lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-690/9

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-26-690/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1225
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht 31.08.2026, Tallinn Kohtuasja number

2-26-690

Kohtuasi

X hagi Y (Y) vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.06.2026 õigeksvõtul põhinev otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y 08.07.2026 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja Y (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Y 08.07.2026 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 09.06.2026 õigeksvõtul põhinevale otsusele Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Y kanda. X-il ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
1.X (hageja) esitas 12.01.2026 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi abielu lahutamiseks.

2-26-690

2.Harju Maakohus võttis avalduse 15.01.2026 määrusega menetlusse ning kohustas pooli ilmuma kohtuistungile.
3.24.03.2026 toimus kohtuistung, millele kostja ei ilmunud. Maakohus määras perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 3 alusel pooltele leppimisaja ja määras uue istungi aja.
4.Kostja esitas 30.05.2026 arvamuse, milles avaldas nõustumust abielu lahutamisega.
5.Hageja esitas 03.06.2026 avalduse, milles palus arvestades poolte vastastikust nõusolekut abielu lahutamiseks võimalikult kiiresti lõpetada poolelioleva abielulahutuse menetluse.

MAAKOHTU OTSUS

6.Harju Maakohus rahuldas 09.06.2026 õigeksvõtul põhineva otsusega hagi, lahutas poolte abielu, taastas hageja abielu eel viimati kantud perekonnanime ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus märkis, et abielu lõpeb otsuse jõustumisest. Ühtlasi tühistas maakohus 22.09.2026 määratud kohtuistungi aja.

APELLATSIOONKAEBUS

7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
8.Apellatsioonkaebuse kohaselt esitasid pooled maakohtule oma seisukohad psühholoogilise surve all ning need ei väljendanud poolte tegelikku soovi abielu säilitada ja leppida. Kostja väitel ootasid pooled 22.09.2026 määratud kohtuistungit, et teatada kohtule leppimisest ja abielu lahutamise soovist loobumisest. Kostja viitas ka poolte ühise alaealise lapse huvidele. Lisaks leidis kostja, et maakohus ei võinud tugineda tema võõrkeelsele seisukohale, sest see ei olnud esitatud riigikeeles.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

10.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKo 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKo 03.04.2018, 2-1618835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

2-26-690

11.Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus ei võinud teha õigeksvõtul põhinevat otsust, sest poolte avaldused esitati psühholoogilise surve all ega väljendanud nende tegelikku soovi abielu säilitada. Samuti heidab kostja maakohtule ette, et kohus arvestas tema vene keeles esitatud avaldust.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetlusõigust rikkunud, kui tegi arvestades poolte esitatud seisukohti õigeksvõtul põhineva otsuse poolte abielu lahutamiseks. Kostja ei pea õigeksvõttu avaldama sõnaselgelt, vaid piisab sellest, kui tema kohtule esitatud avaldusest või muust käitumisest nähtub üheselt ja tingimusteta, et ta tunnistab hageja nõuet ning nõustub selle rahuldamisega. Kui kostja avaldust saab tõlgendada mitmeti, peab kohus tema tegeliku tahte välja selgitama (vt RKTKo 21.04.2009, 3-2-1-35-09, p 12; RKTKo 19.10.2016, 3-2-1-100-16, p 12). Kostja 30.05.2026 avaldusest (dtl 20) nähtub aga üheselt kostja nõusolek abielu lahutamisega. Avaldus ei sisalda tingimust ega vastuväidet, mis muudaks kostja tahte ebaselgeks. Kostja avalduse arvestamist ei välista asjaolu, et see oli esitatud vene keeles. Võõrkeelse menetlusdokumendi esitamise korral võib kohus nõuda selle tõlget, kuid dokumendi võõrkeelsus ei välista selle arvestamist, kui dokumendi sisu on kohtule arusaadav. Kostja ei väida, et maakohus oleks tema avalduse sisu valesti mõistnud. Ka ei nähtu toimiku materjalist, et hageja oleks vaielnud võõrkeelse seisukoha arvestamisele vastu. Vastupidiselt on hageja 03.06.2026 palunud kohtul arvestades poolte vastastikust nõusolekut abielu lahutamiseks pooleliolev abielulahutuse menetlus võimalikult kiiresti lõpetada. Samuti ei anna apellatsioonkaebuses esitatud üldsõnaline viide psühholoogilisele survele alust järeldada, et kostja avaldus ei väljendanud tema tegelikku tahet. Kostja ei ole selgitanud, kes, millal ja millisel viisil talle survet avaldas ega seda, kuidas mõjutas see tema tahte kujunemist. Kohtumenetluse ja pooltevahelise konflikti põhjustatud emotsionaalne pinge ei välista iseenesest menetlustoimingu kehtivust.
13.TsMS § 637 lg 1 p-st 6 ei saa järeldada, et kui apellant ei tugine maakohtu rikkumistele õigusnormi kohaldamisel, saab lugeda kaebuse ainuüksi sellel alusel perspektiivituks. Kui apellant väidab kaebuses, et maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel, peab ringkonnakohus mh ka sellele väitele vastama ja avaldama oma põhjendatud seisukoha (TsMS § 654 lg 5). Käesoleval juhul ei sisalda kaebus väiteid materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. Siiski tuleb ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks veenduda, et maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 teine lõik). Käesoleval juhul ei eksinud maakohus materiaalõiguse kohaldamisel. Kuigi maakohus ei ole seotud hagi õigeksvõtuga abieluasjas ja põlvnemisasjas, siis peab õigeksvõtu puhul kohus hagi rahuldama sõltumata sellest, kas kohtu arvates on hageja nõue põhjendatud. Tähtsust ei oma ka see, kas kohtu arvates on õigeksvõtt pooltevahelisi suhteid ja senist menetluse käiku arvestades mõistlik. Küll aga peab kohus veenduma, et kohaldamisele kuuluv õigus tunneb hagi rahuldamisega kaasnevat õiguslikku tagajärge, see ei ole vastuolus avaliku korra või oluliste õiguspõhimõtetega, kriminaalkorras karistatav ega muul viisil keelatud. Sellest saab järeldada, et kohtu kontroll piirdub õigeksvõtmise eelduste (eelkõige käsutusõiguse) olemasoluga ja kui need on täidetud, peab hagi õigeksvõtu alusel rahuldama ilma haginõude õiguslikku põhjendatust hindamata. Seega võis maakohus hagi õigeksvõtu alusel rahuldada ilma haginõude õiguslikku põhjendatust hindamata. Lisaks näeb praegusel juhul PKS § 65 ette võimaluse lahutada abielu ühe abikaasa hagi alusel ning õigeksvõtu arvestamiseks takistusi ei esinenud.
14.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

2-26-690

15.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi (kostja) kanda. Kuna vastustajal (hagejal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
16.Kostjal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud 50 euro tagastamist.
17.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust hagejale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi kostjale kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
18.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
19.Ringkonnakohus märgib, et kui hageja soovib süüteomenetluse alustamist, siis tuleb tal esitada süüteoteade Politsei- ja Piirivalveametile, kuivõrd ringkonnakohtul puudub pädevus süüteoasjade lahendamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja