Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

3-24-1169 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-1169 kui ka töövõimetoetus on oma olemuselt asendussissetulekud. Sisuliselt asendati õigus ühele asendussissetulekule õigusega teisele asendussissetulekule ehk töövõimetuspensioni maksmine asendati töövõimetoetuse maksmisega. Ka enne 2016. a-t kehtis põhimõte, et isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul (riikliku pensionikindlustuse seaduse § 6). Erandiks oli kahe toitjakaotuspensioni samaaegne maksmine. Seega võib arvata, et tegemist on olnud siiani riigi majandus- ja sotsiaalpoliitilise teadliku valikuga välistada mitme asendussissetuleku maksmine ühele isikule ehk välistada töövõimetuspensioni/töövõimetoetuse samaaegne maksmine toitjakaotuspensioniga. Ka õiguskantsler on jõudnud 21.02.2019 kirjas nr 6-1/190227/1900942 sisuliselt samale seisukohale, et vaid Riigikogu saab otsustada, milliseid toetusi ja hüvitisi võib ja milliseid ei või saada samaaegselt. Õiguskantsler on kaebuses viidatud 07.03.2024 kirjas asunud seisukohale, et olukord on Riigikogu lahendada. Kaebajat ei ole jäetud riigipoolse abita. Leevendamaks isa surmaga kaasnenud majandusliku olukorra võimalikku halvenemist, on riik toitjakaotuspensioni maksmisega taganud kaebajale asendussissetuleku. Seega on riik toitjakaotuspensioni maksmisega täitnud vähemalt minimaalse soorituskohustuse ning taganud kaebajale abi, mida ei saa pidada ilmselgelt ebapiisavaks. Seega ei ole tegemist PS § 28 lg 2 riivega. TVTS § 12 lg 4 sunnib küll valima töövõimetoetuse ja pensioni vahel, kuid õigus ühele toetusele/pensionile säilib. PS § 12 lg 1 riivega saab tegu olla üksnes siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid. Võrreldavaks isikute grupiks on toitjakaotuspensioni saavad osalise töövõimega alaealised. Kaebuse asjaoludest ei nähtu, et selliseid isikuid koheldaks teistmoodi kui kaebajat. Võrreldavaks grupiks ei saa pidada alaealisi isikuid, kes ei saa toitjakaotuspensioni, kuid kellel on osalise töövõime tõttu õigus saada töövõimetoetust. Seega ka PS § 12 riivet ei esine.

3-24-1169 töövõimega isik saab samal ajal ülalpidamiskohustust omavalt vanemalt elatist või juhul, kui viimane oma kohustust ei täida, riigi poolt määratud elatisabi. Teise rühma puhul on tegu vähenenud töövõimega isikuga, kes on kaotanud ülalpidamiskohustust omava vanema ja kellele riik maksab toitjakaotuspensioni. Erinev kohtlemine seisneb selles, et esimesel juhul võimaldab TVTS saada vähenenud töövõimega isikul samal ajal elatist ja töövõimetoetust ning teisel juhul mitte. See seab oluliselt halvemasse olukorda inimese, kes on kaotanud oma ülalpidamiskohustusega vanema ja kes on seetõttu niigi halvemas olukorras kui see inimene, kellel on selline vanem olemas ja kes saab elatist või riigi poolt määratud elatisabi, kui vanem oma ülalpidamiskohustust ei täida. Puudub igasugune mõistlik õigustus nende isikute erinevaks kohtlemiseks ja selline olukord ei ole kooskõlas PS § 28 lg-ga 2 ja § 12 lg-ga 1. Erisus tekib nende isikute vahel alates nende 16-aastaseks saamisest, sest kehtiva puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 6 lg 2 kohaselt makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni talle puudega lapse toetust, mida on tal võimalik saada samal ajal toitjakaotuspensioniga. Pärast lapse 16-aastaseks saamist aga talle puudega lapse toetust enam ei maksta ning tal tuleb läbida töövõime hindamine ja taotleda töövõimetoetust, mida aga ei maksta samaaegselt toitjakaotuspensioni saamisega. Perekonnaseaduse § 97 annab samal ajal õiguse elatisraha saada alaealisele või kuni 21-aastasele õppurile. Sellisel juhul on õigus samal ajal saada ka töövõimetoetust. Lisaks on võimalik ülalpidamist saada muul abi vajaval sugulasel (lapsel, lapselapsel, vanemal, vanavanemal), kes ei ole võimeline end ise ülal pidama. Seega on vähenenud töövõimega inimesel õigus oma vanematelt ülalpidamist saada ka täisealisena, kui töövõimetoetusest ja teistest sissetulekutest ei piisa. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 6 sätestab, et kui inimesel on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üldjuhul vaid üks neist tema enda valikul. See tähendab, et toitjakaotuspensioniga koos ei maksta näiteks vanaduspensioni. Teisalt ei takista seadused korraga saada toitjakaotuspensioni ja töötuskindlustushüvitist, toitjakaotuspensioni ja haigushüvitist või toitjakaotuspensioni ja vanemahüvitist. Neid kõiki käsitatakse asendussissetulekuna, mis ei takista töövõimetoetuse saamist. Samuti on võimalik saada korraga nii toitjakaotuspensioni kui palka ning töövõimetoetust ja palka. Nende näidete puhul on küll võimalik teatud juhtudel töövõimetoetuse vähendamine, käesoleval juhul aga välistab vaidlusalune säte üleüldse selle, et toitjakaotuspensioni saav isik saaks samal ajal töövõimetoetust. Eelnõude infosüsteemist nähtuvalt on Sotsiaalministeerium 19.06.2024 esitanud kooskõlastamiseks perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette, et lastele ja noortele makstakse edaspidi toitjakaotuspensioni asemel perehüvitiste seaduse alusel toitjakaotustoetust. Seega ei oleks toitja kaotanud lapsele osutatav riigipoolne abi enam asendussissetulek, vaid toetus. Eelnõu kohaselt on noorel üheaegselt toitjakaotustoetuse saamisega võimalik saada ka asendussissetulekut (antud juhul töövõimetoetust). Lisaks on 25.06.2024 kooskõlastamiseks esitatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette puudega lapse vanusepiiri tõstmist kuni 18. eluaastani. Muudetakse ka TVTS-i, mille järgi tekib õigus töövõimetoetusele alles 18-aastaseks saamisel. Eelnõu kohaselt on kuni 18-aastasel noorel õigus saada samal ajal nii puudega lapse toetust kui ka toitjakaotuspensioni (või toitjakaotustoetust). Nende eelnõudega soovib riik parandada senise ebaõigluse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4(6)

