotsiaaltransporditeenuse osutamise vajadusest tuleks vastustajale teatada konkreetsel e-posti aadressil ette vähemalt 72 tundi. Kuna kaebaja ei ole võimeline sotsiaaltransporditeenust iseseisvalt tellima ega seda ilma kõrvalise abita kasutama, siis tuleks piirduda viitega kaebaja eestkostja poolt teenuse tellimisele.
10.X palub 05.08.2026 vastuses jätta Maardu linna määruskaebus rahuldamata. Vastustajalt seisukoha nõudmata jätmine ei tingi määruse tühistamist. Vaidlus puudutab sügava puudega kaebaja igapäevast toimetulekut. Sotsiaaltransport ei ole mugavusteenus, vaid 4(7)
3-26-1342 vajalik vahend tugiisikuteenusega seotud tegevuskohtadesse jõudmiseks. Halduskohus ei ole muutnud esialgse õiguskaitse abinõu olemust, vaid üksnes täpsustas seda. Määruskaebuse argumendid on seotud eeskätt Maardu linna sisemise töökorraldusega. Kaebajale vajaliku sotsiaaltranspordi praktilise korraldamisega tegeleb üldjuhul tema tugiisik, kes on ka Maardu linna sotsiaaltöötaja. Tugiisiku kinnitusel on 24-tunnine etteteatamisaeg sotsiaaltranspordi korraldamiseks piisav. Sellekohane infovahetus on Maardu linna sisemise töökorralduse küsimus, mida ei saa panna kaebajale või tema eestkostjale ning mida ei ole tarvis kohtumääruses detailselt reguleerida. Eestkostja sekkub transpordi korraldamisse vaid siis, kui tavapärane teenusekorraldus ei toimi. Eestkostja ülesanne on kaitsta eestkostetava õigusi, mitte täita Maardu linna sotsiaalametnike, tugiisiku või transporditeenuse korraldaja tööülesandeid. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 15 lg-st 1 tulenevalt lasub teenuse korraldamise kohustus kohalikul omavalitsusel, mitte abi vajava isiku eestkostjal. Ebaõige on vastustaja väide, et kaebaja terviseseisund ei võimalda tal sotsiaaltransporditeenust iseseisvalt tellida ega seda ilma kõrvalise abita kasutada. Kaebaja liigub sotsiaaltranspordiga igapäevaselt kodu ja päevakeskuse vahel ilma saatjata ning ei vaja seejuures pidevat kõrvalabi. See, et kaebaja võib vajada abi konkreetse sõidu eelneval kokkuleppimisel või sõiduandmete edastamisel, ei tähenda, et ta ei oleks võimeline korraldatud transporti iseseisvalt kasutama. Praktikas tegeleb sõidu korraldamisega kaebaja tugiisik. Kuigi sotsiaaltranspordiga seotud teated võib üldjuhul saata Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna e-posti aadressil, ei ole põhjendatud määrata seda ainuvõimalikuks teenuse tellimise viisiks (mh on Maardu linnal olemas eraldi telefoninumber, millelt saab sotsiaaltranspordisõite tellida). Teenuse osutamisest ei saa keelduda ka juhul, kui vajalikud andmed on õigeaegselt edastatud Maardu Linnavalitsuse mõnele teisele ametlikule e-posti aadressile või teave on muul viisil tegelikult Maardu linnani jõudnud (sh kaebaja tugiisik on sellest isiklikult teavitanud).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.07.2026 määruse resolutsiooni p 1 peale tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
12.Ringkonnakohus nõustub iseenesest vastustajaga, et halduskohus on kaebaja 16.07.2026 avalduse põhjendamatult lahendanud ilma Maardu linna seisukohta ära kuulamata. Olukorras, kus taotluses oli esialgse õiguskaitse abinõu muutmise vajadust põhjendatud vaid üldsõnaliselt, ei olnud põhjust eeldada, et isegi mõnepäevane viivitus taotluse lahendamisel võinuks oluliselt ohustada kaebaja õigusi või huve. Seetõttu ei olnud HKMS § 253 lg-s 2 märgitud tingimused vastaspoole ära kuulamata jätmiseks täidetud. Asjakohane ei ole kaebaja vastuväide, et Maardu linn oli saanud oma seisukohad esitada varasemas (27.05.2026) määruskaebuses, sest kaebaja 16.07.2026 taotlus puudutas eeskätt ringkonnakohtu 27.06.2026 määrusega muudetud esialgse õiguskaitse abinõu täpsustamist. Määruskaebuse väidete sisu arvestades on väga tõenäoline, et kui halduskohus oleks küsinud kaebaja 16.07.2026 taotluse suhtes vastustajalt seisukohta, siis poleks Maardu linnal tekkinud üldse vajadust määruskaebust esitada. See menetlusviga ei anna siiski iseseisvalt alust halduskohtu 17.07.2026 määrust tühistada, sest vastustaja on saanud oma vastuväited tuua välja määruskaebuses ja ringkonnakohtul on võimalik nendega arvestada. 5(7)
3-26-1342
13.Ringkonnakohus jääb 27.06.2026 määruses väljendatud seisukohtade juurde, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, tema esitatud kaebus ei ole perspektiivitu ja kaebajale määratud tugiisikuteenuse mahtu arvestades ei ole alust arvata, et esialgse õiguskaitse kohaldamine võiks oluliselt kahjustada avalikku huvi, eeskätt Maardu linna võimet täita oma seadusest tulenevaid kohustusi. Määruskaebuse väited ei anna põhjust eeltoodud hinnanguid muuta.
