Y.G kaebus Saue Vallavalitsuse 12.01.2026 otsuse nr 26282625804 tühistamiseks ja Saue valla kohustamiseks vaadata kaebaja 07.01.2026 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: Y.G Vastustaja: XXX, esindaja Anni Lehtmaa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y.G korduv esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Jätta Y.G kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi ja otsuses viidatud tsiviilasja number (s.o X-XX-XXXX) tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.09.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y.G (kaebaja) esitas 07.01.2026 e-kirjaga (digitoimiku leht (dtl) 3) Saue Vallavalitsusele toimetulekutoetuse taotluse (dtl 110-112) koos pangakonto väljavõtte (dtl 115-123), üüri- ja kommunaalkulude arve (dtl 114) ning muude lisadega.
2.Vastusena Saue Vallavalitsuse 09.01.2026 e-kirjale (dtl 7 ning 125-126) esitas kaebaja 12.01.2026 (dtl 127) täpsustuse igakuise üürisumma kohta (dtl 129).
3.Saue Vallavalitsus jättis 12.01.2026 otsusega (dtl 5-6) kaebajale toimetulekutoetuse määramata, kuna kaebaja sissetulekute suurus pärast seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületas toimetulekupiiri 476,97 euro ulatuses.
4.Kaebaja esitas 15.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida kohus tõlgendas Saue Vallavalitsuse 12.01.2026 otsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks (s.o vaadata kaebaja 07.01.2026 taotlus uuesti läbi) esitatud kaebusena.
5.Kaebaja 21.04.2026 esitatud (ja 22.04.2026 täiendatud) esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus 29.04.2026 määrusega rahuldamata.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
6.Kaebaja nõuab Saue Vallavalitsuse 12.01.2026 otsuse nr 26282625804 tühistamist ja Saue valla kohustamist vaadata kaebaja 07.01.2026 taotlus uuesti läbi.
7.Kaebajalt nõuti korduvalt täiendavaid dokumente, sh pangakonto väljavõtteid. Hoolimata sellest, et kaebaja esitas kõik valla nõutud dokumendid, ei ole Saue Vallavalitsus kaebaja taotlust rahuldanud.
8.Vastustaja käitumist iseloomustab ükskõiksus, passiivsus ja tegevusetus, mis kestab vaatamata sellele, et tegemist on isiku esmavajaduse ja igapäevast toimetulekut puudutava sotsiaalabi küsimusega. Keeldumine tugines asjaolule, mis ei olnud seotud kaebaja 2026. aasta jaanuari toimetulekutoetuse taotlusega. Vastustaja esitatud põhjendus 2025. a detsembrikuu laekumiste kohta ei ole seotud 2026. aasta jaanuarikuu toimetulekutoetuse otsustamisega. Vastustajale oli teada, et kaebaja on pankrotis.
9.Kaebaja majanduslik olukord on väga keeruline, ta on töötu ning tema suhtes on välja kuulutatud pankrot. Kaebajal puudub piisav raha igapäevaste esmavajaduste katmiseks. Kaebajal puuduvad vahendid eluasemekulude tasumiseks ning viivitus toetuse määramisel ohustab otseselt kaebaja eluaseme säilimist ning inimväärset toimetulekut.
10.Toimetulekutoetuse küsimuse lahendamisel lasub haldusorganil hoolsuskohustus ja kohustus tegutseda viivitamata, aktiivselt ja hoolikalt.
kõrgendatud
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus jätta kaebajale toimetulekutoetus määramata on õiguspärane ja kohaselt põhjendatud.
2(5)
12.Kaebaja on seisukohal, et tema toimetulekutoetuse taotlus tulnuks rahuldada ainuüksi seetõttu, et ta on esitanud taotluse ja kõik vajalikud lisadokumendid. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lõikele 1 on toimetulekutoetuse maksmise eesmärgiks esmavajaduste rahuldamiseks minimaalsete vahendite tagamine. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Vastavalt 2026. aasta riigieelarve seaduse § 2 lõike 5 punktile 5 on SHS § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus.
