X kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 10. augusti 2026. a otsuse nr 26286390761 osaliseks tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks vaadata tema toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. augusti 2026. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Kristel Tina, Marje Paljak, Annika Torjus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X 31. augusti 20926. a määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25. augusti 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-2541 resolutsiooni punkti 1 peale.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25. augusti 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-2541 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
Võtta menetlusse X 31. augusti 20926. a määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25. augusti 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-2541 resolutsiooni punkti 2 peale.
Rahuldada X määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 25. augusti 2026. a määruse haldusasjas nr 3-262541 resolutsiooni punkt 2 ja teha uus määrus, millega rahuldada X esialgse õiguskaitse taotlus.
Kohustada Tallinna linna maksma X-ile toimetulekutoetust 2026. a augusti eest täiendavalt 110 (ükssada kümme) eurot.
Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 252 lg 7; RÕS § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-26-2541
1.X esitas Tallinna Kesklinna Valitsusele (TKV) 02.01.2026 taotluse sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks. TKV 21.01.2026 otsusega nr KES-20260121-00790 määrati X-ile mh eluruumi tagamise teenus kuni 20.01.2027 ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametil tuli tagada taotlejale tema vajadustele vastava eluruumi kasutusse andmine.
2.X esitas TKV-le 06.08.2026 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2026. a augusti eest. TKV määras 10.08.2026 otsusega nr 26286390761 taotlejale toimetulekutoetuse 110 eurot (s.o perekonna arvestuslik toimetulekupiir 220 eurot + eluasemekulu 0 eurot ‒ arvesse minev sissetulek 110 eurot). Sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lg 3 p 3 alusel ei ole eelmisel kuul taotleja isalt saadud abi arvestatud taotleja sissetulekute hulka 110 euro ulatuses.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 18.08.2026 kaebuse (hiljem korduvalt täiendatud) TKV 10.08.2026 otsuse nr 26286390761 osaliseks tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks vaadata tema 2026. a augusti toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi, Tallinna linna kohustamiseks osutada TKV 21.01.2026 otsusega nr KES-20260121-00790 määratud eluruumi tagamise teenust ja vaadata läbi kaebaja leitud eluruumi variandid ning vahetada välja kaebaja juhtumiga tegelev sotsiaaltöö spetsialist. Kaebajale määrati 220 euro asemel toimetulekutoetus 110 eurot, mis on õigusvastane. Kaebaja on alates 2026. a veebruarist saanud toimetulekutoetust 220 eurot kuus. TVK ei olnud alust käsitada isalt saadud laenu kaebaja sissetulekuna. Kuigi kaebajale on TVK 21.01.2026 otsusega määratud eluruumi tagamise teenus, ei ole kaebaja saanud tema vajadustele vastavat eluruumi. Kaebaja on otsinud sobivat eluruumi üüriturult iseseisvalt, kuid vastustaja ei ole tema pakutud variante läbi vaadanud. Kaebajale määratud sotsiaaltöötaja ei ole alates 2026. a veebruarist kaebajaga sisuliselt kontakteerunud ega vastanud tema korduvatele pöördumistele. Kaebaja esitas ühtlasi esialgse õiguskaitse taotluse toimetulekutoetuse maksmiseks ning taotles ka temale riigi õigusabi korras advokaadist esindaja määramist. Kaebaja ei ole võimeline ilma õigusteadmistega esindajata iseseisvalt oma õigusi kaitsma. Kuigi kaebaja suudab ise koostada ja esitada menetlusdokumente, ei tähenda see, et kaebaja oskaks teha valiku õigete nõuete jm õiguskaitsevahendite vahel. Seda ilmestab ka kaebaja varem algatatud kohtuasjade areng.