3-24-1169

jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

25.06.2024 kooskõlastamiseks esitatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu näeb ette puudega lapse vanusepiiri tõstmise kuni 18. eluaastani. Muudetakse ka TVTS-i, mille järgi tekib õigus töövõimetoetusele alles 18aastaseks saamisel. Eelnõu järgi on kuni 18-aastasel noorel õigus saada samal ajal nii puudega lapse toetust kui ka toitjakaotuspensioni või toitjakaotustoetust. Alates 01.02.2027 saab puude raskusastet määrata kuni lapse 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab alates 18. eluaastast. Kui kaebaja oleks sündinud 2 aastat hiljem, poleks praegust vaidlust, kuna eelnõu kohaselt on 18-aastaseks saamiseni õigus saada nii toitjakaotuspensioni kui puudega lapse toetust samaaegselt. Töövõimetoetuse määramine on vajalik muu hulgas haigusega kaasnevate suurte väljaminekute katmiseks. Diabeediga kaasnevad ravikulud ja regulaarsed arstide külastamised, samuti soetati kaebajale 2023. a-l meditsiiniseade, mille omaosalus oli 1355 eurot. Praegust regulatsiooni ei saa materiaalselt põhiseadusega kooskõlas olevaks pidada, sest see ei taga kaebajale PS §-s 28 toodud õigusi. Tulenevalt Riigikohtu 31.01.2025 otsusest oleks äärmiselt ebaõiglane jätta vastustaja menetluskulud kaebaja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-1169 PS § 28 lg-st 2 lähtuv riigi kohustus tuleb lugeda täidetuks, kui ühe sotsiaalse riski realiseerumisel pakutav toetus on piisav, et katta minimaalselt vajalikul tasemel ka teise riski realiseerumise tõttu tekkinud lisavajadus (p 54). Piiratud töövõime korral tuleb riigil maksta asendussissetulekut inimesele, kellelt saab tema vanust arvestades eeldada enese ülalpidamist tööga, kuid kes ei ole terviseseisundi tõttu võimeline sel viisil tulu teenima. Lastelt enda ülalpidamist ei eeldata (p 55). PS kohaselt ei pea riik pakkuma haridust omandavale alaealisele asendussissetulekut puuduva töövõime tõttu. Siiski võib seadusandja otsustada, et töövõimetoetust makstakse ka alaealistele (p 56). Kaebaja võrdsuspõhiõigust on riivatud (p 62). TVTS § 12 lg 4 eesmärk on kasutada riigi raha säästlikult. See on legitiimne põhjus võrdsuspõhiõiguse riivamiseks (p 65). Praeguses asjas pole väidetud ja kohus pole leidnud, et kaebaja elatusvahendid ˗ mille hulka kuulub ka elusolevalt vanemalt saadav ülalpidamine ˗ oleks pärast toitjakaotuspensioni või alternatiivselt töövõimetoetuse saamist PS § 28 lg 2 mõttes ebapiisavad (p 66). PS kohaselt pole nõutav, et riik tagaks inimeste täieliku faktilise võrdsuse (p 70).

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.