13.Kaebaja sissetulekute suurus pärast seaduses sätestatud mahaarvamisi ületas toimetulekupiiri 476,97 euro ulatuses, seega puudus alus kaebajale toimetulekutoetuse maksmiseks.
14.Kaebaja on kaebuses märkinud, et tal puuduvad piisavad rahalised vahendid igapäevaste esmavajaduste katmiseks. Samas on kaebaja Tallinna Halduskohtule 15.01.2026 esitatud riigi õigusabi taotluses möönnud, et tema sissetulekud katavad tema igapäevaseid esmavajadusi ning selgitanud, et tal puuduvad piisavad rahalised vahendid õigusabikulude eest tasumiseks. Kaebaja on samas taotluses märkinud, et vaidlus puudutab tema toimetulekut ja eluaseme säilimist, kuid kaebaja 07.01.2026 toimetulekutoetuse taotlusest ja selle lisadest ning Tallinna Halduskohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja toimetulek ja eluaseme säilimine oleks ohus.
15.Kaebaja 15.01.2026 kaebuse täienduses ja 09.02.2026 täiendavas seisukohas märgitu, justkui oleks Saue Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist kaebajale toimetulekutoetuse määramise osas etteruttavalt taotluse rahuldamist lubanud, ei vasta tõele. Sotsiaaltööspetsialist on kaebajale üksnes selgitanud, kui sageli on võimalik toimetulekutoetust taotleda ja millised dokumendid tuleb taotlusele lisada. Otsus toimetulekutoetuse maksmise või sellest keeldumise kohta tehakse iga taotluse osas eraldi vastavalt seaduses sätestatud tingimustele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Taotluse lahendamine
16.HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
17.Kaebaja esitas täiendavate seisukohtade esitamiseks määratud tähtaja jooksul, s.o 22.06.2026 taotluse „väljatõstmise edasilükkamiseks või menetluses arvestamiseks“ (dtl 330332). Taotleja hinnangul on haldusasjas nr 3-26-119 tehtaval otsusel otsene mõju kaebaja võimele tasuda eluasemekulusid ja säilitada eluase. Kaebaja palub võimalusel „mitte kohaldada väljatõstmist enne haldusasjas nr 3-26-119 lahendi tegemist“.
18.Praegune vaidlus puudutab üksnes 2026. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse mittemääramise õiguspärast (vrd ka põhjendusi allpool) ning Tallinna Halduskohus ei lahenda kaebaja „eluruumist väljatõstmise“ küsimust ega „kohalda väljatõstmist“. Ühtlasi selgitab kohus, et üürilepingust võrsunud vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (üürniku ja üürileandja vahelised vaidlused on eraõiguslikud ning nende lahendamine kuulub maakohtu pädevusse). Tsiviilasjas nr X-XX-XXXX (kohus tutvus sellega kohtute infosüsteemi vahendusel) esitatud dokumente arvestades on kaebaja sellest ka teadlik. 3(5)
Seega arvestab kohus kaebaja 22.06.2026 taotluses esitatud väiteid kaebuse (täiendavate) põhjendustena.
19.Kuivõrd kohtu hinnangul võib kaebaja 22.06.2026 esitatud taotlust pidada ka korduvaks esialgse õiguskaitse taotluseks (vrd ka 21.04.2026 esitatud ja 22.04.2026 täpsustatud esialgse õiguskaitse taotlust, kus kaebaja viitas samuti elukoha kaotamise ohule), jätab kohus selle HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kaebuse lahendamine
20.Kaebus jääb rahuldamata.
21.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja elab üksinda üürikorteris. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja suhtes on välja kuulutatud füüsilise isiku pankrot. Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas vastustaja otsus jätta kaebajale 2026. a jaanuarikuu eest toimetulekutoetus määramata, on õiguspärane.