4.Tallinna Halduskohus jättis 25.08.2026 määrusega rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 1) ja esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 2) ning võttis kaebuse menetlusse nõuetega tühistada TKV 10.08.2026 otsus nr 26286390761 osas, milles kaebajale määrati 2026. a augusti eest toimetulekutoetust 220 euro asemel 110 eurot, ja kohustada Tallinna linna vaatama kaebaja toimetulekutoetuse taotlus selles osas uuesti läbi. Kaebaja majanduslikule seisundile vaatamata tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, sest kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Võimekus kaitsta oma õigusi ei tähenda võimekust saavutada haldusasjas kaebust rahuldav kohtuotsus, vaid määrav on võime koostada avaldusi ja teha oma seisukohad kohtule selgeks. Kohtule on esitatud arusaadavas eesti keeles HKMS §-de 37–39 nõuetele vastav kaebus, millele on lisatud palju tõendeid. Lisaks on kaebajal olemas varasem kohtusse pöördumise kogemus haldusasjades, kus vastaspooleks on Tallinna linn (nt haldusasjad nr 326-560, nr 3-26-1561). Puudub põhjus arvata, et kaebaja ei saaks ilma advokaadita halduskohtumenetluses hakkama. Halduskohtumenetluses kehtivad uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), millest tulenevalt peab kohus tagama asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise ning selle, et menetlusosalise huvide 2(7)
3-26-2541 kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks tema õigusliku kogenematuse tõttu esitamata ja avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Taotletava esialgse õiguskaitse abinõuna on kaebaja soovinud juba kohtumenetluse ajal saada 2026. a augusti eest toimetulekutoetust soovitud ulatuses ehk vaidlusaluse otsusega määratud 110 euro asemel 220 eurot. Taotluse kohaselt moodustab vaidlusalune 110 eurot poole kaebaja tavapärasest ja ainsast regulaarsest sissetulekust ning selle puudumine mõjutab vahetult tema võimalust tagada toit ja elementaarsed hügieenivajadused. Sisuliselt saavutaks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaebuse eesmärgi ning isegi enamat, kui oleks võimalik saavutada kaebuse rahuldamisega, sest kohus ei saa kohustada vastustajat tegema kindla sisuga otsust, vaid saab üksnes kohustada kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kohtul ei ole võimalik praegu kontrollida kaebaja elamistingimusi kirjeldavate väidete tõele vastavust, kuid lähtub eeldusest, et ilmselt esineb teatav võimalus, et kaebaja võib jääda praegusest viibimiskohast ilma. Siiski ei ole tegemist olukorraga, kus kaebaja elementaarsed vajadused jääksid kohtumenetluse ajal kindlasti rahuldamata. Tallinna linna 21.08.2026 seisukohast nähtub, et kaebajal on võimalus oma olukorda parandada ja raskeid tagajärgi ära hoida. Kaebajale on soovi korral vältimatu abi korras tagatud öömajateenus ja toiduabi, vajadusel ka kriisimajutus, millest kaebaja on seni keeldunud. Kaebaja on tundnud muret tasuta pakutavate toiduainete koostise, päritolu ja muude omaduste kohta ning samuti oma privaatsuse pärast, sest abisaajaid võidakse filmida, pildistada või nende sotsiaalset olukorda muul viisil avalikustada. Need põhjendused ei ole asjakohased, et jätta kasutamata võimalus tagada endale piisav toit. Kodutuks jäämise ohtu saab vältida, sest kaebajale on määratud eluruumi tagamise teenus, kuid kaebaja on temale pakutud eluruumide kasutusse võtmisest keeldunud ning seda pigem otsitud põhjustel. Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa jaatada olukorras, kus isikul on mõistlikud võimalused parandada enda olukorda, kuid ta on neist asjakohatutel põhjendustel keeldunud. Kui kaebajal ei ole tervislikel põhjustel võimalik tööl käia, on tal õigus taotleda töövõime hindamist ja vähenenud töövõime korral on tal õigus töövõimetoetusele, mis aitaks leevendada tema majanduslikku olukorda. Kokkuvõttes ei esine ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust, mis õigustaks kaebuse eesmärgi saavutamist juba enne asja sisulist lahendamist. Isegi juhul, kui möönda kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust, ei oleks taotluse rahuldamine põhjendatud kaaluka avaliku huvi tõttu kasutada piiratud avalikke vahendeid toetuse maksmiseks vaid seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Esialgse õiguskaitse korras makstud summat võib olla hiljem keeruline tagasi nõuda, kui kaebus jääb rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 28.08.2026 määrusega X kaebuse osas, milles taotleti Tallinna linna kohustamist osutada TKV 21.01.2026 otsusega määratud eluruumi tagamise teenust, vaadata läbi kaebaja leitud eluruumivariandid ja asendada kaebaja juhtumiga tegelev sotsiaaltöö spetsialist.