14.Kaebaja põhjendas 16.07.2026 taotluses esialgse õiguskaitse abinõu muutmise vajadust sellega, et kaebaja abivajadus ei piirdu tugiisikuteenuse osutamisega Maardu linna hallatavate asutuste ruumides, vaid tegelikkuses vajab kaebaja tugiisiku kõrvalabi ja sellest tulenevalt ka sotsiaaltransporti eelkõige liikumiseks Tallinna linna ja seal tagasi. Vaatamata ringkonnakohtu 27.06.2026 määruses (p 11) viidatule ei ole kaebaja 16.07.2026 taotluses ega ka 05.08.2026 vastuses jätkuvalt toonud välja ainsatki konkreetset liikumisvajadust väljaspool Maardu linna. Iseenesest on küll usutav, et kaebaja võib vajada tugiisiku pakutavat abi ja sellega seonduvalt ka sotsiaaltransporti avalike teenuste kasutamisel mh Tallinna linnas, kuid kaebaja abivajadus ei saa siiski jääda abstraktseks. Tuleb arvestada, et kaebajale on juba varasemalt ajavahemikuks 01.06.2024–30.06.2027 määratud sotsiaaltransporditeenus tervishoiuasutustes käimiseks (sh Tallinna linnas). Seega on kaebaja sotsiaaltranspordi vajadus olnud kaetud osas, milles vajadust sellise teenuse järele saab tavapäraselt eeldada. See, millises ulatuses vajab kaebaja täiendavalt sotsiaaltransporditeenust seonduvalt tugiisikuteenuse kasutamisega väljaspool Maardu linna hallatavate asutuste ruume, on aga jätkuvalt ebaselge.
15.Kuivõrd eestkostja 02.02.2026 ja 03.03.2026 pöördumiste alusel kaebaja abivajaduse üksikasjalikumalt välja selgitamata jätmine on siiski ette heidetav esmajoones Maardu linnale (SHS § 15 lg 1) ning vastustaja ei ole ka määruskaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid sellele, et kaebaja võib tugiisikuteenuse kasutamisega seoses vajada sotsiaaltransporditeenust ka mujal Harju maakonna piires (sh Maardu linna ja Tallinna linna vahel), siis ei ole selles osas vajalik halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu muuta.
16.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb aga halduskohtu 17.07.2026 määruse resolutsiooni p 1 muuta osas, mis puudutab kaebajale sotsiaaltransporditeenuse tellimisega seotud korralduslikke küsimusi. Põhjendatud on vastustaja taotlus jätta määrusest välja viide, et kaebaja võiks tellida sotsiaaltransporti ka iseseisvalt. Vastuses määruskaebusele on mööndud, et X ei suudaks iseseisvalt vastustajaga konkreetseid sõite kokku leppida ega sõiduandmeid edastada. Harju Maakohtu 22.04.2023 määrusega nr 2-23-239 on Xle seatud eestkoste kõikide tehingute tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks. X eestkostjat Y on viidatud määrusega kohustatud mh korraldama X toimetulekuks vajalikku kõrvalabi, sotsiaalteenuseid ja ravi. Seetõttu ei saa nõustuda, et sotsiaaltransporditeenuse tellimine ei ole eestkostja ülesandeks. Asjaolu, et praktikas on vajalikku sotsiaaltransporti tellinud ka tugiisik, ei muuda seda tugiisiku ülesandeks ega anna alust tugiisikut selleks kohustada. Tugiisik osutab vastavat teenust temaga sõlmitud lepingu alusel, mitte ei tegutse Maardu linna sotsiaaltöötajana. Seega ei ole praegusel juhul tegemist asutusesisese infovahetusega, millega seonduvat ei oleks vaja määruses eraldi reguleerida. Eeltoodule vaatamata ei ole alust välistada sotsiaaltranspordi teenuse kasutamist ka juhul, kui sellekohase tellimuse esitab Maardu linnale kaebaja tugiisik, sest olukorras, kus kavandatav sõit on seotud tugiisikuteenuse kasutamisega, saab eeldada, et selleks vajaliku sotsiaaltransporditeenuse tellimine on samuti eestkostjaga kokku lepitud.