22.Kohus nõustub vaidlustatud otsuses esitatud põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist.
23.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti õiguspärasust hindab kohus selle tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Seega ei ole kohtumenetluse käigus esitatud selgitused selle kohta, kuidas kaebaja majanduslik seis (sh väidetav üürivõlgnevus) pärast vaidlustatud otsuse tegemist muutnud on, kaebuse lahendamisel asjassepuutuvad.
24.Vastavalt SHS § 131 lõigetele 1 ja 2 on toimetulekutoetuse eesmärgiks soodustada isikute iseseisvat toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir (SHS § 133 lg 1). Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). Üksi elava inimese või perekonna esimese liikme toimetulekupiiriks on 220 eurot kuus (SHS § 131 lg 3 ja 2026. a riigieelarve seaduse § 2 lg 5 p 5). Juhul, kui toetuse taotleja perekonna sissetulek ületab toimetulekupiiri, pole taotlejal õigust toimetulekutoetust saada.
25.Kuivõrd toimetulekutoetust makstakse piiratud avalike ressursside arvelt, peab toetuse väljamaksmine olema põhjendatud. Toimetulekutoetuse saamise õigus on seatud sõltuvusse toetuse kuusissetulekust.
26.Kohus ei nõustu kaebaja väitega justkui poleks 2025. a detsembrikuu andmed 2026. a jaanuari eest makstava toimetulekutoetuse määramisel asjakohased. SHS § 133 lg 1 sätestab selgelt, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on eelmisel kuul saadud netosissetulekud (vrd eespool). Seega on kaebaja järeldus justkui tuginenuks vastustaja asjakohatutele andmetele, ebaõige.
4(5)
Eelnevat arvestades nõustub kohus vastustajaga ka selles, et pelgalt nõutud dokumentide esitamine ei tähenda, et toimetulekutoetuse maksmine oleks põhjendatud.
27.Vaidlustatud otsusest nähtuvalt oli 2025. a detsembrikuus kaebaja arvesse võetavaks sissetulekuks (1807,76-614,50=) 1193,26 eurot. Seda kinnitab ka kaebaja poolt vastustajale esitatud pangakonto väljavõte (dtl 120, vrd ka vaidlustatud otsuse põhjendust1). Otsusest nähtuvalt on vastustaja võtnud eluaseme normkuludena arvesse 496,29 eurot ja seda ning kaebaja sissetulekut arvestades järeldanud, et kaebaja sissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 476,97 euro ulatuses. Vastustaja on põhjendatult järeldanud, et ka pärast eluasemekulude (496,29 eurot) mahaarvamist (1193,26-496,29=696,97) ületab kaebaja ühe kuu netosissetulek toimetulekupiiri. Kuivõrd kaebaja sissetulek ületas toimetulekupiiri (220 eurot) 476,97 euro ulatuses, ei oleks tulemust muutnud ka see, kui eluasemekulusid oleks tervikuna (s.o 499,21 euro ulatuses) arvestatud.
28.Olukorras, kus kaebaja sissetulek on ka pärast eluasemekulude mahaarvamist kehtivast toimetulekupiirist rohkem kui kolm korda kõrgem, puudus vastustajal õigus kaebajale 2026. a jaanuarikuuks toimetulekutoetust määrata. Seega on vastustaja kaebaja 07.01.2026 taotluse õigesti rahuldamata jätnud.
29.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Tühistamisnõude rahuldamata jätmisel ei ole ka sellega olemuslikult seotud kohustamisnõue põhjendatud. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
31.Avaldatavas kohtuotsuses asendab kohus kaebaja nime ning kaebajaga seotud tsiviilasja numbri (X-XX-XXXX) tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Janno Voog
„Isiku kontol laekumised: 01.12.2025 Mittearestitav osa teisele kontole 1171,20 eurot ja 02.12.2025. Mittearestitav osa teisele kontole (täiendav) 22,06 eurot.“
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.