6.X palub 31.08.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 25.08.2026 määruse resolutsiooni p 1 ja uue määrusega rahuldada tema riigi õigusabi taotlus või saata see halduskohtule uueks lahendamiseks. Kaebaja majanduslik seis ei võimalda ise esindajat palgata ja tema õigusalased teadmised on iseseisvalt halduskohtumenetluses osalemiseks ebapiisavad. Võimekus koostada menetlusdokumente ei võrdu võimega kaitsta oma õigusi professionaalse õigusabi tasemel ja kaebaja suurte pingutustega koostatud menetlusdokumentide põhjalikkust ei tohi pöörata tema vastu. Kohtu selgitamiskohustus ei asenda advokaadi õigusabi. Varasem kohtusse pöördumise kogemus ei tõenda õigusalast pädevust ning praegune vaidlus on lisaks faktiliselt ja õiguslikult keerukas. Riigi õigusabi on vajalik ka poolte võrdsuse tagamiseks.
3(7)
3-26-2541
7.X palub 31.08.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 25.08.2026 määruse resolutsiooni p 2 ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja eesmärk on vältida olukorda, kus põhivaidluse menetlemise ajal jäävad rahuldamata tema elementaarsed igapäevased vajadused ning soodne lõplik kohtuotsus saabub alles pärast seda, kui negatiivsed tagajärjed on juba tekkinud. Esialgse õiguskaitse küsimus ei piirdu üksnes valikuga, kas maksta kaebajale vaidlusalune 110 eurot kohe välja või jätta taotlus rahuldamata, vaid rakendada saaks ka muid abinõusid. Halduskohtu tuvastatud asjaolud kinnitavad kaebaja õiguskaitsevajadust, kuid kohus leidis siiski alusetult vastupidist. Toiduabi ja öömajateenuse olemasolu ei tõenda veel nende tegelikku kättesaadavust kaebajale. Kaebaja ei ole keeldunud pakutud eluruumidest „otsitud“ põhjustel, vaid seetõttu, et eluruumid olid sisustamata ja tal puudusid vahendid nende elementaarseks sisustamiseks, samuti kaasnenuks eluruumide kasutamisega transpordikulud. Kohtu viide võimalusele taotleda töövõime hindamist ei ole asjassepuutuv, sest see ei lahenda kaebaja akuutset abivajadust. Toimetulekutoetuse osaliselt määramata jätmise tõttu on kaebaja pidanud puuduva raha laenama, mis tekitab uue võlakoormuse, mida hilisem otsus ei kõrvalda. Kuna kaebaja ei saa enam kasutada Reval Sporti teenuseid, siis ei ole talle tagatud ka võimalus ennast pesta ja hoolitseda hügieeni eest. Halduskohus on omistanud avalikele huvidele liigse kaalu, võrreldes kaebajale kaasnevate negatiivsete tagajärgedega. Samuti vastutab kaebaja kahe tema hoole all oleva looma eest. Halduskohus ei ole hinnanud kaebuse eduväljavaateid. Kuna puudub norm, mille kohaselt tuleb laenu käsitada taotleja netosissetulekuna, siis ei ole kaebus ilmselgelt perspektiivitu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.X 31.08.2026 määruskaebused tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuste esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 252 lg 7; RÕS § 15 lg 8), määruskaebused on tähtaegsed (HKMS § 204 lg 1) ning vastavad HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuste esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebused üks ringkonnakohtunik. Riigi õigusabi taotlus