17.Kuivõrd kohaldatav abinõu peab olema proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes ja pooled on ka ise viidanud vajadusele vältida võimalikke vaidlusi seoses teenuse 6(7)
3-26-1342 osutamisega, on põhjendatud reguleerida esialgse õiguskaitse raames täpsemalt ka küsimused, mis tähtajaks ja mil viisil tuleb sotsiaaltransporditeenuse tellimused vastustajale esitada. Kuigi kaebaja väitel on senises praktikas olnud sotsiaaltransporditeenuse saamiseks piisav 24tunnine etteteatamine, ei järeldu sellest, et tegemist ongi igas olukorras piisava ajavaruga. Seejuures võib Maardu linna elanike vajadus nimetatud teenuse järele ka muutuda ja vastustajal tekkida vajadus sõite senisest pikemalt ette planeerida. Kaebaja ei ole väitnud, et tellimuse esitamine vähemalt 72 tundi enne kavandatava sõidu algusaega oleks mingil põhjusel võimatu või ülemäära koormav. Usutav on, et tugiisikuteenuse raames toimuvaid tegevusi kavandatakse pikemalt ette (nt ka 02.02.2026 ja 03.03.2026 taotlused puudutasid tervet kuud). Seega on võimalik ja põhjendatud jätta Maardu linnale piisav aeg tugiisikuteenuse kasutamisega seonduvalt vajaliku sotsiaaltransporditeenuse korraldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on 72 tundi (s.o 3 ööpäeva) etteteatamistähtajana mõistlik ning see arvestab ka nädalavahetuste ja riigipühadega.
18.Määruses on põhjendatud tuua välja ka konkreetne vastustaja e-posti aadress, millele sõidutellimused tuleb esitada, sest kirjalik tellimine vähendab vääritimõistmise võimalust ning sotsiaalabi osakonna üldisele e-posti aadressile tellimuse edastamine võimaldab Maardu linnal tagada, et sellele reageerimine ei sõltuks mõne konkreetse ametniku tööl või puhkusel olekust vms. Sõiduvajadusest teavitamiseks määratud tähtaeg ja viis ei tähenda, et vastustaja ei võiks tugiisikuteenusega seonduvat sotsiaaltransporti korraldada ka lühema etteteatamise või muul viisil esitatud tellimuse alusel, kui vastustajal on tegelikult võimalik taotletav sõit korraldada. Samas ei saa kaebaja eeldada, et vastustaja peab olema võimeline korraldama taotletud sõidu ka olukorras, kus sõidutellimus on esitatud vähem kui 72 tundi ette ja muul viisil kui e-postiga aadressil [email protected]. Ringkonnakohus rõhutab täiendavalt, et praeguses asjas kohaldatav esialgse õiguskaitse abinõu puudutab ainult kaebajale määratud tugiisikuteenuse kasutamisega seotud sotsiaaltransporditeenuse korraldamist. Määruses toodud tingimused teenuse tellimiseks ei kohaldu seetõttu sotsiaaltransporditeenuse tellimisele muudeks eesmärkideks ega ka teistele võimalikele abivajajatele.
19.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Maardu linna määruskaebuse osaliselt ning muudab Tallinna Halduskohtu 17.07.2026 määruse resolutsiooni p-ga 1 muudetud esialgse õiguskaitse abinõu selliselt, et sõidutellimus tuleb esitada kaebaja eestkostjal või tugiisikul ning see tuleb esitada vähemalt 72 tundi ette vastustaja määratud e-posti aadressil. Muus osas jääb halduskohtu määrus muutmata. Selguse huvides kajastab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse abinõu sõnastust määruse resolutsioonis tervikuna.
20.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.