9.Ehkki kaebaja puhul on ilmselt täidetud riigi õigusabi andmise majanduslikud eeldused (RÕS § 6 lg 1; HKMS § 111 lg 1), nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et riigi õigusabi andmine ei olnud põhjendatud, kuivõrd taotleja on RÕS § 7 lg 1 p 1 tähenduses ise võimeline kaitsma oma õigusi. Nõustudes halduskohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
10.Samalaadses vaidluses on Tallinna Ringkonnakohus ka 06.05.2026 määruses nr 3-26560 (p 14) leidnud, et kaebaja on koos kohtu abiga võimeline seda liiki asjades ise esitama vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ja asjakohased nõuded. Siinses haldusasjas on kaebaja samuti suutnud iseseisvalt koostada kaebuse, mille halduskohus on võtnud 25.08.2026 määrusega ka osaliselt menetlusse. Kuigi kaebaja on kohtumenetluses esitanud väga palju dokumente, millest suur osa ei ole asjassepuutuvad või seonduvad teiste vaidlustega, ei anna ka see alust järeldada, et kaebaja ei ole võimeline oma asja kohtus ise ajama. Menetlusse võetud osas on vaidluse põhisisuks see, kas TKV 10.08.2026 otsusega nr 26286390761 kaebajale 2026. a augusti eest toimetulekutoetuse määramisel võis kaebaja sissetulekuna 110 eurot ületavas osas arvestada kaebaja isalt 2026. a juulis väidetavalt laenuna saadud summat. Selline vaidlus ei ole asjaoludelt ega ka õiguslikult komplitseeritud ning seega ei ole advokaadi abi vajalik ka poolte võrdsuse tagamiseks (RÕS § 7 lg 3). 4(7)
3-26-2541 Esialgse õiguskaitse taotlus
11.Halduskohus tugines kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata jättes hinnangule, et isegi kui kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, ei ole see nii ülekaalukas, et õigustaks taotletud abinõu kohaldamist, millega kaebaja saavutaks kaebuse eesmärgi (ja isegi enam) juba enne vaidluse sisulist lahendamist. Ringkonnakohus märgib esiteks, et halduskohus on ekslikult selgitanud, et kohtul ei oleks praeguse vaidluse raames võimalik kohustada vastustajat maksma toimetulekutoetust kindlas summas, vaid kohus saaks Tallinna linna kohustada üksnes kaebaja taotlust uuesti lahendama. Halduskohus võttis 25.08.2026 määrusega menetlusse nii tühistamis- kui ka kohustamisnõude. HKMS § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohtu volitus teha n-ö definitiivne ettekirjutus ei sõltu seejuures kaebuses ega menetlusse võtmise määruses toodud nõude sõnastusest. Kuigi HKMS § 5 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3 tulenevalt peab kohus täiendavalt arvestama ka riigivastutuse seaduse § 6 lg-tega 4 ja 5, puudutavad need üksnes kaalutlusõiguse alusel antavaid haldusakte ja tehtavaid toiminguid, millega ei ole toimetulekutoetuse määramise puhul tegemist. Järelikult, kuigi vastustajale range ettekirjutuse tegemine ei pruugiks nt asjaolude ebaselguse korral olla põhjendatud mh siis, kui haldusorganil puudub kaalutlusõigus (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2026 otsus nr 3-231095, p 22; 06.06.2023 otsus nr 3-22-232, p 35; 17.06.2021 otsus nr 3-19-1505, p 30), ei saa nõustuda, et kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine väljuks kaebuse piiridest (st kaebaja saavutaks seeläbi enamat, kui tal oleks võimalik saavutada kaebust rahuldava kohtuotsusega).
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, sõltumata halduskohtu viidatud asjaoludest, millest võib järeldada, et kaebaja on mõjuva põhjuseta jätnud kasutamata mitmed temale pakutud vältimatu abi meetmed (s.o toiduabi ja öömajateenus või kriisimajutus) ning on esitanud põhjendamatuid nõudmisi temale eluruumi tagamise teenuse raames pakutud eluasemetele (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2026 määrus nr 3-26-560, p-d 13–18). Toimetulekutoetuse eesmärgiks on tagada minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks ja selle maksmisel lähtutakse kehtestatud toimetulekupiirist (vt SHS § 131 lg-d 1 ja 2). Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks (vt SHS § 131 lg 3). Seega ei saa lähtuda üksnes toidust ja pesemisvõimalustest, vaid toimetuleku toetamine hõlmab ka minimaalseid kulutusi esmatarbekaupadele (sh hügieenivahendid), sidele, transpordile jms. Olukorras, kus kaebajale makstakse konkreetsel kuul toimetulekutoetust vaid poole toimetulekupiiri ulatuses, võib osa igapäevastest esmatarbevajadustest jääda rahuldamata ja see kujutaks endast HKMS § 249 lg 1 tähenduses pöördumatut tagajärge. Seejuures ei pea pöördumatute tagajärgede saabumine olema esialgse õiguskaitse kohaldamiseks täiesti kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Järelikult on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
13.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb arvestada kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (HKMS § 249 lg 3; nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole välistatud mh olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tohiks samas tekitada olulist kahju avalikule huvile või kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Kui esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat maksma kaebajale 2026. a augusti eest 5(7)
3-26-2541 toimetulekutoetust täiendavalt 110 eurot, siis saavutaks kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgi (vähemasti ajutiselt) enne asja sisulist läbivaatamist. Samas tuleb arvestada, et toimetulekutoetuse eesmärk on tagada minimaalne asendussissetulek, mis võimaldaks katta kõige põhilisemad igapäevased vajadused. Toimetulekutoetus määratakse üksnes jooksvaks kuuks ja toetust ei määrata tagasiulatuvalt, samuti tuleb taotlus lahendada ja toetus välja maksta kiiresti (SHS § 134 lg-d 1, 2 ja 6). Kuna äärmise materiaalse puuduse korral esineb tõsine oht, et riivatud saavad ka isikute muud põhiõigused, võibki esialgse õiguskaitse kohaldamine olla põhjendatud, olenemata sellest, et see tähendaks asja vähemasti osaliselt ette ära otsustamist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2023 määrus nr 3-23-2201, p 10).
14.Vaidlusalust summat (110 eurot) arvestades ei saa esialgse õiguskaitse mittekohaldamist praegusel juhul põhjendada mh argumendiga, et kuivõrd kaebaja sissetuleku puudumist ja tema kohustuste suurust arvestades ei ole kuigi tõenäoline, et esialgse õiguskaitse korras saadu oleks kaebuse rahuldamata jätmise korral võimalik HKMS § 254 lg 2 alusel kaebajalt tagasi nõuda, siis võiks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine põhjustada avalikule huvile olulist kahju. Sotsiaalhoolekandelise abi andmiseks kasutatavad rahalised vahendid on kahtlemata piiratud ressurss, kuid puuduvad andmed ja pole ka alust eeldada, et praeguses asjas taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamisel võiksid mingid Tallinna linna seadusest tulenevad kohustused jääda selle tõttu täitmata.
15.Eelnevast lähtudes tuleb esialgse õiguskaitse küsimuse lahendamiseks analüüsida eeskätt kaebuse eduväljavaateid. Kaebaja 06.08.2026 toimetulekutoetuse taotlusele lisatud pangakonto väljavõttest (dtl 261–262) nähtuvalt on kaebaja isa 08.07.2026 kandnud kaebajale 200 eurot selgitusega „Laen kuni 30.06.26 (toidule)“ ja kaebaja on pärast 2026. a juuli toimetulekutoetuse laekumist isale 10.07.2026 kandnud 50 eurot selgitusega „Laen kuni 30.06.26 (toidule) tagastus (1 osa)“. Samuti on kaebaja isa kandnud 24.07.2026 kaebajale 70 eurot selgitusega „Laen kuni 10.07.26 (toidule)“. Kaebusele lisatud AS LHV Pank kontoväljavõttest 18.08.2025–18.08.2026 kohta (dtl 16–19) nähtub täiendavalt, et kaebaja isa on kandnud 06.08.2026 kaebajale 100 eurot selgitusega „Laen kuni 10.08.26 (toidule)“ ning pärast 2026. a augusti toimetulekutoetuse laekumist on kaebaja teinud omakorda isale 11.08.2026 ülekande 130 eurot selgitusega „Laen kuni 10.08.26 (toidule) tagastus! Tänan!“. Kontoväljavõtte kohaselt on kaebaja vanemad talle esmavajaduse rahuldamiseks laenu andnud ka varem ja kaebaja on teinud vanematele osaliselt tagasimakseid (kokku on kaebaja vanematelt saanud 681,60 eurot ja tagastanud 314,78 eurot).
16.Vastustaja on 2026. a augusti toimetulekutoetuse arvestamisel pidanud SHS § 133 lg 3 p-st 3 tulenevalt võimalikuks mitte arvata kaebaja sissetulekute hulka kaebaja isa poolt 2026. a juulis üle kantud summasid (kokku 220 eurot) poole toimetulekupiiri (s.o 110 euro) ulatuses. Vaidluse lahendamiseks tuleb seetõttu esiteks hinnata, kas ülekannete puhul oli tegemist isale tagastamisele kuulunud laenudega või lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahaliste toetustega SHS § 133 lg 3 p 3 tähenduses, ja kui tegemist oli tagastamisele kuulunud laenudega, siis kas neid saab käsitada taotleja netosissetulekuna SHS § 133 lg 1 tähenduses. Võttes aluseks, et kõigi ülekannete selgitustes on viidatud laenu andmisele ning kaebaja on teinud isale osaliselt ka tagasimakseid, peab ringkonnakohus võimalikuks eeldada, et ülekannete selgitused ei olnud näilikud, vaid tegemist oli reaalselt tagastamisele kuulunud laenudega.
17.SHS § 133 lg 1 kohaselt on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud. SHS § 133 lg-tes 2 ja 2 1 on sätestatud negatiivne loetelu sellistest sissetulekutest, mida toimetulekutoetuse maksmise üle otsustamisel arvesse ei võeta, ning SHS § 133 lg 3 annab omakorda täiendava võimaluse 6(7)
3-26-2541 mitte arvestada teatavaid sissetulekuid. Küsimust, kas saadud laenu tuleb käsitada toimetulekutoetuse taotleja sissetulekuna, on analüüsitud Riigikohtu 02.07.2026 otsuses nr 322-2592 (p-d 25–28), milles leiti kokkuvõtlikult, et tegeliku laenulepingu alusel saadud ja tagastamisele kuuluv raha ei ole käsitatav sissetulekuna SHS §-de 131 jj tähenduses. Seetõttu juhul, kui kaebuse sisulise läbivaatamise käigus leiab tuvastamist, et kaebaja isa 08.07.2026 ja 24.07.2026 ülekannete puhul oli tõepoolest tagastamisele kuuluva laenuga, siis on vastustaja põhjendamatult lugenud selle kaebaja 2026. a juuli sissetulekute hulka. Järelikult on kaebusel head eduväljavaated ning kaebaja majanduslikku olukorda arvestades on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Kokkuvõte
18.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus riigi õigusabi määramata jätmise peale rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.08.2026 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid X määruskaebus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale tuleb rahuldada ning Tallinna Halduskohtu 25.08.2026 määruse resolutsiooni p 2 tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustab vastustajat maksma kaebajale toimetulekutoetust 2026. a augusti eest täiendavalt 110 eurot. HKMS § 252 lg-st 6 tulenevalt tuleb esialgse õiguskaitse määrus täita viivitamata.
19.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.